Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted

Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus (KMS § 12 lg 2).

Sihtotstarbeline toetus arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka juhul, kui see antakse maksukohustuslasele kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Sihtotstarbeline toetus, mis on ette nähtud riigi-, valla- või linnaeelarves, arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka vaid juhul, kui toetuse andmine on ette nähtud konkreetsele isikule konkreetse kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega.

Kui käibemaksukohustuslasele laekus mingi rahasumma toetusena, tuleb kõigepealt vastata kahele küsimusele:

1. kas on antud sihtotstarbeline toetus konkreetse kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks või üldist laadi toetus, mis ei ole seotud kindla kauba võõrandamise või kindla teenuse osutamisega;
2. kui on antud sihtotstarbeline toetus konkreetse kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks, siis kas see on antud riigi-, linna- või vallaeelarvest või kusagilt mujalt.

Vastavalt KMS § 12 lõikele 1 arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka selle müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka ka maksukohustuslasele kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus – seega võib sihtotstarbelise toetuse andja olla see kolmas isik, kellelt saadud tasu loetakse maksustatava väärtuse osaks.

KMS § 12 lõike 2 rakendamiseks antud rahandusministri määruses on kirjas, et sihtotstarbeline toetus, mis on ette nähtud riigi-, valla- või linnaeelarves, arvatakse kauba või teenuse maksustatava väärtuse hulka üksnes juhul, kui toetuse andmine on ette nähtud konkreetsele isikule konkreetse kauba või teenuse müügihinna alandamiseks. Kuna see reeglina nii ei ole (enamasti eelarves ei ole rida, millega eraldatakse mingi summa kindlale isikule kindla kauba või teenuse hinna alandamiseks), siis eelarvest antud toetus jääb maksustatavast väärtusest välja.

See tähendab, et kui see osa müüdud kauba või osutatud teenuse maksustatavast väärtusest, mis ei ole ostja poolt tasutud omaosalus, kaetakse kas eelarvelise toetusega või muu sellise toetusega, mis ei ole maksukohustuslasele antud konkreetse kauba või teenuse hinna alandamiseks, siis moodustabki omaosalus kauba või teenuse kogu maksustatava väärtuse.

Kui kaup või teenus kuulub käibemaksuga maksustamisele, siis ei saa käibemaksuseaduse kohaselt olla võimalust, et omaosalus võiks mitte olla käibemaksuga maksustatav. Omaosalus sellisel juhul ongi kauba või teenuse müügihind (saaja jaoks ostuhind) ja seega ka maksustatav väärtus. Kui on tegemist kauba või teenusega, mis vastavalt KMS §-le 16 on maksuvaba, siis on ka omaosalus maksuvaba, kuid tuleb deklareerida KMD real 8 maksuvaba käibena.