Tollireformi põhilised muudatused
Reformi eesmärk on anda ELile piisavad vahendid, et peatada nõuetele mittevastavate ohtlike ja ebaturvaliste kaupade sisenemine ELi, koguda tõhusamalt tollimakse ning teha asjakohaseid kontrolle, koormamata liigselt ametiasutusi ja kauplejaid. Euroopa Liidu tollisüsteem muudetakse kaasaegsemaks, tõhusamaks ja turvalisemaks, et see vastaks paremini kiiresti muutuva rahvusvahelise kaubanduse tingimustele.
Järgnevalt vaatame tollireformi põhilisi muudatusi.
ELi tolliandmekeskus
Luuakse kogu Euroopa Liitu hõlmav, ühtne digitaalne platvorm, mille kaudu ettevõtjad saavad esitada tolliandmeid ja suhelda tolliasutustega.
See muudab andmed usaldusväärsemaks, paremini jälgitavaks ning võimaldab tollil teha tõhusamat kontrolli.
Ettevõtjad ei pea esitama eraldi igale kaubateed puudutavale liikmesriigile ekspordi- või impordideklaratsiooni – piisab sellest, kui esitatakse andmed vaid ühe korra ELi andmekeskusesse.
Luuakse Euroopa Liidu Tolliamet
Luuakse Euroopa Liidu ühine Tolliamet, mille ülesanne on toetada ja koordineerida liikmesriikide tolliasutuste tööd. See amet aitab paremini hinnata riske ning kasutab selleks ühtsesse tolliandmekeskusesse koondatud ja pidevalt uuenevaid impordi- ja ekspordiandmeid.
See tähendab, et riske hakatakse juhtima kogu ELi üleselt, mitte ainult riigiti eraldi. Nii saavad riikide tolliasutused oma tööd teha kiiremini ja tõhusamalt.
Lisaks hakkab ELi Tolliamet koordineerima ka kriiside lahendamist tollivaldkonnas üle kogu Euroopa Liidu.
ELi Tolliamet hakkab paiknema Prantsusmaal Lille’is.
Usaldusväärne kaupleja saab kergemalt importida
Luuakse usaldus- ja kontrollipõhimõttel toimiv „trust and check“ lahendus, mille alusel saavad ettevõtjad, kes annavad oma tegevuse kohta võimalikult palju teavet ja vastavad muudele kriteeriumitele, mõnel juhul lubada oma kaupu ELis ringlusse ilma tolli aktiivse sekkumiseta.
E-kaubanduses kehtestatakse väikesaadetistele tollimaks ja käitlustasu
Alates 1. juulist 2026 kaotatakse seni kehtinud tollimaksuvabastus alla 150 euro väärtusega saadetistele ning kõigile kolmandatest riikidest saabuvatele saadetistele rakendub tollimaks.
Samuti rakendub hiljemalt 1. novembrist 2026 igale saadetisele tollikäitlustasu, mis kompenseerib tollikontrollidele tehtavaid kulusid.
E-kaubandus – mis muutub?
2025. aastal kasvas kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate väikepakkide hulk hüppeliselt, ulatudes 2,36 miljoni deklaratsioonini, samal ajal kui kogu Euroopa Liidus imporditi ligi 5,9 miljardit saadetist, millest enamik pärines Hiinast. Tollimaksuvabad pisipakid tekitavad ebaausat konkurentsi ELi ettevõtjate suhtes ning kujutavad endast suurt koormust nii tollile kui ka keskkonnale, kusjuures märkimisväärne osa kaupadest ei vasta ELi nõuetele – hinnanguliselt kuni 80% kontrollitud saadetistest osutub puudulikuks, mistõttu need kas hävitatakse või saadetakse tagasi, jättes tellija sageli ilma nii kaubast kui ka rahast.
Probleemi leevendamiseks maksustatakse alates 1. juulist 2026 kõik kolmandatest riikidest saabuvad väikesaadetised lisaks käibemaksule ka tollimaksuga. Senine kuni 150 euro suuruste väikesaadetiste tollimaksuvabastus kaob ehk tollimaksu tuleb maksta nii üle kui ka alla 150 euro suuruse väärtusega saadetistelt.
Täiendava e-kaubandust ohjeldava meetmena kaalutakse kehtestada 2026. aasta 2. pooles lisaks tollimaksule ka nn väikesaadetiste tollikäitlustasu. See tasu võimaldab osaliselt katta saadetiste mahtude pidevast kasvust tulenevaid kontrollikulusid, leevendada tolli töökoormust ning tagada tõhusamat väikesaadetiste järelevalvet. Samuti suurendatakse e-kaubanduse platvormide ja müüjate vastutust tollikohustuste täitmisel. Selle eesmärk on tagada, et kõik Euroopa Liidu turule jõudvad kaubad vastaksid kehtivatele nõuetele.
Tellitud kaupadele, mis saadetakse väikesaadetisena ELi välisest riigist otse tarbijale ja mille väärtus jääb alla 150 euro, maksustatakse kindlasummalise 3 euro suuruse tollimaksuga iga saadetises sisalduva kaubaartikli suhtes. Tollimaksu suurus sel juhul ei sõltu kauba muudest andmetest nagu kaal, väärtus, kaubakood või päritolu.
Näide
Saadetises on 3 kaupa: särk, T-särk ja teksad. Kuna kõik esemed klassifitseeritakse erinevate kaubakoodidega, tuleb tollideklaratsioonil saadetis deklareerida kolme kaubaga. Iga kauba eest tuleb tasuda 3 eurot tollimaksu. Seega antud saadetise eest tuleb tasuda tollimaksu kokku 9 eurot.
Lisaks tuleb importimisel tasuda ka käibemaks. Käibemaksuga maksustamise aluseks on kauba tolliväärtus (hind, mis kauba ja selle transpordi eest on tasutud) ja millele on lisatud tollimaksu summa.
Särk: kauba hind 10 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 3,60 eurot ((10+2+3) × 24%)
T-särk: kauba hind 5 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 2,40 eurot ((5+2+3) × 24%)
Teksad: kauba hind 20 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 6 eurot ((20+2+3) × 24%)
Kokku selle saadetise eest tuleb tasuda makse 21 eurot (tollimaksu 9 eurot, käibemaksu 12 eurot).
NB! Maksustamine sõltub kaubaridadest – kui sama kaup on tollideklaratsioonil deklareeritud mitmel real (st mitme kaubanimetusena), siis maksustatakse iga rida eraldi.
Kui saadetises on näiteks kaks T-särki, millel on sama kaubakood ja mis deklareeritakse ühe kaubanimetusena, rakendub saadetisele 3 euro suurune tollimaks. Kui kaks T-särki on tollideklaratsioonil deklareeritud sama kaubakoodiga kahe kaubanimetusena, tuleb saadetise eest tasuda 6 eurot tollimaksu.
Üle 150 euro suurused saadetised maksustatakse ka edaspidi tollimaksumääraga olenevalt kauba väärtusest, liigist ja päritolust (üldjuhul vahemikus 0–17%).
Viimati uuendatud 06.05.2026
