Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 3 sätestab erandi mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes pakuvad füüsilistele isikutele spordirajatise või -vahendi kasutamise teenust (siia alla kuuluvad ka igasugused treeningtunnid, muuhulgas tantsutrennid).

Euroopa Kohus on leidnud, et maksuvabastus puudutab sporti ja kehakultuuri üldiselt, s.t see ei ole piiritletud teatavate spordialadega ega nõua ka spordiga tegelevate isikute konkreetset taset. Samuti ei oma tähendust, kas spordiala harrastatakse konkreetsel viisil ehk korrapäraselt või organiseeritult või selleks, et osaleda võistlustel. Kuid see tegevus ei saa kuuluda puhtalt lõõgastumise ja puhkamise hulka (vt Euroopa Kohtu kohtuasja C-18/12 punkte 21 ja 22, veepark). Oluline on, et tegevusel on märkimisväärne kehaline osa (näiteks turniiribridž (kaardimäng) ei kuulu „spordi” mõiste alla, Euroopa Kohtu kohtuasja C-90/16 punkt 22). Golfiväljakule sissepääsuteenus on spordiga otseselt seotud teenus. Maksuvabastust rakendatakse nii klubi liikmele kui ka külastajale, kes ei ole klubi liige (Euroopa Kohtu kohtuasja C-495/12 punktid 21 ja 22).