Töötamise registreerimine

Tööandja peab 7–12-aastase lapse töötamise registris registreerima vähemalt kümme tööpäeva enne lapse tööleasumist.

Pärast 7–12-aastase lapse töötamise registreerimist töötamise registris saab tööandja Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemist (TEIS) kutse siseneda TEISi ja esitada täiendavad andmed 7–12-aastase töötaja kohta.

Töötamise registrit haldav Maksu- ja Tolliamet edastab andmed registreeritud alaealise kohta Tööinspektsioonile. Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga täiendava informatsiooni saamiseks ühendust võtta. Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida:

• alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda;
• alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises;
• alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid koolikohustuslikkuse kohta;
• töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Tööohutuses veendumiseks võib inspektor küsida tööandjalt töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid.

Kui inspektor ei ole pärast kümne tööpäeva möödumist tööandjaga ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, siis saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada. Rohkem teavet leiate Tööinspektsiooni veebilehelt „Alaealise tööle võtmine”.

Mõisted „tasuta töötamine” ja „vabatahtlik tegevus” ei ole samatähenduslikud ning maksukorralduse seaduse mõistes tuleb neid eristada.

Kuigi tööampsuks peetakse igasugust lühiajalist töötamist, siis antud kontekstis käsitletakse tööampsuna töötuna arveloleku ajal töötamist. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada kuni kaheksa kalendripäeva kuus. Tööamps ei pea olema kaheksapäevane katkematu töötamine, vaid võib olla ka ühe päeva kaupa töötamine.

Töötamise registrisse kantakse töötamine nii, nagu tegelikult töötamise kokkuleppe järgi tööd tehakse. Kui tööampse tehakse ühe päeva kaupa, mitte mitu päeva järjest, siis tuleb ka töötamise registrisse teha kaheksa ühepäevase töötamise kannet. Kui töötaja teeb neid ampse ühe tööandja juures kaheksa päeva järjest kuus, siis kantakse töötamise registrisse ühe kandena kaheksapäevane töötamine.

Tööandja peab ikka tavalisel viisil sõlmima lepingu, vormistama inimese töötamise (töötamise registris), tasuma tööjõumaksud, jms.

Töötukassa ülesanne on hinnata, kas töötu ja tööandja vahel sõlmitud töösuhe vastab tööturumeetmete seaduses § 11 sätestatud arvel oleku ajal lubatud ajutise töötamise tingimustele või mitte.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) peab oma töötajate registreerimisel tegema välja „Vali FIE ärikood” rippmenüüst valiku, millise koodi alla töötamine tuleb registreerida. Kui töötamine ei ole seotud FIE majandustegevusega, tuleb rippmenüüst valida isikukood.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) saab ravikindlustuse õiguse saamise eesmärgil maksta sotsiaalmaksu abikaasa eest, kes osaleb ettevõtte tegevuses ja ei ole FIE lepinguline töötaja või äripartner. Selleks tuleb töötamise registris registreerida töötamine liigiga „SM kohustusega FIE abikaasa või registreeritud elukaaslane” ning arvestada, deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu kuumääralt.

Kui FIE lõpetab või peatab oma tegevuse, peab ta lõpetama või peatama ka oma abikaasa töötamise kande töötamise registris. Töötamise registri kanne on aluseks sotsiaalkindlustuskaitse ja ravikindlustuse saamisel.

1. FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettevõtlustegevuses töölepinguga tasu eest, tuleb töötamise registris registreerida töötamise liigiga „Tööleping”.
2. FIE abikaasa, kes töötab FIE ettevõttes tasu saamata, tuleb töötamise registris registreerida töötamise liigiga „Tasuta töötamine”.

Mitteresidendi kood

Juhul kui isik, kellel ei ole Eesti isikukoodi, töötab Eestis ainult kuni viis päeva, siis talle isikukoodi tarvis ei ole ja väljamaksete deklareerimiseks taotleb tööandja Maksu- ja Tolliametilt töötajale mitteresidendi koodi.

Mitteresidendi koodi taotlemiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus. Registrikoodi taotlemine

Laevapere liige, kes töötab laeval, mis vastab riigiabi tingimustele, registreeritakse töötamise registris töötamise liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega”.

„Tööleping laevapere liikme soodustusega” on seotud konkreetse laevaga, mis on ühtlasi töötaja töötamise asukohaks. Laeva andmed (IMO number, laeva nimi ja laeva lipuriik) kantakse töötamise registrisse Transpordiameti andmete alusel.

Kui töötamise registris ei ole laeva andmeid, siis ei saa töötamise registris registreerida töötamist liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega”. Selleks peab tööandja esmalt pöörduma Transpordiameti poole ning esitama vajaliku dokumentatsiooni, mis kinnitab laeva vastamist riigiabi tingimustele.

Kui laev ei vasta enam riigiabi tingimustele, siis lõpetatakse töötamise registris laevapere liikme töötamise liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega”. Laevapere liikmele tuleb tööandjal registreerida uus töötamine liigiga „Tööleping”.

Töötamise registreerimine töötamise registris

Kui laev kuulub riigiabi süsteemi, siis:

1. valige töötamise registris töötamise liik „Tööleping laevapere liikme soodustusega”;
2. väljale „Töökoha asukoht” tekib valik riigiabi süsteemiga liitunud laevadest;
3. valige laev või sisestage IMO numbri kolm esimest numbrit, misjärel süsteem pakub loetelu riigiabi laevadest, mis vastavad otsingu tingimustele.

Kui sobivat laeva loetellu ei ilmu, siis pöörduge palun Transpordiameti poole.

Kui laevale kohaldub erimaksurežiim, siis:

1. Transpordiamet teavitab sellest tööandjat ning edastab taotleja saadud andmed Maksu- ja Tolliametile;
2. tööandja peab pärast positiivse vastuse saamist kandma töötaja(d) Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse;
3. pärast töötaja(te) kandmist töötamise registrisse võib tööandja palkasid välja maksta laevapere liikme erimaksurežiimi kohaselt;
4. töötamise registrisse kandmise eelduseks on Eesti isikukoodi olemasolu;
5. isikukoodide moodustamise ja andmise kohta leiate rohkem infot Siseministeeriumi veebilehe „Rahvastikuregister” jaotisest „Isikukood” ja Transpordiameti veebilehelt „Laevapere liikmed”.

Kui laevale ei kohaldu erimaksurežiim, siis Transpordiamet teavitab sellest taotlejat.

1. Kes registreerib õpilasmaleva raames tööd tegevad õpilased?

Töötamise registreerib see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe (lepingu) ja teeb väljamaksed ehk see asutus või ettevõte, kelle juures noor tööl käib.

2. Emaettevõte maksab tütarettevõtte arve alusel tütarettevõtte juhatuse liikmele tasu. Kas sellisel juhul registreerib tütarettevõte või emaettevõte?

Maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 järgi on töötamise registreerimisel tööd võimaldavaks isikuks see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe. Juhul kui töötamise aluseks oleva kokkuleppe on sõlminud tütarettevõte, on registreerimiskohustus tütarettevõttel. Juhul kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.

3. Kes registreerib töötajaid riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste puhul, kes kasutavad tsentraliseeritud raamatupidamist, st inimesega sõlmib lepingu nt vallas asuv kool, kuid väljamakseid töötajatele teeb omavalitsus?

Registreerib asutus, kes sõlmis töötamise aluseks oleva kokkuleppe ehk kool. Töötamise registris tuleb väljamakse tegijaks märkida omavalitsus.

4. Kas füüsiline isik peab töötamise registris registreerima VÕS-lepinguga teenuseid osutava isiku?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 punkti 4 kohaselt võib tööd võimaldavaks isikuks olla ka füüsiline isik. Kui võlaõigusseaduslik leping on sõlmitud teise füüsilise isikuga ja töötamisel tekib maksukohustus Eestis, tuleb see töötamine registreerida.

5. Kas mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on äriseadustiku mõistes äriühingud? Kas MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavad isikud tuleb kanda töötamise registrisse?

Mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole äriseadustiku mõistes äriühingud. MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea. Aga juhul, kui tegevuse eesmärgiks on käibe ja kasumi teenimine, ei ole tegemist enam heategevusliku tegevusega, vaid töötamisega, mis tuleb registreerida.

1. Kas juhatuse liikmed, kes töötasu sellest ettevõttest ei saa, tuleb registreerida?

Juhatuse liikmel on õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest osaühingult juhatuse liikme tasu. Kui osaühing juhatuse liikmele tasu ei maksa, siis juhatuse liiget töötamise registris registreerima ei pea. Sel juhul on juhatuse liige kantud üksnes äriregistrisse.

Samas peab silmas pidama, et kui juhatuse liige (võib olla ka ainuosanik) tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel saab äriühing tulu, siis peab ta oma töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Näiteks kui juhatuse liige töötab samas äriühingus nt bussijuhina või kui juhatuse liige valmistab restoranis ise toitu või kui juhatuse liige töötab ehitusobjektil, on isik tööd tegevaks isikuks ning tegemist on töösuhtega ja peab olema töötamise registris töölepinguline või VÕS kanne registreeritud (vt maksukorralduse seaduse § 25¹ lõige 4 ja § 25² lõige 2).

Ehk kui isik on äriühingu juhatuse liige, esindab äriühingut ning samal ajal töötab ka samas ettevõttes bussijuhina, siis tuleb töötamise registris kaks registrikannet teha.

2. Kuidas registreerida, kui isik saab ühest firmast nii juhatuse liikme tasu kui töötab töölepinguga?

Mõlemad töötamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi töötamise kannet.

3. Kas töötamise registris tuleb teha kaks töötamise kannet, kui töötajaga on sõlmitud kaks töölepingut?

Kui töötaja on tööl ühe tööandja juures kahe töölepinguga (näiteks sekretär 0,5 ja õpetaja 0,5), siis tuleb töötamise registris teha kaks töötamise kannet.

4. Kas tuleb registreerida endine töötaja, kellele makstakse konkurentsipiirangu hüvitist?

Ei pea registreerima, kuna tegemist ei ole töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 mõttes. Isikule tehtud väljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormil TSD (väljamakse liik 17).

5. Kas endine töötaja tuleb registreerida, kui pärast lepingu lõppemist (nt aasta lõpus) makstakse talle preemiat või tulemustasu?

Ei tule, kuna töötamine on lõppenud ning väljamakse tehakse juba lõppenud töötamise (varasema perioodi) eest.

6. Kas töötamise registrisse peab registreerituks jääma töötaja, kes on lähetatud mõneks ajaks välismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?

Maksukohustuse üleminekul teise riiki tuleb töötamine töötamise registris lõpetada või peatada.

7. Poola ettevõte lähetab oma Poola töötajad aastaks Eestisse tööle. Poola ettevõte registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub töötasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuivõrd Poola töötajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettevõttel tuleb Eestisse lähetatud töötajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) töötamise registris registreerida?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 4 kohaselt tuleb töötamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole õigust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida töötamise liigiks „Töötamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustusmaksed välisriigis”.

8. Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumi, rendi-, litsentsi- jms tasu saaja saaja tuleb töötamise registris registreerida? Kas autoritasu saaja tuleb registreerida?

Töötamise peab registreerima autorilepingu alusel uue teose loomise või kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut (autoriõiguse seaduse § 48 lõige 4).

Teistel nimetatud juhtudel ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 mõttes ning registreerima ei pea.

9. Kas töötamise registris tuleb registreerida suulise lepinguga töötamine?

Jah, registreerida tuleb kõikide füüsiliste isikute töötamised, kelle töötamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.

10. Kui vormistatakse tööettevõtuleping näiteks üheks päevaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on põhitöökoht teises ettevõttes ning miinimumkuumääralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui „VõS leping”? Kui leping sõlmitakse üheks päevaks, kas siis registreerimise algus ja lõpp märkida samale päevale?

Jah, töötamine tuleb registreerida ja valida töötamise liigiks „VõS leping”. Töötamise algus- ja lõpukuupäev on sama.

11. Kas ajutine töötamine ehk tööampsu tegev töötaja tuleb registreerida?

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna arveloleku ajal lubatud töötada kuni 8 kalendripäeva kuus (tööturumeetmete seaduse § 11 lõige 1). Tööamps ei pea olema kaheksapäevane katkematu töötamine, vaid võib olla ka ühe päeva kaupa töötamine.

Töötamise registrisse kantakse töötamine nii, nagu tegelikult töölepingu järgi tööd tehakse.

Tööandja peab ikka tavalisel viisil sõlmima lepingu, vormistama töötamise (töötamise registris), tasuma tööjõumaksud.

Töötukassa ülesanne on hinnata, kas töötu ja tööandja vahel sõlmitud töösuhe vastab tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud arvel oleku ajal lubatud ajutise töötamise tingimustele või mitte.

Rohkem infot veebilehel „Sotsiaalmaks” ja Töötukassa veebilehel „Ajutine töötamine arveloleku ajal”.

12. Kui töötaja teeb sama tööandja juures mitu tööampsu, siis kas võib sõlmida ühe töölepingu?

Tööleping tuleb sõlmida vastavalt tehtud kokkuleppele. Kui kokkulepe on sõlmitud katkematu perioodi osas, siis tuleb sõlmida üks tööleping. Töötu võib maksimaalselt töötada kaheksa päeva kuus ning sellest tulenevalt ei saa töötuna arveloleku ajal ajutiseks töötamiseks sõlmitav leping olla pikem kui kaheksa päeva. Töötukassa lähtub töötuna arveloleku õigustatuse hindamisel töötamise registrisse kantud töötamise kestusest ja kui töötamise periood on pikem kui kaheksa päeva (sh kui töötu asub tähtajatu lepinguga tööle), siis töötuna arvelolek lõpetatakse.

13. Kas töövari tuleb registreerida?

Juhul kui isik tuleb tutvuma võimaliku pakutava tööga, et seejärel otsustada, kas asuda sellele töökohale või mitte, ning tema tegevus piirdub ainult võimaliku töö vaatlemisega, siis teda töötamise registris registreerida ei tule. Juhul kui isik lubatakse juba tööle (tööd proovima), on tegemist töölepingu seaduse § 4 lõike 2 kohaselt töölepingu alusel töötava töötajaga, kelle töötamine tuleb registreerida.

14. Kas praktikant tuleb registreerida?

Üldjuhul sõlmitakse praktika läbimise kohta kolmepoolne praktikaleping (Töötukassa või õppeasutus, praktikant, praktikaandja). Juhul kui praktika eest praktikandile tasu ei maksta, siis praktika läbimist töötamise registris registreerima ei pea. Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis on tegemist juba töötamisega, mis tuleb registreerida.

15. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), praktikant läbib praktika ning praktika lõppedes otsustab praktikaandja maksta eriti silmapaistvale praktikandile tasu, sõlmides temaga töövõtulepingu. Praktikaandja ei saanud praktikaperioodi alguses eeldada, et ta tasustab praktikandi tööd. Mis hetkel peab/võib tööandja töötamise registreerida?

Sellisel juhul võib teha töötamise kande tagantjärele, kuna asjaolud on muutunud ning sellise kande tegemine on ka hiljem põhjendatud. Registrisse tuleb kanda tegelik töötamise aeg. Elektroonselt on võimalik andmeid parandada 3 kuud ning kui praktika mahub selle perioodi sisse, on elektroonselt võimalik teha vastav paranduskanne. Sellega tekib ka praktikandile töötuskindlustusstaaž.

16. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), mis eeldab ka tasu maksmist praktika läbimise eest. Praktikant läbib praktika, mille lõppedes makstakse talle välja praktikalepinguga ettenähtud tasu. Kas praktikaandja peaks seda üldse registreerima, makstakse ju tasu mitte tehtud töö, vaid lihtsalt praktikas osalemise eest, mis ei ole töösuhe, kuid samas ei saa seda ka töövõtuks nimetada. Kuidas peaks tööandja antud juhul toimima?

Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis tuleb töötamine registreerida. Üldjuhul on sellised töötamised reguleeritud töölepingu seadusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

17. Vallavalitsuste sihtasutuste nõukogu liikmetele otsustatakse palka maksta volikogu määrusega. Kui nende isikutega lepinguid sõlmitud ei ole, siis kas on vaja nõukogu liige registreerida?

On vaja registreerida. Töötamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida.

18. Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?

Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui volikogu liikmele tehakse maksustatavaid väljamakseid.

19. Kas seltsingu töötajad registreeritakse?

Kui tekib maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu töötaja saab registreerida seltsingu liige enda nimel füüsilise isikuna (nagu toimub ka väljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust töötamisel ei teki, st väljamakseid ei ole, siis registreerida ei tule.

20. Kas töötamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajad (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised töötajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on kätte saadud ja ka avaldamisse läinud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/ tööd tegema hakkavad ja kas me üldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele läheb, seega ei ole võimalik teada ka n-ö alustamise kuupäeva, vaid ainult väljamaksu kuupäev (millal honorar määratakse).

Töötamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 mõttes, mille kohaselt loetakse töötamiseks muuhulgas töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel. Töötamise alguseks on sellisel juhul lepingu jõustumise kuupäev.

Võlaõigusseaduse § 9 „Lepingu sõlmimine“ kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset) makstakse näiteks ettetellitud töö või teenuse (artikkel, pilt vms) eest võlaõigusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu jõustumise kuupäevaks võiks lugeda autori nõustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel – toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.

Litsentsilepingu (nt autoriõiguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid töötamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lõike 3 mõttes.

21. Kui töötaja asub tööle lapsehoolduspuhkuse ajal, millal töötamine on peatatud, siis kas töötamine tuleb eraldi registreerida või töötamise peatamine lõpetada?

Kui töötamine on peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks, aga isik töötab edasi sama tööandja juures, tuleb töötamise peatamine lõpetada. Selliselt on tagatud, et isikul on haigestumise korral õigus ka haigushüvitisele. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on isik kindlustatud riigi poolt.

22. Kas FIE (notar, kohtutäitur, vandetõlk) tuleb töötamise registris registreerida?

FIE-t töötamise registris ei registreerita.

FIE-le, kes teostab töid või osutab teenuseid kui ettevõtja, tasutakse tööde eest arve alusel.

23. Tasume igal kuul ühekordsete maksetena erinevate lepinguvormide, mitte töölepingu alusel töötavatele isikutele tasusid (retsensioonid, ostetud katkendid teostest, ostetud pildid õpikutesse). Vastavalt lepingule maksustatakse kas ainult tulumaksuga või siis tulumaksu ja sotsiaalmaksuga jne. Vastavalt kehtivatele autorilepingutele makstakse honorarid välja vastavalt läbimüügile (mõnele igal kuul, mõnel paar korda aastas). Väljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Millal tuleb töötamine registreerida, millal mitte?

Registreerida tuleb nende isikute töötamine, kelle autoritasud maksustatakse nii tulumaksuga, sotsiaalmaksuga kui ka maksetega (töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse kohustatud isiku puhul).

Registreerida ei tule nende isikute töötamine, kelle autoritasud (litsentsitasud) maksustatakse ainult tulumaksuga.

24. Kas töötamise registris peab registreerima inimesed, kes ostavad talunikult maasikaid, kuid korjavad need põllult ise?

Tuleb eristada kahte olukorda:

1. talunik müüb maasikaid inimesele nii, et inimene ise korjab need põllult (maasika kilogrammi hind on soodsam) – ei pea registreerima töötamise registris;
2. talunik ei müü maasikaid inimesele, vaid inimene teeb põllul tööd ja saab töötasu maasikates – tegu on töötamisega, mis tuleb töötamise registris registreerida.

25. Kuidas teha töötamise registris kanded, kui töötaja oli tööl töölepinguga, aga sai ametikõrgendust ehk juhatuse liikmeks?

Juhatuse liige ei saa oma kohustusi täita töölepingu alusel, selle välistab töölepingu seadus.

Juhul kui isik on alguses olnud töötaja ja seejärel valitud juhatuse liikmeks, siis tuleb selgelt määratleda, kas juhatuse liikmeks valimiseks nõusoleku andmisega on poolte kokkuleppele tööleping lõppenud või ta jätkab töötamist nii töölepingu alusel kui ka juhatuse liikme lepingu alusel. Selline olukord on võimalik siis, kui töölepingu alusel täidetakse tööülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega (nt raamatupidaja, müügispetsialist, insener).

Õiguslikult ei ole keelatud, et pooled lepivad kokku, et töötaja lõpetab juhatuse liikme ülesannete täitmise ajaks igasuguste tööülesannete täitmise ehk tööleping peatatakse poolte kokkuleppel ja tööleping ei lõppe, kuid siis tuleb see kirjalikult fikseerida ning teha töötamise registris kanne töösuhte peatumise kohta. Õiguslikuks aluseks peatamiseks olekski see kokkulepe ehk töötamise registri mõistes „Muu põhjus”.

26. Kas Töötukassa arvestab oma otsuste tegemisel ka lihtsustatud kehtivaid töötamise kandeid (SMSi või telefoni teel tehtud kandeid)? Kas töötu peab jätkuvalt oma tööle asumisest teavitama?

Töötukassa arvestab ka lihtsustatud kandeid, kuid lihtsustatud kande alusel automaatselt kohe arveloleku lõpetamist ei tehta. Makse peatatakse kuni täpsete asjaolude selgumiseni ehk kuni töötamise kande kinnitamiseni e-teenuste keskkonnas e-MTA. Kehtiva korra kohaselt peab töötu tööle asumisest töötukassat teavitama ka peale töötamise registri rakendumist. (Allikas: Eesti Töötukassa)

27. Kas on võimalik, et töösuhe töölepingu alusel on peatatud ja tehakse võlaõigusseaduslik leping sama tööandja juures?

Jah, see on võimalik. Toome siinkohal kaks näidet.

1. Töötaja oli kuni lapsehoolduspuhkuseni ettevõttes töölepinguline osakonna juhataja. Nüüd soovib ta tulla ajutiselt osalise koormusega tööle hoopiski töölepingulise raamatupidajana.
   Lapsehoolduspuhkus katkestatakse ja töölepingu pooled sõlmivad tähtajalise töölepingu muudatuse – st ajutiselt muudetakse töötamise registris ametinimi ja koormus, aga töösuhte peatumine lõppeb ehk teist töölepingu kõrvale ei ole mõistlik ega eesmärgipärane samade poolte vahel sõlmida.
2. Töötaja on lapsehoolduspuhkusel jurist-personalispetsialist töökohalt. Tööandjal on vaja, et ta esindaks teda ühel kohtuistungil. Pooltel on valik:

1) katkestada lapsehoolduspuhkus ehk töötaja täidab ühe päeva oma töölepingulisi ülesandeid või

2) töötaja on jätkuvalt oma töökohalt lapsehoolduspuhkusel ehk töösuhe jääb töötamise registris peatunuks, aga pooled sõlmivad lisaks käsunduslepingu konkreetses kohtuasjas ettevõtte esindamiseks ehk töötamise registrisse tehakse sama inimese kohta tähtajaline „VÕS” (võlaõigusseaduslik leping) kanne.

1. Kui töötajal ei ole Eesti isikukoodi, kuidas siis tema töötamine registreerida?

Kui töötajal Eesti isikukoodi ei ole, siis tuleb tema töötamine registreerida sünniaja ja nimega. Sünniajaga töötamist saab registreerida kuni viieks päevaks.

2. Kui töötaja registreeritakse kõigepealt sünniajaga ja pärast isikukoodi saamist isikukoodiga, kas töötamise alguskuupäevaks (mis edastatakse ka teistele ametiasutustele) loetakse sünniajaga või isikukoodiga registreerimise kanne?

Kui töötaja saab isikukoodi, siis peab tööandja sünniajaga kande muutma ja lisama töötamise andmetele isikukoodiga. Töötamise alguskuupäevaks on kuupäev, millal tehti esmane ehk sünniajaga kanne. Kui samale töötajale on tehtud rohkem kui üks sünniajaga kanne, siis tuleb tööandjal esimene kanne muuta isikukoodiga kandeks ja järgnevad viiepäevased sünniajaga kanded soovitame tühistada.

3. Kas ja millises ulatuses on piiratud sama isiku korduv 5-päevane töötamise registreerimine?

Sünniajaga registreerimine ette nähtud kuni viie päeva pikkuseks töötamiseks juhtudel. Kui töötamine kestab tegelikkuses kauem, tuleb isikul taotleda Eesti isikukood (maksukorralduse seaduse § 25⁴).

Sama isiku töötamise korduval viieks päevaks registreerimine ei ole korrektne, kui tegelik töötamise kokkulepe on sõlmitud järjepidevana üle viie päeva. Sünniajaga (ilma isikukoodita) registreeringu korral ei laiene töötajale ettenähtud Eestis sotsiaalsed tagatised, näiteks ravikindlustus.

4. Kas selleks, et Eesti tööandja saaks mitteresidendist (sh Euroopa Liidu kodanikust) töötaja töötamise registris registreerida, peab mitteresidendil olema Eesti isikukood?

Jah, kuna töötamine registreeritakse isikukoodi põhiselt. Kui aga töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ja töötab kuni viis päeva, on võimalik töötamine registreerida ka isikut tõendavas dokumendis kajastatud nime ja sünniajaga.

Isikukoodi on võimalik taotleda maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Rohkem informatsiooni isikukoodi saamise ja taotlemise kohta leiate Siseministeeriumi kodulehelt ning isikut tõendavate dokumentide kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt – Dokumendid ja load – Isikut tõendavad dokumendid.

5. Kas Eesti isikukoodi saamisega muutub inimene automaatselt Eesti maksuresidendiks?

Maksuresidentsus ei teki isikukoodi väljastamisega, vaid maksuseadustes sätestatud tingimustel. Kui inimene leiab, et Maksu- ja Tolliamet käsitleb tema maksuresidentsust valesti, tuleb õige riigi residentsuse tuvastamiseks pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

6. Kolmandatest riikidest lühiajalise viisaga töötajatega on seni tööleping sõlmitud sünniajaga ja mitteresidendi (B) koodiga. Milline seadus kohustab neid töötajaid isikukoodi taotlema ning kes ja millise dokumendiga väljastab välismaalasele isikukoodi?

Aluseks on maksukorralduse seaduse § 25², mis kohustab tööd võimaldavat isikut registreerima sama seaduse § 25¹ lõigetes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatamise ja lõpetamise ning töötamise liigi.

Maksukorralduse seaduse § 25⁴ lõike 1 kohaselt on registreerimisel kohustuslik töötamise registrisse kanda tööd tegeva isiku isikukood või isikukoodi puudumisel kuni viie päevase töötamise korral sünniaeg ja nimi.

Kui isikule moodustatakse isikukood töötamise registrisse kandmiseks, siis väljastatakse talle tema soovi korral väljavõte rahvastikuregistrist või kiri, kus isikukood kajastub. Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks on eraldi reeglid ning õigust näiteks ID-kaardi saamiseks sellisel juhul automaatselt ei teki.

1. Maksu- ja Tolliameti veebilehel oleva info kohaselt eeldab tasuta töötamine äriühingu või FIE majandushuvides töötamise registris registreerimist. Palume täpsustavat infot – kas juhul kui töötaja teeb töölepingu alusel tööd, mis on töötamise registrisse kantud ning hakkab lisaks tegema töölepingu lisa alusel tasustamata tööd, kas on võimalik kanda tasustamata töö tegemist samuti töötamise registrisse. Kas lepingu lisas olev info tasuta töötamise kohta on võimalik registrisse kanda?

Selgitame, et töötamise registris on töötamise liik „Tasustamata töö”, mida on võimalik töötamise registrisse kanda tähtajatult. Tasuta töötamise liigiga ei kaasne töötajale sotsiaalseid tagatisi nagu töötuskindlustushüvitis või ravikindlustus ja samuti ei teki selle kande alusel õigust töötutoetusele.

Töölepingu seaduse § 1 lõike 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

See tähendab, et töölepingu seaduse eelduse järgi ei saa töölepinguga tasustamata tööd teha ehk tasu saamine on üks töösuhte määratlemise eeldusi. Kui ei ole tasu, siis ei ole ka töölepingulist suhet. Tasuta saab osutada muid teenuseid ehk näiteks on võimalik tasuta töövõtt või käsund, kuid mitte tööleping.

Seega ei saa töölepingu lisaga kokku leppida tasuta töötamist. See on eraldi muu teenuse osutamise kokkulepe ning seega peab olema ka vastavalt töötamise registrisse kantud „Tasustamata tööna”.

2. Maksu- ja Tolliameti juhendis on kirjas, et tasuta töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab olla ikkagi üksnes erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd ilma selle eest tasu saamata. Palume täpsustata, milline periood on Maksu- ja Tolliameti hinnangul tasuta töötamise puhul vastuvõetav.

Õigusaktides ei ole reguleeritud töötamise perioodi, mille põhjal saaks otsustada, et just selle perioodi eest peaks olema töö tegemine tasustatud. Erandlike juhtumiste all peame silmas näiteks pereliikmete abistamist. Samuti võib uue ettevõtte loomise alguses teha juhatuse liige tasuta tööd. Eelduslikult saavad tasustamata tööd tegevad isikud mujalt regulaarselt sissetulekuid.

3. Kas riigiasutuses võib töötada lisaks tasustatud kohale ka tasuta pikema perioodi jooksul või kehtivad seal samad reeglid, mis ärisektoris?

Avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses on reguleeritud teenistujate töötasu maksmise tingimused ja kord. Ka riigiasutuses kehtivad samad reeglid, mis eespool kirjeldatud.