Keelatud ja eriloaga kaubad

Teatud kaupadele on reisimisel kehtestatud koguselised piirangud või eriloa nõue. Tutvuge kindlasti erinõuetega enne reisile minemist!

Reisimine Eestisse kolmandast riigist

Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Erinõuded

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Ilma Ravimiameti loata võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvaid ravimeid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülaltoodud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib Ravimiameti loaga reisile kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Lisainfot saate Ravimiametist.

     

NB! Nõuded ei kehti järgmiste kolmandate riikide korral: Andorra, Šveits, Fääri saared, Gibraltar, Gröönimaa, Island, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikani Linnriik ja Norra. Loetletud riikidest saabudes kehtivad liikmesriikidest Eestisse reisimise nõuded.

Loomaliigid, kelle suhtes on kehtestatud reisimise lihtsustus

  • koerad
  • kassid
  • valgetuhkrud
  • selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad vähid ja krevetid)
  • troopilised dekoratiivkalad
  • kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
  • roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
  • närilised ja koduküülikud
  • mõned linnuliigid

Mittekaubandusliku ja kaubandusliku liikumise tingimused

Mittekaubandusliku liikumise nõuded:
  • reisijatega kaasas olevate koerte, kasside ja valgetuhkrute arv on kuni 5;
  • loomad reisivad koos omaniku või volitatud isikuga;
  • reisimise eesmärk ei ole loomade müümine ega omandiõiguse üleandmine.

Märkus: reisijaga kaasas olevateks lemmikloomadeks loetakse lemmikloomad, kes reisivad salongis, registreeritud pagasi hulgas või sama lennuki peal oleva lasti (ingl cargo) hulgas (viimasel juhul tuleb esitada koos veterinaardokumentidega ka lennupilet).

Lemmikloomade arv mittekaubanduslikul liikumisel võib olla suurem kui 5 ainult järgmistel tingimustel:

  • liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel, spordiüritustel või nendeks treenimistel;
  • esitatakse kirjalik tõend, loomade üritustele registreerimise kohta;
  • lemmikloomad on vanemad kui 6 kuud.
Kaubanduslikuks liikumiseks loetakse, kui:
  • lemmikloomi on rohkem kui 5;
  • reisitakse lemmikloomadega, kellele ei ole kehtestatud reisimise lihtsustust;
  • loomade liikumise eesmärk on kaubanduslik;
  • loomadega ei ole kaasas omanikku või omaniku poolt volitatud isikut.

Kehtivad kaubanduslikku liikumist reguleerivad nõuded ning kolmandatest riikidest saabumisel tuleb esimeses sisenemispiiripunktis läbida veterinaarkontroll. Eestis on elusloomade kontrollimiseks tunnustatud Luhamaa maantee piiripunkt. Lennureisi korral tuleb veterinaarkontroll läbida mõne teise liikmesriigi tunnustatud veterinaarkontrollpunktis.

Kui soovitakse saabuda mõnda muud transpordiviisi kasutades kui maismaa, tuleb kontroll läbida teises liikmesriigis.


Reisimine koerte, kasside ja valgetuhkrutega kolmandatest riikidest mittekaubanduslikul eesmärgil

Ukrainast saabuvate sõjapõgenikega kaasas olevate ja Venemaalt tagasi pöörduvate ELi kodanikega kaasas olevate lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) puhul kohaldatakse ajutiselt lihtsustatud erikorda. Lugege lähemalt infomaterjali.

Nõuetele vastavad lemmikloomad saabuvad riiki tavakorras. Nõuetele mittevastavate lemmikloomadega riiki sisenemine on lubatud Ukraina sõjapõgenikele ja Venemaalt tagasi pöörduvatele ELi kodanikele ajutiselt teavituse alusel. Loaomanikul või omaniku poolt volitatud isikul tuleb täita teavitusvorm (kas eelnevalt lähteriigis või kohapeal piiripunktis) ning saata see e-posti aadressidele pta@pta.agri.ee, darja.trohhatsova@pta.agri.ee ja elika.brosman@emta.ee.


Lemmikloomadega reisimine Eestisse kolmandatest riikidest

Lemmiklooma toomisel Eestisse liiduvälisest riigist peavad olema täidetud järgmised nõuded.

1. Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.

2. Loomaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis antakse välja päritoluriigi pädeva asutuse veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti poolt. Sertifikaat täidetakse trükitähtedega inglise keeles ning see kehtib 10 päeva. Meretranspordi puhul pikeneb sertifikaadi kehtivus merereisi kestuse võrra. Eestist teistesse liikmesriikidesse edasiliikumise korral on sertifikaat kehtiv kuni 4 kuud või marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse aegumiskuupäevani (sõltuvalt sellest, kumb neist on varasem).

Veterinaarsertifikaadi näidis on toodud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 lisa IV osas 1.

3. Sertifikaadile peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon.

  1. Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestab kuupäevani, mis on märgitud veterinaarsertifikaadile.
  2. Lisaks vaktsineerimisele peab teatud kolmandatest riikidest saabuvatel koertel, kassidel ja valgetuhkrutel olema määratud heakskiidetud laboris marutaudi antikehade tiiter. Tiitrit saab määrata alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest ning reisida on lubatud 3 kuu möödumisel antikehade tiitri määramisest. Andmed marutaudi antikehade tiitrimise kohta kantakse sertifikaadile ning lisatake laborvastuse originaal.

Marutaudi antikehade tiitri ei ole vaja määrata, kui koerad, kassid või valgetuhkrud saabuvad määruse 577/2013 II lisa 2. osas loetletud riikidest, näiteks Valgevenest ja Venemaalt.

Juhul kui loomad läbivad transiidina riike, millest saabudes tuleb antikehade tiiter määrata, peab loomal olema kaasas looma omaniku või volitatud isiku allkirjastatud transiitdeklaratsioon, mis tõendab, et loomad ei ole transiidil olles puutunud kokku metsloomadega ega väljunud transpordivahendist või lennujaama territooriumilt.


Reisimine kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega kolmandatest riikidest

     

NB! Ilma kehtiva marutaudi vastase vaktsineerimiseta ei ole kolmandatest riikidest, sh Ühendkuningriigist, lubatud noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute mittekaubanduslik liikumine Eesti territooriumile.

Lemmikloomadega reisimine Eestist kolmandatesse riikidesse

Lemmikloomade viimisel kolmandatesse riikidesse tuleb järgida sihtriigi nõudeid. Enamus ühenduseväliseid riike nõuab lemmikloomaga sisenemisel veterinaarsertifikaati, mille saamiseks tuleb esitada Põllumajandus- ja Toiduameti asukohajärgsele esindusele taotlus sertifikaadi saamiseks Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Põllumajandus- ja Toiduameti esinduste kontaktandmed


Reisimine mittekaubanduslikul eesmärgil kolmandatest riikidest Eestisse lemmiklindudega

     

NB! Enamuste kodulindude (kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd, jaanalinnud) liikumine reisijaga kaasasoleva lemmikloomana ei ole lubatud ning nad alluvad impordil veterinaarkontrollile.
Lemmiklindude maksimaalne arv

Omaniku või volitatud isikuga võib kolmandast riigist liikmesriiki reisides kaasas olla kuni viis lemmiklindu.
 

Lemmiklindude märgistamine

Lemmiklinnud peavad olema märgistatud mitte-eemaldatava ja loetava individuaalse tähtnumbrilise koodiga (näiteks kinnitav lipik, jalarõngas, mikrokiip või märk). Märgistus peab olema lemmiklindudele kantud enne nende isoleerimist või enne nende testimist või vaktsineerimist.

Lemmiklindude veterinaarsertifikaat

Lemmiklindudega peab olema kaasas veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku poolt väljastatud ja lähteriigi pädeva asutuse poolt kinnitatud tervisesertifikaat.


Omaniku või volitatud isiku deklaratsioon

Lemmiklindudega peab lisaks veterinaarsertifikaadile olema kaasas deklaratsioon.

Lemmiklindude liikumine pärast liitu saabumist

Omanikud või volitatud isikud viivad lemmiklinnud otse liitu sisenemise kohast majapidamisse või elukohta, kus lemmiklinde hoitakse ametliku järelevalve all vähemalt 30 päeva pärast nende liitu sisenemise kuupäeva. Selle aja jooksul ei tohi neid lemmiklinde viia etendustele, laatadele, näitustele ega muudele linde koondavatele kogunemistele.

Kui kontrollimisel selgub, et linnud ei vasta eeltoodud nõuetele, kohaldatakse määruse (EÜ) 576/2013 artiklit 35.
 

Lemmiklindude tervishoiunõuded
  1. Lähtekohaks olev territoorium või kolmas riik on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) liige;
  2. lemmiklinnud on läbinud 48 tunni jooksul või viimasel tööpäeval enne lähtekohast lahkumist veterinaararsti- või järelevalveametniku tehtud kliinilise kontrolli, mis kinnitab, et neil puuduvad haigustunnused;
  3. peale kliinilist kontrolli ei ole lemmiklindudel olnud kokkupuudet teiste lindudega;
  1. lisaks eelnevalt loetletule peavad lemmiklinnud vastama ühele loetletud tingimustele:
  • isolatsioon vähemalt 30 päeva enne territooriumilt või kolmandast riigist lähetamise kuupäeva;
  • 6 kuu jooksul (mitte hiljem kui 60 päeva) enne liitu lähetamise kuupäeva täielik esmane vaktsineerimine ning vajaduse korral kordusvaktsineerimine tootja juhiste kohaselt lindude gripi alatüüpide H5 ja H7 vastase litsentsitud vaktsiiniga;
  • lähtekohaks isolatsioon vähemalt 14 päeva jooksul enne lahkumist ja mitte varem kui seitsmendal isolatsioonipäeval võetud proovi põhjal lindude gripi alatüüpide H5 ja H7 antigeeni või genoomi tuvastamise test, mille tulemus on negatiivne;
  • omaniku või volitatud isiku esitatud tõendid selle kohta, et korraldatud on lemmiklindude karantiin heaks kiidetud karantiiniasutuses;
  • sihtliikmesriik on andnud erikorralise loa lemmiklindudega sisenemiseks vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 32 lõikele 1.

Reisimine muude lemmikloomadega mittekaubanduslikul eesmärgil

Teisteks lemmikloomadeks loetakse selgrootuid (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad näiteks vähid ja krevetid), troopilisi dekoratiivkalu, kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud), roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid), närilisi, koduküülikud ning väheseid linnuliike.

EL ei ole erireegleid kehtestanud, nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded on liikumise ajal tagatud.


Lemmikloomade tolliväärtuse kontroll

Juhend on mõeldud selgitusena isikule, kes liigub kolmandast riigist üle piiri Eestisse tuues kaasa lemmikloomi oma tarbeks või ärilisel eesmärgil.

Juhendi eesmärgiks on selgitada isiku kohustust kauba deklareerimisel ja maksude tasumisel, samuti selgitada tolli tegevust lemmikloomade tolliväärtuse kontrollimisel. Vajadusel laieneb juhis ka muudele kaupadele.


 Lisainfo

Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.

Füüsiline isik võib oma tarbeks relva või laskemoona Eestisse sisse tuua, kui tal on vastava relva soetamisluba ning Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba.

Välisriigi füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse tuua osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba. Sisseveetud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.

Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.


Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused

  • Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
  • Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
  • Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tolliametnik, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale.
  • Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
  • Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

Sisseveetaval tulirelval ja tulirelva olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule. Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.

Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni. Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida.

Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:

Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.

Kolmandatest riikidest ei ole lubatud pürotehnilisi tooteid sisse tuua ilma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veoloata.

Lisainfot saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Vältimaks ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon" CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora). Eesti ühines konventsiooniga 1992. aastal.

CITESi nimekirja kantud isendeid ning nendest valmistatud tooteid on lubatud ELi tuua ainult CITESi lubade olemasolul. ELis reguleerib ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 muudetud komisjoni määrusega 2019/2117.

Vajaminevad load tuleb taotleda enne Eestisse saabumist. Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestisse tuua Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu. Tuleb valida punane koridor ning esitada CITESi load tollile kontrollimiseks.

CITES isendeid sisaldavad tooted võivad olla:

  • roomajate nahast kotid, vööd, kingad kellarihmad
  • imetajate nahast karusnahatooted
  • kilpkonna kilbist, haruldasest puidust või luust muusikariistad
  • tarbe- ja dekoratiivesemed, skulptuurid
  • looma- ja taimeekstrakte sisaldavad kosmeetikatooted
  • aasia meditsiinitooted

Eestis väljastab CITESi lube Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond.

Kontaktandmed: Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn, tel +372 6262 882, kontaktisik Kadri Alasi.

Kui kahtlete, kas tegemist on CITESi liikidega, siis võtke palun ühendust Keskkonnaministeeriumiga.
 

Erandina CITESi loata võib Euroopa Liitu saabuv reisija oma pagasis tuua:

  • kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta
  • kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
  • surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
  • suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
  • rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
  • merihobukesi (Hippocampus spp.) – 3 surnud isendit inimese kohta
  • akvilaariapuu (Aquilaria spp. ja Gyrinops spp.) – kuni 1 kilogramm puiduhaket, 24 milliliitrit õli, kaks komplekti helmeid või kaks kaelakeed

     

NB! Soovitame enne ostu sooritamist uurida, kas tegemist on ohustatud liikidega, mille kehtivad riigist väljaveopiirangud või ELi sisenemisel piirangud.

Lisainfot saate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt „CITES".

Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik fütosanitaarsertifikaadi olemasolu.

Kolmandatest riikidest saabuv reisija võib kaasa tuua vaid kindlaid taimi ja taimseid saadusi piiratud koguses.

  1. Värsked ja kuivatatud ananassid, kookospähklid, banaanid, datlid ja värsked durianid
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus. Taimetervist puudutavaid dokumente, näiteks fütosanitaarsertifikaati, ei ole vaja.
     
  2. Kõik muud puu- ja köögiviljad
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus tingimusel, et kaubale on väljastatud lähteriigi fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaat on taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida väljastab päritolu- või lähteriigi taimekaitseteenistus juhul, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimehaigused ja -kahjurid. Fütosanitaarsertifikaat tuleb esitada tolliametnikule.
  1. Muud taimed ja taimsed saadused
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus tingimusel, et kaubad on läbinud piiripunktis taimetervise kontrolli. Taimetervise kontrolli viib läbi Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järelevalveametnik ning kontrolli läbimise kohta väljastatakse kirjalik kinnitus. Kirjalik kinnitus tuleb esitada tolliametnikule.

Taimi ja taimseid saadusi võib tuua järgmiste piiripunktide kaudu.

Importimiseks lubatud kaup Piiripunkt
Kõik
  • AS Eesti Post klienditeeninduskeskus
  • Koidula raudtee piiripunkt
  • Luhamaa piiripunkt
  • Muuga sadam
  • Narva maantee piiripunkt
  • Paldiski Lõunasadam
  • Tallinna lennujaam
Puit
  • Bekkeri sadam
  • Kunda sadam
  • Loksa sadam
  • Meeruse sadam
  • Paldiski Põhjasadam
  • Paljassaare sadam
  • Pärnu sadam
  • Sillamäe sadam
Teravili ja puit
  • Narva raudtee piiripunkt

Allolevasse tabelisse on koondatud nõuded erinevate taimede ja taimsete saaduste kohta.

Nõuded Taimsed saadused
Isiklikuks tarbimiseks mõeldud koguses ilma fütosanitaarsertifikaadita ja PTA kontrollita
  • Värsked või kuivatatud ananassid (Ananas comosus)
  • Värsked või kuivatatud kookospähklid (Cocos nucifera)
  • Värsked durianid (Durio zibethinus)
  • Värsked või kuivatatud banaanid (Musa)
  • Värsked või kuivatatud datlid (Phoenix dactylifera)
Isiklikuks tarbimiseks mõeldud koguses lähteriigi fütosanitaarsertifikaadiga
  • Kõik ülejäänud värsked või kuivatatud puu- ja köögiviljad
Fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab, et kaup on ohutu ja sellel puuduvad ohtlikud taimekahjustused ja kahjurid, ning PTA ametniku kinnitus taimetervisekontrolli läbimisest
  • Kõik muud taimed ja taimsed saadused, näiteks lõikelilled, pärjad, põõsad, toalilled, seemned külvamiseks ja muu paljundusmaterjal, sealhulgas istikud; saematerjal (näiteks voodrilauad, terrassilauad)
NB! Loetelu ei ole ammendav!

     

NB! Taimed, taimsed saadused, millel puudub fütosanitaarsertifikaat või mis ei vasta kehtestatud taimetervise nõuetele, kuuluvad hävitamisele või lähetajariiki tagasisaatmisele.

Lisainfo

Iga Euroopa Liitu sisenev isik, kellel on kaasas:

  • 10 000 või enam eurot või
  • samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),

peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liitu sisenetakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.

Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta.

     

NB! Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata või EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.
  • Liha- ja piimatooted
    Euroopa Liitu ei tohi kolmandatest riikidest tuua liha- ja piimatooteid ning muid tooteid, mis sisaldavad piima või liha, samuti nende saadusi ja tooteid nendest. Siia kuuluvad nt vorst, lihakonservid, pekk, pirukad, vareenikud, pelmeenid, jäätis, kondenspiim, täidetud köögiviljad, valmis sinep jms.

    Erandiks on väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ja eriotstarbelised ravitoidud, mida võib tuua kuni 2 kg inimese ja/või lemmiklooma kohta tingimusel, et tegemist on originaalpakendis margitoodetega ja neid ei pea enne tarbimist jahutama.
  • Kalatooted
    Euroopa Liitu võib tuua isiklikuks tarbimiseks ette nähtud värske kala tingimusel, et kala on roogitud ühe kala või kalatoodete kogukaal ei ületa 20 kg inimese kohta (v.a must kalamari).

    Iga reisija võib oma pagasis kaasa tuua 125 g tuuraliste kaaviari ilma CITESi loata (pakendil peab olema vastav märgistus).

    Fääri saartelt või Gröönimaalt võib värske kala tuua mõistlikus koguses.
  • Muud loomsed saadused
    Euroopa Liitu võib tuua muid loomseid saadusi, mis ei ole eespool loetletud, kogukaaluga kuni 2 kg.
  • Muud inimtoiduks mõeldud toidukaubad
    Mitteloomset päritolu toidukaupa (kompvekid, šokolaad, biskviidid, koogid) võib kaasa tuua isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses, tingimusel, et need ei sisalda piima ega liha.

    Taimedele ja taimsetele saadustele, sh puu- ja köögiviljadele, kehtivad nõuded
  • Lemmikloomatoit
    Euroopa Liitu võib tuua lemmikloomade ravitoitu tingimusel, et see on ette nähtud reisijaga kaasas oleva lemmiklooma jaoks, on pika säilivusajaga ja jaemüügipakendis margitoode kogukaaluga kuni 2 kg.

Väetised

Kolmandatest riikidest võib reisija lihtsustatud korras tuua väetist (v.a ammooniumnitraat) enda tarbeks järgmistes kogustes:

  • väetised kuni 50 kg
  • mikroväetised kuni 0,5 kg või 0,5 liitrit
  • bakterväetised kuni 0,05 kg

     

NB! Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise toomine reisija poolt on keelatud!

Väetiste toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 2003/2003 ning väetiseseadus.

Taimekaitsevahendid

Reisija ei või kolmandatest riikidest taimekaitsevahendeid tuua.

Taimekaitsevahendite toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 1107/2009 ning taimekaitseseadus.

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Tubakatooted

Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid järgmistes kogustes:

  • 40 sigaretti* (lennureisijal kuni 200 sigaretti) või
  • 100 sigarillot* või
  • 50 sigarit* või
  • 50 grammi suitsetamistubakat* (lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat) (sh vesipiibu tubakas ja kuumutamise teel tarbitav tubakas)

ja lisaks:

  • 120 grammi tubaka tahket aseainet (sh tubakavaba huuletubakas) või
  • 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet

ning veel:

  • üks pakk käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi.
    Keelatud suitsuvabad tubakatooted on närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide: 20 sigaretti (50% 40 sigaretist) ja lisaks 25 sigarit (50% 50 sigarist).

Reisija Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul kolmandal korral, v.a suitsuvaba tubakatoote puhul, võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et tubakatoodete toomine on juhuslikku laadi.

Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata tubakatoodete aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.


Alkohol

Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis alkoholi järgmistes kogustes:

  • veini kuni 4 liitrit (v.a vahuveini, liköörveini),
  • õlut kuni 16 liitrit,
  • lisaks 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahuveini, liköörveini)* või
  • 1 liiter kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%)*. NB! Lubatud tuua ainult juhul, kui see ei ole toodetud Venemaal ja seda ei tooda Venemaalt.

Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide: 1,5 l kuni 22%-list jooki (75% 2-liitrist) ja lisaks 0,25 l üle 22%-list jooki (25% 1-liitrist).

Reisija teistkordsel Eestisse saabumisel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et alkoholi toomine on juhuslikku laadi.

Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata alkoholi aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.


Mootorikütus

  • Aktsiisivabastus esmakordsel Eestisse saabumisel

Mootorsõidukiga (sh veemootorsõidukiga) Eestisse sisenemisel on aktsiisist vabastatud reisija esmakordsel Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul:

  • standardses kütusepaagis olev mootorikütus (v.a vedelgaas, mida võib aktsiisivabalt tuua ka järgnevatel Eestisse saabumistel);
  • kuni 10 liitrit mootorikütust kütusekanistris,

mis on mõlemal juhul ette nähtud tarbimiseks samas mootorsõidukis.

  • Täiendav aktsiisivabastus järgnevatel Eestisse saabumistel

Reisija järgnevatel Eestisse saabumistel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet mootorikütusele rakendada täiendavat aktsiisivabastust kahel juhul.

  1. Kui on täidetud mõlemad tingimused:
  • reisija on eelneva 6 kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga Eestisse saabunud kuni 3 korral
  • reisija piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.
  1. Kui reisija esitab teavituse Eestist sõiduki paagis välja viidava kütuse kohta.

Mootorikütusele aktsiisivabastuse kohaldamisel loetakse reisijaks sõiduki aktiivne kasutaja ehk sõiduki juht.

Aktsiisivaba mootorikütust tohib kasutada vaid sõidukis, millega kütust sisse veeti ning kütuse sõidukist välja võtmine või selle igasugune üleandmine on keelatud. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil.

Reisimine Eestisse Euroopa Liidu liikmesriikidest

Reisijal ei tohi kaasas olla:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootikume ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba omamine on seaduse rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Erinõuded

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Ravimid peavad olema tootja originaalpakendis.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • vinhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülalnimetatud koguseid, tuleb kõikide ravimite kaasavõtmiseks taotleda Ravimiameti luba.


Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Schengeni õigusruumi mittekuuluvasse riiki reisides võib narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid ilma Ravimiameti loata kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või retsepti koopia. Suurema ravimikoguse kaasavõtmiseks tuleb taotleda Ravimiameti luba.

Schengeni õigusruumi riiki reisides võib isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi maksimaalselt kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus (Schengeni tunnistus).

Isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus.

Schengeni õigusruumi riigid: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Lisainfot saate Ravimiametist.

Loomaliigid, kelle suhtes on kehtestatud reisimise lihtsustus

  • koerad
  • kassid
  • valgetuhkrud
  • selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad vähid ja krevetid)
  • troopilised dekoratiivkalad
  • kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
  • roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
  • närilised ja koduküülikud
  • mõned linnuliigid

Mittekaubandusliku ja kaubandusliku liikumise tingimused
 

Mittekaubandusliku liikumise tingimused:
  • reisijatega kaasas olevate koerte, kasside ja valgetuhkrute arv on kuni 5;
  • loomad reisivad koos omaniku või volitatud isikuga;
  • reisimise eesmärk ei ole loomade müümine ega omandiõiguse üleandmine.

Lemmikloomade arv mittekaubanduslikul liikumisel võib olla suurem kui 5 ainult järgmistel tingimustel:

  • liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel, spordiüritustel või nendeks treenimistel;
  • esitatakse kirjalik tõend, loomade üritustele registreerimise kohta;
  • lemmikloomad on vanemad kui 6 kuud.

Eestisse sisenemine on lubatud kõikidest rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktidest.

Kaubanduslikuks liikumiseks loetakse, kui:
  • loomi on rohkem kui 5;
  • reisitakse loomadega, kelle kohta ei ole kehtestatud reisimise lihtsustust;
  • loomade liikumise eesmärk on kaubanduslik;
  • loomadel ei ole kaasas omanikku või omaniku poolt volitatud isikut.

Kehtivad kauplemise nõuded ning loomad ja linnud alluvad veterinaarkontrollile.


Koerte, kasside ja valgetuhkrutega reisimine Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse

Euroopa Liidu liikmesriikidega samad nõuded kehtivad Andorrast, Šveitsist, Fääri saartelt, Gibraltarilt, Gröönimaalt, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, San Marinost, Vatikani Linnriigist ja Norrast saabudes.

Liikmesriikidena käsitletakse ka nende eraldiasuvaid territooriume: Gröönimaa, Fääri saared, Kanaari saared, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Reunion, Assoorid ja Madeira saared.

Nõuded
  1. Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.
  2. Loomadega peab kaasas olema loomaarsti poolt väljastatud Euroopa Liidu lemmikloomapass. Passi peab olema kantud omaniku andmed, lemmiklooma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number, andmed vaktsineerimise kohta.
  3. Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestvus on märgitud lemmiklooma passi.

Koertega Eestisse reisimisel ei nõuta paelussi Echinococcus multilouarise vastast ussitõrjet.


Kutsikate, kassipoegade ja valgetuhkru poegadega reisimine Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse

Marutaudi vastu vaktsineerimata kutsikate, kassipoegade ja valgetuhkru poegade mittekaubanduslik liikumine teistest ELi liikmesriikidest Eesti territooriumile on lubatud, kui:

  • loomad on vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata;
  • loomad on 12–16 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.
Nõuded
  1. Kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad peavad olema märgistatud mikrokiibiga.
  2. Kaasas peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass, kuhu on kantud omaniku ja looma andmed, mikrokiibi number ja paigaldamise kuupäev ning andmed marutaudi vaktsineerimise kohta (v.a vaktsineerimata alla 12-nädalased kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad).
  3. Juhul kui vaktsineerimata loom reisib koos oma emaga, kellest ta on veel sõltuv, peab ema identifitseerimisdokumendi järgi olema võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist vaktsineeritud marutaudi vastu.
  4. Kui vaktsineerimata loom reisib ilma emata, on nõutud vaktsineerimata noorte loomade deklaratsioon, mis tõendab, et neil ei ole olnud alates sünnist kuni transpordini kokkupuuteid metsloomadega.


Lemmikloomadega reisimine Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse

  • Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.
  • Loomadega peab kaasas olema loomaarsti poolt väljastatud Euroopa Liidu lemmikloomapass. Passi peab olema kantud tätoveeringu või mikrokiibi number, andmed vaktsineerimise kohta.
  • Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestab kuupäevani, mis on märgitud lemmiklooma passi.

Lisanõuded koertega reisimisel Põhja-Iirimaale, Maltale, Iirimaale, Soome ja Norra

Lisaks tuleb teha paelussi Echinococcus multilocularise vastane ussitõrje vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne riiki sisenemist. Ussitõrje andmed kantakse ravi teinud loomaarsti poolt lemmikloomapassi.


Kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega reisimine Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse

Koera kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega reisimiseks tuleb välja selgitada sihtriigi nõuded, kuna loomadega liikumise lubamine on reguleeritud iga liikmesriigi poolt eraldi. ELi riikide otsused marutaudivastase vaktsineerimise erandi kohaldamise kohta on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehelt „Young animals".

Kutsikate viimisel Põhja-Iirimaale, Maltale, Iirimaale, Soome ja Norra tuleb nendele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane ussitõrje, mis tehakse vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat riiki sisenemist.


Muude lemmikloomadega reisimine teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse või Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse

Erireegleid selgrootute, troopiliste dekoratiivkalade, kahepaiksete, roomajate, lindude (v.a kodulinnud), näriliste ja koduküülikutega reisimisele ei ole kehtestatud. Nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning reisimise ajal peab nende heaolu olema tagatud.

Soovitame enne lemmikloomadega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!

 Lisainfo

Tulirelva ja laskemoona Euroopa Liidu territooriumil edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.

Tulirelvade ja laskemoonaga reisimist reguleerib relvaseadus. Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on relvaseaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv.

Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.

Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta jahikutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga.

Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ning laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva.

Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:

  • kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta
  • kuni 100 gaasirelvapadrunit
  • kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta
  • kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta
  • kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta
  • kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg
  • kuni 5000 sütikut

Jahimehel või laskesportlasel võib piiriületusel kaasas olla eelpoolnimetatud kogus laskemoona ühe relva kohta. Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema riigi territooriumile ei lubata ilma eelneva nõusolekuta tuua.

Kui jahirelv kuulub relvakollektsiooni või on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoonaga, siis kohaldatakse neile relvaseaduse teisi sätteid, mis käsitlevad relva ühest liikmesriigist teise edasitoimetamist. Tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemist reguleerib relvaseaduse § 20, relvade kollektsioneerimist relvaseaduse 4. peatükk „Relvade kollektsioneerimine”.

Järelevalvet tulirelvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

Lisainfot saate Politsei- ja Piirivalveametist ning Eesti Jahimeeste Seltsist.

Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast on oma tarbeks lubatud Eestisse tuua kuni 20 kilogrammi (netomass) pürotehnilisi tooteid, alates vanusest 12 pürotehnilist toodet märgistusega „F1" ja alates vanusest 18 pürotehnilist toodet märgistusega „F2", „F3", „T1" ja „P1".

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Reisides ohustatud looma- ja taimeliikidega Euroopa Liidu sees ühest liikmesriigist teise CITESi lube üldjuhul ei ole vaja taotleda.

Lisainfot saate Keskkonnaministeeriumist.

Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik taimepassi olemasolu. Sisseveokeelud taimedele ja taimsetele saadustele on kehtestatud selleks, et tõkestada ohtlike taimekahjustajate sissetoomist. Taimede ja taimsete saaduste toomist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest reguleerib taimekaitseseadus.

Taimepass on Euroopa Liidu siseturul taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumisel kasutatav taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument või ametlik märgistus. Taimepassil on muuhulgas märgitud taime või taimse saaduse botaaniline nimi ladina keeles, kaubasaadetist identifitseeriv tunnus ja tootja/turustaja taimetervise registrikande number.

Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse (k.a Azoorid ja Madeira) võib reisija tuua taimi ja taimseid saadusi isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.

Erandina tuleb jälgida, et viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi võib Eestisse tuua ainult viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavatest piirkondadest või puhvertsoonidest ning need taimed peavad olema varustatud ZP-märgistusega taimepassiga.

Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed on: toompihlakas (Amelanchier), ebaküdoonia (Chaenomeles), tuhkpuu (Cotoneaster), viirpuu (Crataegus), küdoonia (Cydonia), villpööris (Eriobotrya), õunapuu (Malus), astelpihlakas (Mespilus), tuliastel (Pyracantha), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus) ning Davidi fotiinia (Photinia davidiana).

Viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavad piirkonnad Euroopa Liidus ja nende tähised: Hispaania – E, Eesti – EE, Prantsusmaa – F (Korsika), Iirimaa – IRL, Itaalia – I (teatud provintsid), Läti – LV, Leedu – LT, Portugal – P, Sloveenia – SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Notranjsko ja Maribori piirkond), Slovakkia – SK (teatud maakonnad), Soome – FI, Ühendkuningriigid – UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared).

Mõnes liikmesriigis kehtivad ühendusesiseste sularahaliikumiste suhtes eraldi kontrolli- ja deklareerimisalased sätted, mida kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu eeskirjadele.

Täpsem teave ja viited liikmesriikide tolliasutuste veebisaitidele on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Detailsem loetelu on toodud kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.

Kultuuriväärtusteks on samuti muud, eespool loetlemata asjad, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud.

Kultuuriväärtuste viimist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ja kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.

Enne reisile asumist esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, tuleb konsulteerida Muinsuskaitseametiga.

Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.

Lisainfo Muinsuskaitseametist.

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel liikumisel võib kõiki toiduaineid kaasa võtta isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Kui olete vähemalt 18-aastane, võite teisest liikmesriigist saabudes oma pagasis Eestisse tuua maksuvabalt aktsiisikaupu –tubakatooteid, alkoholi ja mootorikütust – isiklikuks kasutamiseks järgmistes kogustes.

Tubakatooted

  • 800 sigaretti
  • 400 sigarillot
  • 200 sigarit
  • 1 kg suitsetamistubakat
  • 50 milliliitrit tubakavedelikku
  • 360 grammi tubaka tahket aseainet
  • 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet
  • kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi

     

NB! Keelatud on tuua suitsuvabasid tubakatooteid nagu närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

Alkohol

  • kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini
  • kuni 110 liitrit õlut
  • kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22%
  • 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega alla 22%


Mootorikütus

Kui saabute Eestisse mootorsõidukiga, sh veemootorsõidukiga, võite maksuvabalt kütust tuua kaasa mootorsõiduki (veemootorsõiduki) standardses kütusepaagis ja vajadusel lisaks kütusekanistris.

Reisimine Eestist kolmandasse riiki

Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Erinõuded

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Ilma Ravimiameti loata võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvaid ravimeid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülaltoodud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib Ravimiameti loaga reisile kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Lisainfot saate Ravimiametist.

Venemaa Föderatsiooni on lubatud sisse viia kuni 2 kassi/koera enda lemmikloomana:

  • ilma sisseveo loata ja karantiini paigutamiseta ning
  • rahvusvahelise passi olemasolul, mis antud juhul on võrdsustatud veterinaarsertifikaadiga tingimusel, et pass sisaldab pädeva asutuse märget lemmiklooma kliinilise ülevaatuse läbiviimisest viie päeva jooksul enne saatmist.

Sisseveol Euroopa Liidu välisest riigist (kolmandast riigist) ei ole vajalik rahvusvahelise passi ümbervormistus sihtriigis veterinaarsaatedokumendi vastu.

Õiguslik alus

Euraasia majandusliidu riikide Tolliliidu Komisjoni 2. märtsi 2011. a otsus nr 569 (vene keeles)

Tolliliidu piiripunktid 

Tolliliidu piiripunktid, kus viiakse läbi sanitaarkarantiini, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli, leiate Tolliliidu Komisjoni ning Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarteenistuse saitidel.

Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.

Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja laskemoona Eestist välja viia osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti ühekordne eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse tagasi veetud.

Kui välisriigi füüsiline isik on enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse toonud osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks. peab relv olema välja viidud Politsei- ja Piirivalveametilt ühekordsel eriloal esitatud tähtajal välja viidud.

Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.


Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused

  • Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
  • Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
  • Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
  • Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.

Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni.

Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida.

Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:

Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide hulka kuuluvaid isendeid, samuti nende osi ning neist valmistatud tooteid on lubatud kaasa tuua ainult rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITES lubade olemasolul.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97.

Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestist välja viia Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu, kus toimub ohustatud liikide Euroopa Liidust väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine. Eestit läbival transiitveol (näiteks kui Eestis reisija üksnes vahetab transpordivahendit) reeglina kontrolli läbi ei viida. Reisija peab aga olema võimeline iga hetk tõendama isendite seaduslikku päritolu. Lisadesse A ja B kuuluvate isendite puhul peab reisija tolli nõudmisel ette näitama ka kehtiva (taas)väljaveoloa, milles on näidatud isendite toimetatav sihtkoht.

CITESi loata võib Euroopa Liidust lahkuv reisija oma pagasis viia:

  • kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta
  • kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
  • surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
  • suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
  • rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
  • merihobukesi (Hippocampus spp.) – 3 surnud isendit inimese kohta
  • akvilaariapuu (Aquilaria ja Gyrinops) – kuni 1 kilogramm puiduhaket, 24 milliliitrit õli, 2 komplekti helmeid või 2 kaelakeed

     

NB! Kontrollige, kas tegemist on ohustatud taime- ja loomaliikidega (CITESi isendid).

Soovitame enne ohustatud looma- või taimeliikidega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!

Lisainfot saate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt „CITES".

Iga Euroopa Liidust väljuv isik, kellel on kaasas:

  • 10 000 või enam eurot või
  • samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),

peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liidust väljutakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.

Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta.

     

NB! Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata või EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.

Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Detailsem loetelu on toodud kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.

Kultuuriväärtusteks on samuti muud, eespool loetlemata asjad, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud.

Kultuuriväärtuste viimist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ja kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.

Enne reisile asumist esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, tuleb konsulteerida Muinsuskaitseametiga.

Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.

Lisainfo Muinsuskaitseametist.

Sanktsioonid ja embargod

Kõikide Euroopa Liidus kehtivate sanktsioonide ja embargode kohta leiate informatsiooni veebilehelt EU Sanctions Map. Veebilehelt saate ülevaate, millistele riikidele ja kaupadele on sanktsioonid või embargod kehtestatud, lisatud on ka kehtivad ELi õigusaktid.

Krimmi ja Sevastopoli kaupadele kehtib impordikeeld

Krimmi ja Sevastopoli päritoluga kaupade impordile ELi riikidesse kehtib keeld. Impordikeeld puudutab nii kaubasaadetisi kui ka postisaadetisi ja reisijatega kaasasolevat kaupa.

Impordikeeld ei kehti vaid sellistele kaupadele, millel on Ukraina päritolusertifikaat.


Venemaalt on keelatud importida

Lisaks muudele keelatud kaupadele on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu keelatud Venemaalt importida kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu. Sellised kaubad on näiteks:

  • vähid, kaaviar, kaaviariasendaja
  • alkohol
    NB! Lubatud on ainult õlut 16 liitrit, veini 4 liitrit, lahjat alkoholi (nt siidrit, vahuveini) 2 liitrit.
  • teatud väetised
  • puit, puittooted ja papp
  • mööbel
  • raud- ja terastooted
  • tsemendist, betoonist või tehiskivist tooted
  • klaas ja klaasanumad
  • uued kummist õhkrehvid
  • kuld, kuldmündid, kuldehted, kullassepatooted
  • kodumasinad*
  • kemikaalid*
  • hügieenitarbed*
  • riideesemed*
  • tubakatooted*

Kaupade täielik loetelu on Nõukogu määruse (EL) 833/2014 artikli 3i lisas XXI.

Importida on keelatud ka Krimmi, Sevastopoli, Donetski ja Luganski oblasti päritoluga kaupu.

NB! Mootorikütust võib kaasa tuua seni kehtivatel tingimustel.

Enne 07.10.2022 sõlmitud lepingu esitamisel on import Venemaalt lubatud kuni 08.01.2023.

     

7. oktoobril jõustus kaheksas Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide pakett, millega täiendati seniseid impordi- ja ekspordikeelu all olevate kaupade nimekirju. Uute kaupadena on keelu alla lisatud muuhulgas kodumasinad, kodus kasutatavad erinevad tooted, kemikaalid ja hügieenitarbed, riideesemed, tubakatooted ja palju muud.

Üleminekuperiood kehtib kuni 8. jaanuarini 2023 juhtudel, kui kaubaga koos esitatakse leping, mis on sõlmitud enne 07.10.2022. Lepingu esitamise kohustus kehtib nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Reisijal on lubatud tubakatooteid Eestisse tuua lepingu esitamiseta kuni 8. jaanuarini 2023 ATKEASes toodud piirmäära ulatuses piirmäära ületava osa deklareerimisõiguseta.

Juhime tähelepanu, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest on ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.


Venemaale on keelatud eksportida

Lisaks varasematele keeldudele (vt keelatud kaubad) on Euroopa Liidu sanktsioonidega keelatud Venemaale viia järgmisi kaupu:

  • luksuskaupu:

    • kaubad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 300 eurot
    • olmeelektroonika, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 750 eurot
    • heli- ja videotehnika, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 1000 eurot
    • muusikariistad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 1500 eurot
    • mootorrattad ja nende osad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 5000 eurot
    • sõidukid, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 50 000 eurot
    • jne

    Kaupade täielik loetelu on Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3h lisas XVIII.

    Piirang ei kehti isiklikele esemetele, nt isiklikus kasutuses olev nutitelefon, hinnaline käekott, üleriided vmt.

  • muid kaupu, olenemata väärtusest, näiteks:

    • elustaimed, istikud, taimesibulad jmt
    • puit, vineer, paber, papp, tapeet
    • kangad
    • värvid, lakid, kemikaalid
    • plastist tooted, näiteks uksed, aknad jmt
    • mitmed sõidukid, masinad, seadmed, ehitusmaterjalid
    • jne

    Kaupade täielik loetelu on Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 lisas XXIII.

  • europangatähti (EUR) ja ELi liikmesriikide pangatähti (HRK, RON, BGN, HUF, CZK, PLN, SEK, DKK)

    Erandina on lubatud nende pangatähtede väljavedu reisija ja temaga koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutamiseks reisi jooksul.
    Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikkel 5i.

Viimati uuendatud 05.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?