Keelatud ja eriloaga kaubad

Teatud kaupadele on reisimisel kehtestatud koguselised piirangud või eriloa nõue. Tutvuge kindlasti erinõuetega enne reisile minemist!

Reisimine Eestisse kolmandast riigist

Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Ilma Ravimiameti loata võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvaid ravimeid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülaltoodud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib Ravimiameti loaga reisile kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Lisainfot saate Ravimiametist.

Lemmikloomad kõrval nimetatud määruste mõistes on loomad, kes on kaasas omanikul või omaniku nimel liikumise ajal kõnealuste loomade eest vastutaval isikul ning ei ole ette nähtud müümiseks või teise omaniku juurde viimiseks.

Lemmikloomadega reisimise kord on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013 ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 577/2013.

Lemmiklooma mittekaubanduslik liikumine võib toimuda ka kuni 5 päeva enne või pärast omaniku füüsilist liikumist juhul, kui looma liikumine on tingitud omaniku liikumisest või seotud sellega. Sellisel juhul peab omanik või volitatud isik esitama kirjalikud tõendid, mis tõendavad omaniku liikumist (näiteks lennuki- või laevapiletid). Loomaliigid, kelle suhtes on kehtestatud lemmikloomadega reisimise lihtsustus, on:

  • koerad
  • kassid
  • valgetuhkrud
  • selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad, näiteks vähid ja krevetid)
  • troopilised dekoratiivkalad
  • kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
  • roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
  • närilised ja koduküülikud
  • mõned linnuliigid

Enamuste kodulindude (kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd, jaanalinnud) ja imetajate (näiteks ahvid, minisead) liikumine reisijaga kaasasoleva lemmikloomana pole lubatud ning sellised loomad ja linnud alluvad impordil veterinaarkontrollile.

Liiduvälisest riigist Eestisse saabuval reisijal võib olla mittekaubanduslikul eesmärgil kaasas kuni 5 (kaasa arvatud) lemmiklooma. Sellisel juhul on piiril järelevalvet teostavaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet ning lemmikloomadega sisenemine on lubatud läbi kõikide rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide.

Kui lemmikloomi on reisijal kaasas rohkem kui 5 või nad on müügitehingu objektid, alluvad nad piiril veterinaarkontrollile: loomad peavad tunnustatud piiripunktis, milleks on Luhamaa piiripunkt, läbima veterinaarkontrolli ning saama kontrolli läbimist tõendava dokumendi. Piiril järelevalvet teostavaks asutuseks on Põllumajandus- ja Toiduamet.

Lemmikloomad ei allu veterinaarkontrollile ja neile rakendatakse lemmikloomadega reisimise lihtsustusi, kui on täidetud järgmised nõuded:

  • Andorrast, Islandist, Fääri saartelt, Gibraltarilt, Gröönimaalt, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikanist saabuvatele lemmikloomadele (loomade puhul kehtivad samad nõuded, mis liikmesriikide vahelisel liikumisel) või
  • lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel või spordiüritustel või treenimine selliste ürituste jaoks ning
  • omanik või volitatud isik esitab kirjaliku tõendi, mis tõendab, et loomad on registreeritud eelpoolnimetatud üritustel osalemiseks ja
  • loomad on vanemad kui 6 kuud. Kui lemmikloom osteti liiduvälisest riigist, siis käsitletakse lemmiklooma kui kaupa ja talle kehtivad kaupade liikumise reeglid: deklareerimine ja maksude tasumine.

Nõuded koerte, kasside või valgetuhkrutega liikumisel teatud kolmandatest riikidest

Antud jaos toodud nõuded kehtivad lemmikloomadega liikumisel järgmistest riikidest: Antigua ja Barbuda, Austraalia, Argentiina, Araabia Ühendemiraadid, Aruba, Ascensioni saar, Briti Neitsisaared, Hollandi Antillid, Barbados, Bahrein, Bermuda, Bonaire, Sint Eustatius ja Saba, Bosnia ja Hertsegoviina, Curaçao, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Fidži, Falklandi saared, Hongkong, Jaapan, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Kaimanisaared, Kanada, Montserrat, Mauritius, Mehhiko, Malaisia, Prantsuse Polüneesia, Saint-Pierre ja Miquelon, Saint Helena, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Singapur, Sint-Maarten, Trinidad ja Tobago, Tšiili, Taiwan, Vanuatu, Wallis ja Futuna, USA (sh Ameerika Samoa, Guam, Põhja-Mariaanid, Puerto Rico ja USA Neitsisaared), Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Venemaa ja Valgevene.

Lemmiklooma toomisel Eestisse liiduvälisest riigist peavad olema täidetud järgmised nõuded.

  • Loomad peavad olema identifitseeritavad ISO-standardile 11784 vastava mikrokiibiga, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat. Mikrokiipi peab saama lugeda ISO standardile 11785 vastava seadmega. Kui mikrokiip ei vasta standardile, peab reisijal olema kaasas mikrokiibi lugemiseks vajalik vahend.
  • Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiiniga. Esmavaktsineerimine peab olema tehtud vähemalt 21 päeva enne liikmesriiki saabumist.
  • Loomadel peab olema kaasas sertifikaat, kuhu peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu ja/või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta. Sertifikaadile peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon.

Juhul kui loomad läbivad transiidina eespool nimetamata liiduväliseid riike, peab loomal olema kaasas looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud transiitdeklaratsioon.

Reisimine kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega

Kehtivat marutaudi vaktsineerimist mitte omavate noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute mittekaubanduslik liikumine Eesti territooriumile on lubatud, kui need loomad on:

  • vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata või
  • 12–16 nädala vanused ning marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid marutaudi vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.

Selliste kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitteomavate lemmikloomade sissetoomine on lubatud ainult siis, kui sihtliikmesriik on Eesti. Teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimiseks tuleb eelnevalt välja selgitada vastava sihtriigi nõuded. Vaktsineerimata loomade edasisaatmine Eestist teise liikmesriiki ei ole lubatud.

Koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad olema märgistatud mikrokiibi paigaldamise teel ning peab olema kaasas sertifikaat, kuhu peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta. Sertifikaadile peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon.

Juhul kui loomad on koos oma emaga, kellest nad on veel sõltuvad, peab emaga kaasasoleva identifitseerimisdokumendi järgi olema võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab kehtivusnõuetele.

Juhul kui loomad on ilma emata, peab sertifikaadile olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud alla 3 kuu vanuste ja vaktsineerimata loomade deklaratsioon, mis tõendab, et loomadel ei ole olnud alates sünnist kuni mittekaubandusliku transpordi hetkeni kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate metsloomadega.


Nõuded koerte, kasside või valgetuhkrutega liikumisel muudest kolmandatest riikidest

Antud jaos toodud nõuded kehtivad muudest kui eelmises jaos toodud riikidest lemmikloomadega liikumisel, näiteks Iisrael, Ukraina, Türgi või muud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisas nimetamata riigid. Koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad vastama eespool toodud teatud kolmandatest riikidest lemmikloomade toomise tingimustele.

Lisaks sellele, tunnustatud laboratooriumis peab vereproovist olema määratud marutaudi antikehade tiiter. Antikehade tiitrit saab määrata alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest. Nõuetekohase antitiitri määramise ning liikumise vahe peab olema vähemalt 3 kuud. Test tuleb teha heakskiidetud laboris, heakskiidetud laborite nimekiri on leitav Euroopa Komisjoni veebilehel.

Loomaga kaasasoleva sertifikaadi annab välja või kinnitab ametlik veterinaarinspektor. Sertifikaat täidetakse trükitähtedega sisenemise liikmesriigi ja inglise keeles ning kehtib 10 päeva alates väljaandmise päevast. Meretranspordi puhul pikeneb sertifikaadi kehtivus merereisi kestuse võrra. Euroopa Liidu päritolu loomadel või Andorra, Šveitsi, Islandi, Liechtensteini, Monaco, Norra, San Marino ja Vatikani päritolu loomadel, kes taassisenevad Euroopa Liitu, peab sertifikaadi asemel kaasas olema lemmikloomapass, kuhu peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta ning marutaudi antikehade tiitrimise tulemus, mis tehti enne Euroopa Liidu või eelpoolnimetatud riikide territooriumilt lahkumist. Passile peab olema lisatud ka nõuetekohase antikehade tiitri määramist tõendav laborvastus.

Kehtivat marutaudi vaktsineerimist mitte omavate noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute mittekaubanduslik liikumine Eesti territooriumile ei ole lubatud.


Nõuded muude lemmikloomade kui koerte, kasside või valgetuhkrute mittekaubanduslikul liikumisel


Reisimine lemmiklindudega

Lindudega peab olema kaasas lähtekohaks oleva kolmanda riigi ametliku veterinaararsti poolt väljastatud veterinaarsertifikaat koos omaniku deklaratsiooniga.

Lisaks peab täidetud olema üks järgmistest tingimustest:

  • linnud on olnud 30 päeva ekspordieelses karantiinis kolmandas riigis asuvas lähtekohas;
  • linnud allutatakse pärast sissevedu 30-päevasele karantiinile tunnustatud lindude karantiinikeskuses;
  • linnud on viimase 6 kuu jooksul ja mitte hiljem kui 60 päeva enne väljaviimist vaktsineeritud ja vähemalt 1 kord revaktsineeritud linnugripiviiruse H5- ja H7-alatüübi vastu tunnustatud vaktsiiniga;
  • linnud on olnud enne riigist väljaviimist vähemalt 10 päeva isoleerituna ning selle aja jooksul on nendelt võetud proovid uurimaks linnugripiviiruse H5- ja H7-alatüübi antigeenide või genoomi olemasolu suhtes. Proovid ei tohi olla võetud varem kui kolmandal isolatsioonipäeval.
  • linnud on viidud majapidamisse või teise elukohta EL-is ning neid ei ole lubatud viia etendustele, laatadele, näitustele või muudele linde koondavatele kogunemistele 30 päeva jooksul pärast nende EL-i toomist, v.a. nende impordijärgne transport karantiinikeskusse.

Kõik teostatud uuringud ja vaktsineerimised peavad olema märgitud sertifikaadile.

Reisimine muude lemmikloomadega

Euroopa Liit ei ole kehtestanud nõudeid selgrootutele, kahepaiksetele, roomajatele, troopilistele dekoratiivkaladele, närilistele ja kodujänestele identifitseerimismeetodi, identifitseerimisdokumendi ega vaktsineerimise osas. Need loomad liiguvad liikmesriikide siseste nõudmiste järgi (reisijal vajalik täpsustada enne reisi), nad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded peavad olema liikumise ajal tagatud.

Soovitame enne lemmikloomadega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda! Reeglid on üldjuhul leitavad vastava riigi tolliameti või muu ametiasutuse kodulehtedelt.
 

Lisainfo


Lemmikloomade tolliväärtuse kontroll

Allolev juhend on mõeldud selgitusena isikule, kes liigub kolmandast riigist üle piiri Eestisse tuues kaasa lemmiklooma oma tarbeks või ärilisel eesmärgil.

Juhendi eesmärgiks on selgitada isiku kohustust kauba deklareerimisel ja maksude tasumisel, samuti selgitada tolli tegevust lemmikloomade tolliväärtuse kontrollimisel. Vajadusel laieneb juhis ka muudele kaupadele.

Lisainfo

Põllumajandus- ja Toiduameti veebileht „Lemmikloomaga reisimine"

Täpsemad veterinaarnõuded lemmikloomadega liikumisel

Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.

Füüsiline isik võib oma tarbeks relva või laskemoona Eestisse sisse tuua, kui tal on vastava relva soetamisluba ning Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba.

Välisriigi füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse tuua osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba. Sisseveetud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.

Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.


Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused

  • Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
  • Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
  • Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tolliametnik, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale.
  • Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
  • Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

Sisseveetaval tulirelval ja tulirelva olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule. Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.

Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni. Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida.

Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:

  • Tallinna reisiterminalides tel 676 4765
  • Paldiski sadamas päevasel ajal tel 676 4858 ja öisel ajal tel 676 4816
  • Muuga sadamas tel 676 4816
  • Tallinna Lennujaamas tel 676 1801

Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.

Kolmandatest riikidest ei ole lubatud pürotehnilisi tooteid sisse tuua ilma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veoloata.

Lisainfot saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide hulka kuuluvaid isendeid, samuti nende osi ning neist valmistatud tooteid on lubatud kaasa tuua ainult rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITESi lubade olemasolul.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97.

Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestisse sisse tuua Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu, kus toimub ohustatud liikide Euroopa Liitu sisseveo nõuetekohasuse kontrollimine. Elusloomi võib tuua üksnes Luhamaa piiripunkti kaudu.

Eestit läbival transiitveol (näiteks kui Eestis reisija üksnes vahetab transpordivahendit) reeglina kontrolli läbi ei viida. Reisija peab aga olema võimeline iga hetk tõendama isendite seaduslikku päritolu. Lisadesse A ja B kuuluvate isendite puhul peab reisija tolli nõudmisel ette näitama ka kehtiva (taas)väljaveoloa, milles on näidatud isendite toimetatav sihtkoht.

CITESi loata võib kolmandast riigist saabuv reisija oma pagasis kaasa tuua:

  • kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta, pakendil vastava märgistuse olemasolul
  • kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
  • surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
  • suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
  • rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
  • merihobukesi (Hippocampus spp.) – 3 surnud isendit inimese kohta

Rohkem infot ohustatud taime- ja loomaliikidest (CITESi isendid).

Lisainfot Keskkonnaministeeriumist.

Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik fütosanitaarsertifikaadi olemasolu.

Kolmandatest riikidest saabuv reisija võib kaasa tuua vaid kindlaid taimi ja taimseid saadusi piiratud koguses.

  1. Värsked ja kuivatatud ananassid, kookospähklid, banaanid, datlid ja värsked durianid
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus. Taimetervist puudutavaid dokumente, näiteks fütosanitaarsertifikaati, ei ole vaja.
     
  2. Kõik muud puu- ja köögiviljad
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus tingimusel, et kaubale on väljastatud lähteriigi fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaat on taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida väljastab päritolu- või lähteriigi taimekaitseteenistus juhul, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimehaigused ja -kahjurid. Fütosanitaarsertifikaat tuleb esitada tolliametnikule. 
     
  3. Muud taimed ja taimsed saadused
    Lubatud tuua isiklikuks tarbimiseks mõeldud kogus tingimusel, et kaubad on läbinud piiripunktis taimetervise kontrolli. Taimetervise kontrolli viib läbi Põllumajandusameti (PMA) järelevalveametnik ning kontrolli läbimise kohta väljastatakse kirjalik kinnitus. Kirjalik kinnitus tuleb esitada tolliametnikule.


Taimi ja taimseid saadusi võib tuua järgmiste piiripunktide kaudu:

Importimiseks lubatud kaup Piiripunkt
Kõik
  • AS Eesti Post klienditeeninduskeskus
  • Koidula raudtee piiripunkt
  • Luhamaa piiripunkt
  • Muuga sadam
  • Narva maantee piiripunkt
  • Paldiski Lõunasadam
  • Tallinna lennujaam
Puit
  • Bekkeri sadam
  • Kunda sadam
  • Loksa sadam
  • Meeruse sadam
  • Paldiski Põhjasadam
  • Paljassaare sadam
  • Pärnu sadam
  • Sillamäe sadam
Teravili ja puit
  • Narva raudtee piiripunkt


Allolevasse tabelisse on koondatud nõuded erinevate taimede ja taimsete saaduste kohta.

Nõuded Taimsed saadused
Isiklikuks tarbimiseks mõeldud koguses ilma fütosanitaarsertifikaadita ja PMA kontrollita
  • Värsked või kuivatatud ananassid (Ananas comosus)
  • Värsked või kuivatatud kookospähklid (Cocos nucifera)
  • Värsked durianid (Durio zibethinus)
  • Värsked või kuivatatud banaanid (Musa)
  • Värsked või kuivatatud datlid (Phoenix dactylifera)
Isiklikuks tarbimiseks mõeldud koguses lähteriigi fütosanitaarsertifikaadiga
  • Kõik ülejäänud värsked või kuivatatud puu- ja köögiviljad
PMA ametniku kinnitus taimetervisekontrolli läbimisest
  • Kõik muud taimed ja taimsed saadused, näiteks lõikelilled, pärjad, põõsad, toalilled, seemned külvamiseks ja muu paljundusmaterjal, sealhulgas istikud; saematerjal
NB! Loetelu ei ole ammendav!

Taimed, taimsed saadused, millel puudub fütosanitaarsertifikaat või mis ei vasta kehtestatud taimetervise nõuetele, kuuluvad hävitamisele või lähetajariiki tagasisaatmisele.
 

Lisainfo

Iga Euroopa Liitu sisenev isik, kellel on kaasas:

  • 10 000 või enam eurot või
  • samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),

peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liitu sisenetakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.

Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta. 

Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata või EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.

  • Liha- ja piimatooted
    Euroopa Liitu ei tohi kolmandatest riikidest tuua liha- ja piimatooteid ning muid tooteid, mis sisaldavad piima või liha, samuti nende saadusi ja tooteid nendest. Siia kuuluvad nt vorst, lihakonservid, pekk, pirukad, vareenikud, pelmeenid, jäätis, kondenspiim, täidetud köögiviljad, valmis sinep jms.

    Erandiks on väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ja eriotstarbelised ravitoidud, mida võib tuua kuni 2 kg inimese ja/või lemmiklooma kohta tingimusel, et tegemist on originaalpakendis margitoodetega ja neid ei pea enne tarbimist jahutama.
  • Kalatooted
    Euroopa Liitu võib tuua isiklikuks tarbimiseks ette nähtud värske kala tingimusel, et kala on roogitud ühe kala või kalatoodete kogukaal ei ületa 20 kg inimese kohta (v.a must kalamari).

    Iga reisija võib oma pagasis kaasa tuua 125 g tuuraliste kaaviari ilma CITESi loata (pakendil peab olema vastav märgistus).

    Fääri saartelt või Gröönimaalt võib värske kala tuua mõistlikus koguses.
  • Muud loomsed saadused
    Euroopa Liitu võib tuua muid loomseid saadusi, mis ei ole eespool loetletud, kogukaaluga kuni 2 kg.
  • Muud inimtoiduks mõeldud toidukaubad
    Mitteloomset päritolu toidukaupa (kompvekid, šokolaad, biskviidid, koogid) võib kaasa tuua isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses, tingimusel, et need ei sisalda piima ega liha.

    Taimedele ja taimsetele saadustele, sh puu- ja köögiviljadele, kehtivad nõuded.
  • Lemmikloomatoit
    Euroopa Liitu võib tuua lemmikloomade ravitoitu tingimusel, et see on ette nähtud reisijaga kaasas oleva lemmiklooma jaoks, on pika säilivusajaga ja jaemüügipakendis margitoode kogukaaluga kuni 2 kg.

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Väetised

Kolmandatest riikidest võib reisija lihtsustatud korras tuua väetist (v.a ammooniumnitraat) enda tarbeks järgmistes kogustes:

  • väetised kuni 50 kg
  • mikroväetised kuni 0,5 kg või 0,5 liitrit
  • bakterväetised kuni 0,05 kg

Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise toomine reisija poolt on keelatud!

Väetiste toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 2003/2003 ning väetiseseadus.


Taimekaitsevahendid

Reisija ei või kolmandatest riikidest taimekaitsevahendeid tuua.

Taimekaitsevahendite toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 1107/2009 ning taimekaitseseadus.

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Tubakatooted

Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid järgmistes kogustes:

  • 40 sigaretti* (lennureisijal kuni 200 sigaretti) või
  • 100 sigarillot* või
  • 50 sigarit* või
  • 50 grammi suitsetamistubakat* (lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat) (sh vesipiibu tubakas ja kuumutamise teel tarbitav tubakas)

ja lisaks:

  • 120 grammi tubaka tahket aseainet (sh tubakavaba huuletubakas) või
  • 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet

ning veel:

  • üks pakk käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi.
    Keelatud suitsuvabad tubakatooted on närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide:
20 sigaretti (50% 40 sigaretist) ja lisaks 25 sigarit (50% 50 sigarist).

Reisija Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul kolmandal korral, v.a suitsuvaba tubakatoote puhul, võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et tubakatoodete toomine on juhuslikku laadi.

Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata tubakatoodete aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.

Alkohol

Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis alkoholi järgmistes kogustes:

  • veini kuni 4 liitrit (v.a vahuveini, liköörveini),
  • õlut kuni 16 liitrit,
  • lisaks 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahuveini, liköörveini)* või
  • 1 liiter kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%)*.

Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide:
1,5 l kuni 22%-list jooki (75% 2-liitrist) ja lisaks 0,25 l üle 22%-list jooki (25% 1-liitrist).

Reisija teistkordsel Eestisse saabumisel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et alkoholi toomine on juhuslikku laadi.

Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata alkoholi aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.

Mootorikütus

  • AKTSIISIVABASTUS ESMAKORDSEL EESTISSE SAABUMISEL

Mootorsõidukiga (sh veemootorsõidukiga) Eestisse sisenemisel on aktsiisist vabastatud reisija esmakordsel Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul:

  • standardses kütusepaagis olev mootorikütus (v.a vedelgaas, mida võib aktsiisivabalt tuua ka järgnevatel Eestisse saabumistel);
  • kuni 10 liitrit mootorikütust kütusekanistris,

mis on mõlemal juhul ette nähtud tarbimiseks samas mootorsõidukis.

  • TÄIENDAV AKTSIISIVABASTUS JÄRGNEVATEL EESTISSE SAABUMISTEL

Reisija järgnevatel Eestisse saabumistel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet mootorikütusele rakendada täiendavat aktsiisivabastust kahel juhul.

1. Kui on täidetud mõlemad tingimused:
 - reisija on eelneva 6 kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga Eestisse saabunud kuni 3 korral
 - reisija piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.

2. Kui reisija esitab teavituse Eestist sõiduki paagis välja viidava kütuse kohta

Teavitusvorm kütuse väljaviimise kogusest | 124.82 KB | pdf

Mootorikütusele aktsiisivabastuse kohaldamisel loetakse reisijaks sõiduki aktiivne kasutaja ehk sõiduki juht.

Aktsiisivaba mootorikütust tohib kasutada vaid sõidukis, millega kütust sisse veeti ning kütuse sõidukist välja võtmine või selle igasugune üleandmine on keelatud. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil.

Reisimine Eestisse Euroopa Liidu liikmesriikidest

Reisijal ei tohi kaasas olla:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootikume ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba omamine on seaduse rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Ravimid peavad olema tootja originaalpakendis.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülalnimetatud koguseid, tuleb kõikide ravimite kaasavõtmiseks taotleda Ravimiameti luba.


Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Schengeni õigusruumi mittekuuluvasse riiki reisides võib narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid ilma Ravimiameti loata kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või retsepti koopia.

Suurema ravimikoguse kaasavõtmiseks tuleb taotleda Ravimiameti luba.

Schengeni õigusruumi riiki reisides võib isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi maksimaalselt kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus (Schengeni tunnistus).

Isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus.

Schengeni õigusruumi riigid: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Lisainfot saate Ravimiametist.

Lemmikloomad kõrvalnimetatud määruste mõistes on loomad, kes on kaasas tema omanikul või omaniku nimel liikumise ajal kõnealuste loomade eest vastutaval isikul ning ei ole ette nähtud müümiseks või teise omaniku juurde viimiseks.

Lemmikloomadega reisimise kord on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013 ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 577/2013.

Lemmiklooma mittekaubanduslik liikumine võib toimuda ka kuni 5 päeva enne või pärast omaniku füüsilist liikumist juhul, kui looma liikumine on tingitud omaniku liikumisest või seotud sellega. Sellisel juhul peab omanik või volitatud isik esitama kirjalikud tõendid, mis tõendavad omaniku liikumist (näiteks lennuki- või laevapiletid).

Loomaliigid, kelle suhtes on kehtestatud lemmikloomadega reisimise lihtsustus, on:

  • koerad
  • kassid
  • valgetuhkrud
  • selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad, näiteks vähid ja krevetid)
  • troopilised dekoratiivkalad
  • kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
  • roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
  • närilised ja koduküülikud
  • mõned linnuliigid

Enamuste kodulindude (kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd, jaanalinnud) ja imetajate (näiteks ahvid, minisead) liikumine reisijaga kaasasoleva lemmikloomana pole lubatud ning sellised loomad ja linnud alluvad sisseveol veterinaarkontrollile.

Liikmesriikidena käsitletakse ka liikmesriikide eraldiasuvaid territooriume (Taani: Gröönimaa, Fääri saared; Hispaania: Kanaari saared; Prantsusmaa: Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Reunion; Gibraltar; Portugal: Assoorid ja Madeira saared). Samaväärsed tingimused kehtivad Andorrast, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ja Vatikanist saabuvatele lemmikloomadele.


Nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrutega reisimisel


Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse

  • Loomad peavad olema identifitseeritavad ISO-standardile 11784 vastava mikrokiibiga, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat. Mikrokiipi peab saama lugeda ISO standardile 11785 vastava seadmega. Kui mikrokiip ei vasta standardile, peab reisijal olema kaasas mikrokiibi lugemiseks vajalik vahend.
  • Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiiniga. Esmavaktsineerimine peab olema tehtud vähemalt 21 päeva enne Eestisse saabumist. Vaktsineerimine ei ole nõutav alla kolme kuu vanustele loomadele, kui:
     - neil on kaasas lemmikloomapass ja nad on viibinud oma sünnikohas sündimisest saadik, puutumata kokku tõenäoliselt nakatunud metsloomadega või
     - nad on koos oma emaga, kellest nad on ikka veel sõltuvad.
  • Loomadel peab olema kaasas lemmikloomapass, kuhu peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu ja/või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta.

Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse

  • Loomad peavad olema identifitseeritavad ISO-standardile 11784 vastava mikrokiibiga, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat. Mikrokiipi peab saama lugeda ISO standardile 11785 vastava seadmega. Kui mikrokiip ei vasta standardile, peab reisijal olema kaasas mikrokiibi lugemiseks vajalik vahend.
  • Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsiiniga. Esmavaktsineerimine peab olema tehtud vähemalt 21 päeva enne liikmesriiki saabumist. Liikmesriigid võivad lubada kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitte omavate noorte koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumist, kui:
     - neil on kaasas pass ja nad on viibinud oma sünnikohas sündimisest saadik, puutumata kokku tõenäoliselt nakatunud metsloomadega või
     - nad on koos oma emaga, kellest nad on ikka veel sõltuvad.

    Paljud liikmesriigid seda siiski ei luba ning seega on vajalik enne reisile asumist veelkord kontrollida sihtriigi sisseveonõudeid.
  • Loomadel peab olema kaasas lemmikloomapass, kuhu peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu ja/või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta.

Lisanõuded koertega reisimisel Ühendkuningriiki, Maltale, Iirimaale, Soome ja Rootsi

Koerte viimisel Ühendkuningriiki, Maltale, Iirimaale, Soome ja Rootsi tuleb koertele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse. Ussitõrje andmed kinnitab ravi teinud loomaarst lemmikloomapassis.


Nõuded muude lemmikloomade kui koerte, kasside ja valgetuhkrute reisimisel

Euroopa Liit ei ole kehtestanud erireegleid selgrootute, troopiliste dekoratiivkalade, kahepaiksete, roomajate, lindude (v.a kodulinnud), näriliste ja koduküülikutega reisimisele.

Nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning reisimise ajal peab nende heaolu olema tagatud. Mõned liikmesriigid on kehtestanud lisanõudeid, mis on üldjuhul leitavad vastava riigi tolliameti või muu vastutava ametiasutuse kodulehelt.

Soovitame enne lemmikloomadega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!
 

Lisainfo

Tulirelva ja laskemoona Euroopa Liidu territooriumil edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.

Tulirelvade ja laskemoonaga reisimist reguleerib relvaseadus Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on relvaseaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv.

Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.

Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta jahikutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga.

Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ning laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva.

Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:

  • kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
  • kuni 100 gaasirelvapadrunit;
  • kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
  • kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
  • kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
  • kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
  • kuni 5000 sütikut.

Jahimehel või laskesportlasel võib piiriületusel kaasas olla eelpoolnimetatud kogus laskemoona ühe relva kohta. Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema riigi territooriumile ei lubata ilma eelneva nõusolekuta tuua.

Kui jahirelv kuulub relvakollektsiooni või on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoonaga, siis kohaldatakse neile relvaseaduse teisi sätteid, mis käsitlevad relva ühest liikmesriigist teise edasitoimetamist. Tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemist reguleerib relvaseaduse § 20, relvade kollektsioneerimist relvaseaduse 4. peatükk „Relvade kollektsioneerimine”.

Järelevalvet tulirelvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

Lisainfot saate Politsei- ja Piirivalveametist ning Eesti Jahimeeste Seltsist.

Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast on oma tarbeks lubatud Eestisse tuua kuni 20 kilogrammi (netomass) pürotehnilisi tooteid, alates vanusest 12 pürotehnilist toodet märgistusega F1 ja alates vanusest 18 pürotehnilist toodet märgistusega F2-, F3-, T1- ja P1.

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.

Lisainfot saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Reisides ohustatud looma- ja taimeliikidega Euroopa Liidu sees ühest liikmesriigist teise CITESi lube üldjuhul ei ole vaja taotleda.

Lisainfot saate Keskkonnaministeeriumist.

Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik taimepassi olemasolu. Sisseveokeelud taimedele ja taimsetele saadustele on kehtestatud selleks, et tõkestada ohtlike taimekahjustajate sissetoomist. Taimede ja taimsete saaduste toomist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest reguleerib taimekaitseseadus.

Taimepass on Euroopa Liidu siseturul taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumisel kasutatav taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument või ametlik märgistus. Taimepassil on muuhulgas märgitud taime või taimse saaduse botaaniline nimi ladina keeles, kaubasaadetist identifitseeriv tunnus ja tootja/turustaja taimetervise registrikande number.

Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse (k.a Azoorid ja Madeira) võib reisija tuua taimi ja taimseid saadusi isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.

Erandina tuleb jälgida, et viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi võib Eestisse tuua ainult viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavatest piirkondadest või puhvertsoonidest ning need taimed peavad olema varustatud ZP-märgistusega taimepassiga.

Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed on: toompihlakas (Amelanchier), ebaküdoonia (Chaenomeles), tuhkpuu (Cotoneaster), viirpuu (Crataegus), küdoonia (Cydonia), villpööris (Eriobotrya), õunapuu (Malus), astelpihlakas (Mespilus), tuliastel (Pyracantha), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus) ning Davidi fotiinia (Photinia davidiana).

Viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavad piirkonnad Euroopa Liidus ja nende tähised: Hispaania – E, Eesti – EE, Prantsusmaa – F (Korsika), Iirimaa – IRL, Itaalia – I (teatud provintsid), Läti – LV, Leedu – LT, Portugal – P, Sloveenia – SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Notranjsko ja Maribori piirkond), Slovakkia – SK (teatud maakonnad), Soome – FI, Ühendkuningriigid – UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared).

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Mõnes liikmesriigis kehtivad ühendusesiseste sularahaliikumiste suhtes eraldi kontrolli- ja deklareerimisalased sätted, mida kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu eeskirjadele.

Täpsem teave ja viited liikmesriikide tolliasutuste veebisaitidele on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Detailsem loetelu on toodud kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.

Kultuuriväärtusteks on samuti muud, eespool loetlemata asjad, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud.

Kultuuriväärtuste viimist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ja kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.

Enne reisile asumist esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, tuleb konsulteerida Muinsuskaitseametiga.

Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.

Lisainfo Muinsuskaitseametist.

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel liikumisel võib kõiki toiduaineid kaasa võtta isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.

Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.

Kui olete vähemalt 18-aastane, võite teisest liikmesriigist saabudes oma pagasis Eestisse tuua maksuvabalt aktsiisikaupu - tubakatooteid, alkoholi ja mootorikütust - isiklikuks kasutamiseks järgmistes kogustes:

TUBAKATOOTED
  • 800 sigaretti;
  • 400 sigarillot;
  • 200 sigarit;
  • 1 kg suitsetamistubakat;
  • 50 milliliitrit tubakavedelikku;
  • 360 grammi tubaka tahket aseainet;
  • 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet;
  • kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi.

Keelatud on tuua suitsuvabasid tubakatooteid nagu närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

ALKOHOL
  • kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini;
  • kuni 110 liitrit õlut;
  • kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22%;
  • 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega alla 22%.
MOOTORIKÜTUS

Kui saabute Eestisse mootorsõidukiga, sh veemootorsõidukiga, võite maksuvabalt kütust tuua kaasa mootorsõiduki (veemootorsõiduki) standardses kütusepaagis ja vajadusel lisaks kütusekanistris.

Reisimine Eestist kolmandasse riiki

Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:

  • tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
  • narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
  • erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
  • looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
  • radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid

Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks.

Ravimitega reisimise korra sätestab ravimiseaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31.
 

Ravimite kogused, mida võib kaasa võtta ilma Ravimiameti loata

Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme (10) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimit kuni viis (5) jaemüügipakendit.

Kaasasoleva lemmiklooma tarbeks on lubatud kaasa võtta kuni viis (5) erineva nimetusega ravimpreparaati, iga preparaati kuni kolm (3) jaemüügipakendit.

Jaemüügipakendi suurus on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 30 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 200 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Narkootilised ja psühhotroopsed ained

Ilma Ravimiameti loata võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvaid ravimeid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml. Ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülaltoodud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib Ravimiameti loaga reisile kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Lisainfot saate Ravimiametist.

Venemaa Föderatsiooni on lubatud sisse viia kuni 2 kassi/koera enda lemmikloomana:

  • ilma sisseveo loata ja karantiini paigutamiseta ning
  • rahvusvahelise passi olemasolul, mis antud juhul on võrdsustatud veterinaarsertifikaadiga tingimusel, et pass sisaldab pädeva asutuse märget lemmiklooma kliinilise ülevaatuse läbiviimisest viie päeva jooksul enne saatmist.

Sisseveol Euroopa Liidu välisest riigist (kolmandast riigist) ei ole vajalik rahvusvahelise passi ümbervormistus sihtriigis veterinaarsaatedokumendi vastu.
 

Õiguslik alus

Euraasia majandusliidu riikide Tolliliidu Komisjoni 2. märtsi 2011. a otsus nr 569 (vene keeles)

Tolliliidu piiripunktid, kus viiakse läbi sanitaarkarantiini, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli, on loetelud Tolliliidu Komisjoni ning Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarteenistuse veebilehtedel.

Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.

Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja laskemoona Eestist välja viia osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti ühekordne eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse tagasi veetud.

Kui välisriigi füüsiline isik on enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse toonud osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks. peab relv olema välja viidud Politsei- ja Piirivalveametilt ühekordsel eriloal esitatud tähtajal välja viidud.

Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.


Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused

  • Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
  • Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
  • Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
  • Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.

Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni.

Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida. Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:

  • Tallinna reisiterminalides tel 676 4765
  • Paldiski sadamas päevasel ajal tel 676 4858 ja öisel ajal tel 676 4816
  • Muuga sadamas tel 676 4816
  • Tallinna Lennujaamas tel 676 1801

Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide hulka kuuluvaid isendeid, samuti nende osi ning neist valmistatud tooteid on lubatud kaasa tuua ainult rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITES lubade olemasolul.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97.

Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestist välja viia Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu, kus toimub ohustatud liikide Euroopa Liidust väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine. Eestit läbival transiitveol (näiteks kui Eestis reisija üksnes vahetab transpordivahendit) reeglina kontrolli läbi ei viida. Reisija peab aga olema võimeline iga hetk tõendama isendite seaduslikku päritolu. Lisadesse A ja B kuuluvate isendite puhul peab reisija tolli nõudmisel ette näitama ka kehtiva (taas)väljaveoloa, milles on näidatud isendite toimetatav sihtkoht.

CITESi loata võib Euroopa Liidust lahkuv reisija oma pagasis viia:

  • kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta
  • kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
  • surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
  • suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
  • rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
  • merihobukesi (Hippocampus spp.) – 3 surnud isendit inimese kohta

Rohkem infot ohustatud taime- ja loomaliikidest (CITESi isendid).

Soovitame enne ohustatud looma- või taimeliikidega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!

Lisainfot Keskkonnaministeeriumist.

Iga Euroopa Liidust väljuv isik, kellel on kaasas:

  • 10 000 või enam eurot või
  • samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),

peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liidust väljutakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.

Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta. 

Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata võõi EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.

Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Detailsem loetelu on toodud kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.

Kultuuriväärtusteks on samuti muud, eespool loetlemata asjad, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud.

Kultuuriväärtuste viimist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ja kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.

Enne reisile asumist esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, tuleb konsulteerida Muinsuskaitseametiga.

Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.

Lisainfo Muinsuskaitseametist.

Sanktsioonid ja embargod

Kõikide Euroopa Liidus kehtivate sanktsioonide ja embargode kohta leiate informatsiooni veebilehelt EU Sanctions Map. Veebilehelt saate ülevaate, millistele riikidele ja kaupadele on sanktsioonid või embargod kehtestatud, lisatud on ka kehtivad ELi õigusaktid.

Krimmi ja Sevastopoli kaupadele kehtib impordikeeld

Krimmi ja Sevastopoli päritoluga kaupade impordile ELi riikidesse kehtib keeld. Impordikeeld puudutab nii kaubasaadetisi kui ka postisaadetisi ja reisijatega kaasasolevat kaupa.

Impordikeeld ei kehti vaid sellistele kaupadele, millel on Ukraina päritolusertifikaat.

Viimati uuendatud 03.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?