Lisatud MTA soovitused, kuidas eksimusi ja maksukontrolli sattumist vältida.
Käibemaksuriskiga ettevõtted moodustavad Eestis 6% kõikidest ettevõtetest. See tähendab, et enamik Eesti ettevõtjatest on kehtivatest reeglitest teadlikud ja tegutsevad nende järgi.
MTA käibemaksu riskijuhi Kristi Veskuse sõnul uuris amet möödunud aastal põhjalikult ligi 11 000 ettevõtja käibedeklaratsioone. „Neis ilmnenud anomaaliate tõttu võtsime ettevõtjatega ühendust nii deklareeritu täpsustamiseks kui ka võimalikele eksimustele tähelepanu juhtimiseks. Meie kontaktivõttude tulemusel suurenes ettevõtete algselt deklareeritud käibemaksukohustus ligi 53 miljoni euro võrra,“ ütles Kristi Veskus.
Enamik ettevõtjatest, kellega MTA ühendust võtab, parandavadki oma eksimused deklaratsioonides vabatahtlikult kohe, kui MTA on võimalikele puudustele tähelepanu juhtinud. Sellistel juhtudel pole MTA-l põhjust maksumaksjale koormavaid menetlusi alustada.
Enim vigu käibedeklaratsioonides leiab MTA käibemaksu tagastusnõuete põhjendatuse analüüsimisel. 2024. aastal tuli neid ettevõtetel parandada enam kui 1270 korral kokku 28 miljoni euro ulatuses.
„Levinuim rikkumine alusetuid tagastusnõudeid tekitaval sisendkäibemaksu mahaarvamisel puudutab käibedeklaratsioonil alla 1000-euroste ostutehingute käibemaksu deklareerimist koondsummana, mida seadus ei kohusta arvete ja tehingupartnerite kaupa välja tooma. Meie küsimise peale selgub sageli, et sellises summas ostuarveid polegi olemas. Selliseid rikkumisi tuvastasime mullu ligi 360 ettevõttel kokku enam kui 14 miljoni euro ulatuses,“ sõnas MTA käibemaksu riskijuht Kristi Veskus.
Kõige sagedasem teadlik käibemaksupettus on fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine. Seda tehakse näiteks varifirmade ja arvevabrikute arvete, aga ka näilike tehingute, jaekaubanduse sularahatšekkide massilise võltsimise jmt teel. Alusetut sisendkäibemaksu mahaarvamist fiktiivsete arvete põhjal tuvastas MTA möödunud aastal ligi 230 korral ja määras maksukohustusi kokku ligi 8 miljonit eurot.
Sarnaselt varasemate aastatega hoitakse endiselt kõige enam maksudest kõrvale käibe deklareerimata jätmise teel. See on nii levinuim eksimus, mille põhjus on käibemaksuarvestuse reeglite mittetundmine, kui ka teadlik maksudest kõrvale hoidmise viis, millega ettevõtted tekitavad ca 39 miljonit eurot käibemaksukahju aastas. Kõige sagedamad käibe varjajad on jaekaubandus-, teenindus- ja ehitussektori ettevõtted, kus liigub teistest enam sularaha. 2024. aastal tuvastas MTA käibe varjamist ligi 1600 äriühingu puhul, kelle maksukohustust suurendati kokku enam kui 24 miljoni euro ulatuses.
Levinud käibe varjamise viis on ka see, kui ettevõtted ei esita avaldust enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Selleks jaotatakse sageli ühe ettevõtte käive mitme äriühingu vahel, et mitte ületada registreerimiskohustuse piirmäära ehk 40 000 eurot aastas. „Selliseid juhtumeid tuvastades loeb MTA nii toimivad ettevõtted menetluse käigus üheks majandusüksuseks – käibed liidame ja piirmäära täitumist arvestame kogu üksuse käibe pinnalt," selgitas MTA käibemaksu riskijuht Kristi Veskus.
Äriühingud jätavad sageli deklareerimata ka äriühingute vahelisi tehinguid ja panga kaudu laekunud summasid. See toob probleeme mõlemale tehingupoolele. Näiteks ei ole ostjal lootust käibemaksu tagastusnõude kiireks vabastamiseks, kui tema deklareerib soetust ja küsib sisendkäibemaksu tagasi ühel perioodil, aga müüja sellist müüki samal perioodil ei deklareeri. Seetõttu on tehingute erinev kajastamine või kajastamata jätmine üks põhjus, miks MTA pöördub väga palju tehingupartneritest ettevõtjate poole.
Kolm soovitust, kuidas tahtmatuid eksimusi ja maksukontrolli sattumist vältida:
- digiteeri ja automatiseeri oma raamatupidamise- ja maksuarvestus, võttes kasutusele e-arved;
- kasuta võimalust esitada käibedeklaratsioon ühe klikiga X-tee kaudu masin-masin liidese abil otse raamatupidamistarkvarast;
- pöördu maksunõu saamiseks ennetavalt MTA poole ja tutvu MTA veebilehel toodud põhjalike juhiste ning veebikoolitustega.
