Ettevõtluskonto

Ettevõtluskonto on eraisikule mõeldud bürokraatiavaba ja soodne võimalus tegutseda ettevõtjana, muretsemata raamatupidamisaruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ja maksude tasumise pärast – see kõik käib ettevõtluskonto kannete alusel automaatselt. Praegu saab ettevõtluskontot avada ainult LHV Pangas.

Ettevõtluskonto sobib Teile, kui:

  • pakute teenuseid lapsehoidjana, koduabilisena, koduõpetajana, aiahooldajana jne;
  • osutate teenuseid erinevate platvormide kaudu (toidu kohaletoimetamine, sõidujagamine, tõlketeenused jne);
  • müüte enda valmistatud ja väikese materjali- või soetuskuluga tooteid või käsitööd;
  • rendite oma vara (näiteks autot või lühiajaliselt kinnisvara).

Oluline teada

  • Ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa kulusid maha arvata ega maksusoodustusi kasutada, sest ettevõtluskonto on oma olemuselt lihtsustatud ettevõtlusvorm.
  • Ettevõtluskonto omanikul puudub võimalus end töötuna arvele võtta, kuna ettevõtluskonto omamine on võrdustatud töötamisega.

Kiirelt kätte

Ettevõtluskonto omanikuna näete ettevõtluskonto kõiki laekumisi ja maksuarvestust e-teenuste keskkonnas e-MTA.

Vaatan andmeid e-MTA-s 

Seda, kas isikul on ettevõtluskonto, saab kontrollida ettevõtluskonto otsingu abil.

Ettevõtluskonto otsing 

Lisainfo

Ettevõtlustulu maksu määr

  • Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast.

Kui olete liitunud kogumispensioniga, siis on ettevõtlustulu maksu määr Teie valitud kogumispensioni makse määra võrra kõrgem:

  • 22%, kui kogumispensioni makse määr on 2%;
  • 24%, kui kogumispensioni makse määr on 4%;
  • 26%, kui kogumispensioni makse määr on 6%.

NB! Ettevõtlustulu maksu määra 40% alates 01.01.2025 enam ei rakendata.

Registreerimine

Kui ettevõtluskontole laekunud summa ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis tuleb füüsilisel isikul registreerida end äriregistris ettevõtjana (füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena.

Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

Ettevõtluskonto avamine

  • Kui Te ei ole LHV Panga klient, siis avage seal eraisiku konto.
  • Sisenege LHV internetipanka ja sõlmige seal ettevõtluskonto leping.

    Konto avamine ning sulgemine on tasuta.

    Täpsema hinnakirjaga saab tutvuda LHV kodulehel.

  • LHV Pank teatab ettevõtluskonto avanud või sulgenud isiku andmed ja ettevõtluskonto kontonumbri (IBAN) Maksu- ja Tolliametile.
Naine kirjutamas
 
 

Kuidas ettevõtluskonto töötab

– Tellija maksab teenuse eest raha teenuse osutaja ettevõtluskontole.
Kui tasu saadakse eraisikult sularahas, kannab ettevõtluskonto omanik saadud summa esimesel võimalusel oma ettevõtluskontole. 

– Ettevõtluskontole laekuvast summast broneerib LHV Pank ettevõtlustulu maksu (20%) ning edastab selle automaatselt Maksu- ja Tolliametile.

– Kui ettevõtluskonto omanik on liitunud kogumispensioniga, siis broneerib LHV Pank ettevõtluskontole laekunud summast ettevõtlustulu maksu kogumispensioni makse määra võrra rohkem, vastavalt kas 22%, 24% või 26%.

– Maksu- ja Tolliamet jaotab ettevõtlustulu maksu tulumaksuks, sotsiaalmaksuks ning kogumispensioni makseks (kui isik on kogumispensioniga liitunud).

– Ülejäänud summa on ettevõtluskonto omanikule meelepäraseks ja vabalt kasutamiseks.

Näited

Teenuse osutamine eraisikult juriidilisele isikule

Oliver korraldab põhitöö kõrvalt aeg-ajalt suvel ettevõtetele rabamatkasid. Matka tellinud ettevõte kannab Oliveri ettevõtluskontole matka korraldamise eest 100 eurot ja deklareerib ning maksab juriidilise isiku tulumaksu 28,20 eurot (22/78). Kokku läheb matkateenus ettevõttele maksma 128,20 eurot.

Ettevõttele on sobivaks kuludokumendiks maksekorraldus ettevõtluskontole.

Kuna Oliveri kogumispensioni maksemäär on 6%, siis pank broneerib tema ettevõtluskontole kantud 100 eurolt ettevõtlustulu maksu 26% ning edastab selle Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet jaotab raha erinevate maksude vahel: tulumaksuks, sotsiaalmaksuks ja kogumispensioni makseks.

Oliveri ettevõtluskontole jääb talle vabalt kasutamiseks 74 eurot (100 – 26).

Teenuse osutamine eraisikult eraisikule

Laura pakub naabri Mariale lapsehoidmise teenust. Maria maksab lapsehoidmise eest 100 eurot ja teeb 100 euro suuruse ülekande Laura ettevõtluskontole.

Kuna Laura ei ole liitunud kogumispensioniga, siis pank broneerib tema ettevõtluskontol olevast rahast 20% ettevõtlustulu maksu ning edastab selle Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet jaotab raha erinevate maksude vahel: tulumaksuks ja sotsiaalmaksuks.

Laura ettevõtluskontole jääb 80 eurot (100 – 20) ja seda saab Laura kasutada kohe ja millele soovib.

Kauba müük eraisikult juriidilisele isikule

Annelile meeldib valmistada kõrvarõngaid. Kuna tal endal e-poodi ei ole, müüb ta oma valmistatud kõrvarõngaid disainipoe kaudu. Disainipood kannab kõrvarõngaste müügist Annelile tema ettevõtluskontole 250 eurot. Ettevõttele sellest tehingust täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Kuna Anneli kogumispensioni maksemäär on 4%, siis pank broneerib tema ettevõtluskontole kantud 250 eurolt ettevõtlustulu maksu 24% ning edastab selle Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet jaotab raha erinevate maksude vahel: tulumaksuks, sotsiaalmaksuks ja kogumispensioni makseks.

Anneli ettevõtluskontole jääb talle vabalt kasutamiseks 190 eurot (250 – 60).

Lähemalt

 EttevõtluskontoFüüsilisest isikust ettevõtja (FIE)Osaühing (OÜ)
Teenuse osutamine või kauba müük
  • Eraisikult eraisikule,
  • kaupade müük eraisikult äriühingutele.

Teenuse osutamisel äriühingule kaasneb äriühingule tulumaksukohustus 22/78.

Füüsilisest isikust ettevõtjalt eraisikule või äriühinguleOÜ-lt eraisikule, FIE-le, teisele äriühingule
Maksumäär

Ettevõtlustulu maksumäär 20% rakendub kogu laekunud tulule.

Maksumäär 20% jaguneb omakorda tulumaksuks 22/55 ja sotsiaalmaksuks 33/55.

Kui maksumaksja on liitunud kogumispensioniga, siis on ettevõtlustulu maks kogumispensioni makse määra võrra kõrgem:

  • 22%, kui valitud kogumispensioni makse määr on 2%;
  • 24%, kui valitud kogumispensioni makse määr on 4%;
  • 26%, kui valitud kogumispensioni makse määr on 6%.
  • Tulumaks 22%,
  • sotsiaalmaks 33%,
  • kohustuslik kogumispension 2%.

Juriidilise isiku tulumaks 22/78

Palgamaksud:

  • sotsiaalmaks 33%;
  • tulumaks 22%;
  • töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%;
  • kohustuslik kogumispensioni makse 2%, 4% või 6% (liitunud isikule).

Kingitused/annetused: juriidilise isiku tulumaks 22/78

Ettevõtlusega mitteseotud kulu: juriidilise isiku tulumaks 22/78

Ravikindlustus

2026. a sotsiaalmaksu miinimumkohustus 292,38 eurot.

Ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist peab laekuma vähemalt 2436,50 eurot kuus.

Sotsiaalmaksu avansilised maksed 2026. a 877,14 eurot kvartalis.2026. a on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 292,38 eurot kuus.
Kulude maha arvamineEi saa kulusid maha arvata.Saab ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata tuludeklaratsiooni vormil E.Saab ettevõtlusega seotud kulud maha arvata.
Aruandlus
  • Ei pea esitama aruandeid,
  • maksude tasumine toimub automaatselt LHV pangateenuse kaudu.
Kord aastas tuludeklaratsiooni vormil E.
  • Maksu- ja Tolliametile igakuiselt maksudeklaratsioonid TSD, KMD, KMD INF;
  • äriregistrile majandusaasta aruanne.

Kellele on ettevõtluskonto kasulik

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Näiteks võib tuua ka omavalmistatud kauba müügi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede vm müük.

Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify, Bolt vm kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.

Kellele ei ole ettevõtluskonto kasulik

Kuna ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2026. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 292,38 eurot kuus (886 × 33%).

Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Selleks ei pea kogu sotsiaalmaks tulema ainult ettevõtluskonto kaudu, vaid minimaalse kohustuste täitmist arvestatakse üle kõikide VÕS lepingute.

Kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab Maksu- ja Tolliamet Tervisekassale.

Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev (10. kuupäev) satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev. Seega kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist järgmisel päeval.

Näiteks 10. kuupäev oli laupäev, Maksu- ja Tolliametile laekuvad andmed 12. kuupäeval (esmaspäeval) ja inimese ravikindlustus hakkab kehtima 13. kuupäeval (teisipäeval).

Näide 1

Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu ning ta ei ole liitunud kogumispensioniga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma 2026. aastal kalendrikuus vähemalt 2436,50 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 487,30 eurot (2436,50 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 292,38 eurot (487,30 × 33/55). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

Näide 2

2026. aasta jaanuaris teenis füüsiline isik juriidilise isikuga sõlmitud töövõtulepingu alusel 800 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 264 eurot (800 × 33%). Samas laekus jaanuaris ka füüsilise isiku ettevõtluskontole 400 eurot, millelt arvutati ettevõtlustulu maks 80 eurot (400 × 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 48 eurot (80 × 33/55).

Seega laekus veebruaris füüsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 312 eurot (264 + 48). Isiku puhul on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus täidetud ja tal on õigus ravikindlustuskaitsele alates 11. veebruarist.

Ravikindlustuse tekkimisest ja lõppemisest saab täpsemalt lugeda Tervisekassa veebilehelt Ettevõtluskonto omanik.

Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele jt isikutele.

Teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele peab ainult arvestama, et nendel isikutel tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 22/78), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Täiendav maksukohustus ongi ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.

Seetõttu tuleb ettevõtluskontole kantud teenustasu puhul hinnata, kes on ettevõtluskonto omaniku poolt osutatud teenuse saanud – kas tööandja (äriühing) või töötaja ning kas tegemist võib olla tööandjapoolse kulu hüvitamisega töötajale. Samuti tuleb hinnata, kas tegemist võib olla tööandjapoolse töölepingu või teenuse osutamise lepingu asendamisega ettevõtluskonto kasutamisega.

Kui teenuse on saanud töötaja ning tööandja hüvitab tööülesannetega seotud kulu töötajale, siis on see maksuvaba tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 3 alusel. Näiteks olukorras, kus töötaja kasutas Bolti taksoveoteenust ja tööandja hüvitas töötajale tööülesannetega seotud sõidukulu, on see maksuvaba kulu hüvitamine. Ka olukorras, kus taksoveoteenuse osutaja oli ettevõtluskonto omanik, ei too tööandjale (äriühingule) taksoveoteenuse kulu hüvitamine kaasa täiendavat maksukohustust TuMS § 34 punkti 13 ja § 51 lg 2 punkti 1 alusel.

Kui aga tööandja asendab töölepingu või teenuse osutamise lepingu ettevõtluskonto kasutamisega, siis tekib äriühingul täiendav maksukohustus eeltoodud sätete alusel. Näiteks olukorras, kus äriühing asendab seni töölepingu alusel töötanud autojuhti tasustamise ettevõtluskonto kaudu.

Seega äriühingul tekib täiendav tulumaksukohustus (22/78) olukorras, kus ettevõtluskonto asendab töölepingut, käsunduslepingut, töövõtulepingut või muud võlaõiguslikku teenuse osutamise lepingut.

Kaupade müümisel täiendavat tulumaksukohustust ei teki.

Seetõttu kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu residendist äriühingult, mittetulundusühingult, sihtasutuselt või juriidilisest isikust usuliselt ühenduselt (edaspidi ka väljamakse tegija) ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib nendel isikutel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 22/78) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1–3).

Ettevõtluskonto omanik peab väljamakse tegijat ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Väljamakse tegija teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 22/78).

Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on väljamakse tegijal kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.

Äriühingul on võimalik kontrollida ettevõtluskonto omaniku andmeid ettevõtluskonto otsingust.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ja mitteresidendist äriühingul ei teki maksukohustust TuMS § 51 lg 2 p 1 alusel.

Ettevõtluskonto omaniku andmeid saab otsida ettevõtluskonto avalikust päringust – ettevõtluskonto otsingust. Andmeid saab otsida kas isikukoodi, registrikoodi või kontonumbri (IBAN) järgi.

Ettevõtluskonto kasutaja kontoandmete kontrollimine aitab ettevõtjal maandada täiendava maksukohustuse riski. Kui äriühing tasub teenuse eest raha ettevõtluskonto omaniku tavalisele arvelduskontole, siis tuleb väljamaksjal maksustada tasu kõigi tööjõumaksudega.

Seega tasu maksjal on õigustatud kontrollida esitatud andmete õigsust ehk saada kinnitus, kas teenuse osutaja esitatud arvelduskonto on ettevõtluskonto.

Ettevõtluskonto otsing

Ettevõtluskonto otsingutulemustes kuvatakse:

  • kas ettevõtluskonto on aktiivne,
  • ettevõtluskonto IBAN number,
  • konto omaniku isikukood.

NB! Kui ettevõtluskonto omanik osutab teenust äriühingule, siis tekib tasu maksjal täiendav tulumaksukohustus 22/78, mis deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisas 6 koodil 6080.

Kui ettevõtluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettevõtlustulu maksuga, siis tuleb maksumaksjal esitada e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu (Suhtlus – Kirjavahetus – Ettevõtluskonto) põhjendatud taotlus koos tõenditega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettevõtlustulu maksuga.

Põhjendatud taotluses selgitada:

  • mis asjaoludel ekslik kanne toimus,
  • millal kanne toimus,
  • mis summas kanne toimus,
  • tagastatav maksusumma,
  • pangakonto number raha tagastamiseks.

NB! Pangakonto number, kuhu raha tagastatakse, ei saa olla sama mis ettevõtluskontol, sest siis maksustatakse laekunud summa uuesti ettevõtlustulu maksuga.

Lisatud dokumendid on täiendavaks tõenduseks põhjendatud taotlusele ja taotluses esitatud andmetele. Tõendiks on näiteks pangakonto väljavõte, lepingud või muud dokumendid.

Maksu- ja Tolliamet tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.

Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna.

LHV Panga mõistes on ettevõtluskonto arvelduskonto, millele rakenduvad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Ettevõtluskontole kehtivad arvelduskontoga sarnased reeglid, näiteks saab ettevõtluskontole tellida pangakaardi või soovi korral kaardimakseterminali. Erandiks on investeerimisteenused – ettevõtluskontol ei ole lubatud väärtpaberitehingud.

Ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste tehingute tegemiseks on eraisikul soovitatav kasutada oma igapäevast arvelduskontot, et vältida ekslike kannete tegemist Maksu- ja Tolliametile.

Viimati uuendatud 31.08.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

* Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud.


Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.