""
Käibemaks
Käibemaksu laekus 2025. aastal 4,2 miljardit eurot, mis on 9% rohkem võrreldes 2024. aastaga. Riigieelarve ootusest jäi puudu 63 miljonit eurot. 2025. aastal mõjutas käibemaksu laekumise suurenemist enim 1. juulist tõusnud käibemaksumäär. Prognoosist madalamaks jäi laekumine aga vähese majandusaktiivsuse ja tarbijate ebakindluse tõttu.
Alates 1. jaanuarist 2025 tõusis majutusteenuse käibemaksumäär 9 protsendilt 13 protsendile ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär 5 protsendilt 9 protsendile.
1. juulist 2025 tõusis käibemaksu standardmäär 22 protsendilt 24 protsendile.
Maksukahju ja riskiga isikud
MTA riskianalüüsi kohaselt esineb ligikaudu 22 tuhandel ettevõtjal ehk 7%-l kõigist ettevõtjatest erinevaid käibemaksuga seonduvaid riske, mille tõttu võib riigil jääda aastas saamata hinnanguliselt 121 miljonit eurot käibemaksu.
Sarnaselt varasematele aastatele on kõrgeima käibemaksust kõrvalehoidumise riskiga käibemaksu tagastusnõuded, käibe deklareerimine ning kinnisvaraga seotud tehingud. Need valdkonnad on ka MTA järelevalve erilise tähelepanu all.
Võrreldes 2024. aastaga kasvas riskiga isikute arv 2025. aastal ligikaudu 2000 ettevõtte võrra ning hinnanguline käibemaksukahju summa 27 miljoni euro võrra. Kasv on eeskätt seotud mitmete uute riskimudelite kasutuselevõtuga 2025. aastal, mis võimaldavad MTA-l võimalikke käibemaksust kõrvalehoidumisi tõhusamalt tuvastada.
Riskianalüüsi pidev arendamine on suurendanud MTA võimekust hinnata võimalikku maksukahju ning suunata tõhusamalt ka järelevalve ressursse, et tegeleda kõige probleemsematele isikutega.
Alusetud tagastusnõuded
Käibemaksu järelevalves tuvastatakse enim eksimusi tagastusnõuete põhjendatuse kontrollimisel. 2025. aastal tuli ettevõtetel parandada käibemaksu tagastusnõudeid 1179 korral kokku ligi 19 miljoni euro ulatuses. Enamasti olid eksimused tingitud inimlikest vigadest deklaratsioonide andmete käsitsi sisestamisel.
MTA maksuaudiitorid pöörduvad igakuiselt paljude maksumaksjate poole, et juhtida tähelepanu käibedeklaratsioonides esinevatele kõrvalekalletele ja võimalikele eksimustele. Enamikul juhtudel parandavad maksumaksjad deklaratsioonid vabatahtlikult ning ressursimahukate maksumenetluste algatamine ei ole vajalik, välja arvatud juhtumites, kus on tegemist teadliku maksudest kõrvalehoidumisega.
Levinuimaks rikkumiseks tagastusnõudeid tekitava sisendkäibemaksu mahaarvamisel on käibedeklaratsiooni põhivormil sellise koondsumma deklareerimine, mille kohta ei ole käibedeklaratsiooni lisal INF B üle 1000-euroste arvete kaupa tehingupõhiselt käibemaksusummasid välja toodud. MTA järelepärimiste käigus selgub sageli, et selliseid ostuarveid tegelikult ei eksisteeri. Selliste eksimustega tekitatakse riigile hinnanguliselt keskmiselt 17 miljonit eurot kahju aastas.
MTA-l tuleb rikkumiste tuvastamiseks pöörduda ka paljude ettevõtete poole, kes on käibedeklaratsioonil deklareerinud sisendkäibemaksu alla 1000-euroste arvete alusel ebatavaliselt suurtes summades. 2025. aastal tuvastati selliseid rikkumisi 281 ettevõtte puhul kokku 6,9 miljoni euro ulatuses.
Kõige sagedasem maksuaudiitorite tuvastatud pettus on jätkuvalt sisendkäibemaksu mahaarvamine fiktiivsete arvete alusel, sealhulgas varifirmade ja arvevabrikute arved, erinevad näilikud tehingud, jaekaubanduse sularahatšekkide võltsimine jmt. Selliste rikkumiste taga on eelkõige soov saada konkurentsieelist maksukohustuse vähendamise teel või petta riigilt välja raha alusetute tagastusnõuete näol.
Alusetut sisendkäibemaksu mahaarvamist erinevate fiktiivsete arvete alusel tuvastati 2025. aastal 233 korral kokku 6,6 miljoni euro ulatuses.
KohtulahendHaldusasjas nr 3-19-2430 vaieldi vastutusotsuse üle, milles MTA leidis, et OÜ endine juhatuse liige vastutab maksuvõla eest, mis tekkis kütusetehingutes toimunud käibemaksuarvestuse kuritarvitamise tagajärjel. Dokumentides vormistatud äriühingud ei olnud kütuse tegelikud müüjad ning äriühingust ostja läbi juhatuse liikme pidi olema sellest teadlik. Äriühing deklareeris alusetult sisendkäibemaksu kokku ligi 3 miljonit eurot ning jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku üle 738 tuhande euro. Sellega rikkus äriühingu juhatuse liige maksukorralduse seaduses sätestatud kohustusi, mille tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg. Juhatuse liige korraldas äriühing igapäevast tegevust, koostas müügiarveid, allkirjastas dokumente, kogus kokku kütuse saatedokumendid, suhtles ja kohtus tehingupartnerite juhatuse liikmetega, sisestas arved raamatupidamisprogrammi ja viis need paberkandjal raamatupidajale. Käibe- ja tulumaksudeklaratsioonid ning kütuse käitlemise aruanded esitati juhatuse liikme esitatud andmete alusel, kellel lasus kohustus tagada äriühingu raamatupidamisse esitatavate ja maksudeklaratsioonidel kajastatavate andmete õigsus. Väidetavad tehingupartnerid ei olnud tegelikult kontrolliperioodil kütuse müüjaks. Kütuse müüsid tundmatud kolmandad isikud. Ostja äriühing pidi seda teadma, mistõttu kajastati nende äriühingute arveid ostja maksuarvestuses vaid maksueelise saamiseks. Arvete kajastamine sisendkäibemaksu hulgas ja arvete alusel tehtud väljamaksete deklareerimata jätmine sai toimuda vaid juhatuse liikme teadliku ja eesmärgipärase tegevuse tulemusel. Kohus nõustus MTA-ga, et maksuhaldur tuvastas arvetel märgitud tehingupartnerite variettevõtluse ning selle, et kütuse ostnud äriühing pidi mõistma, et need ei olnud tegelikud kütuse müüjad. Tegeliku müüja tuvastamine ei olnud sellises olukorras vajalik. Juhatuse liikme teadlikku käitumist näitasid muu hulgas juhatuse liikme varasem valdkonnakogemus ja sarnased vaidlused, mis viitasid samasugusele käitumismustrile. |
Selliste pettuste tõkestamiseks on MTA igapäevatöö üheks osaks ka ettevõtluse toimumise kontrollide läbiviimine, et tuvastada reaalselt mittetegutsevaid variäriühinguid ning hoida korras käibemaksukohustuslaste register. Nende kontrollide käigus jättis MTA 2025. aastal käibemaksukohustuslasena registreerimata ligi 650 ettevõtet ning kustutas käibemaksukohustuslaste registrist ligi 1025 ettevõtet, kes ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist.
Käibe varjajad
Läbi aastate on käibemaksuga seotud rikkumiste sisu poolest nii levinuimaks eksimuseks kui ka teadlikuks maksudest kõrvalehoidumise viisiks käibe deklareerimata jätmine. Sellise tegevusega tekitatakse riigile aastas kahju hinnanguliselt 59 miljonit eurot, mistõttu oli käibe varjajatega tegelemine ka 2025. aastal MTA järelevalve üks prioriteete. 2025. aastal tuvastas MTA käibe varjamist 1495 äriühingu puhul ning nende maksukohustust suurendati kokku 24 miljoni euro ulatuses.
Kõige sagedamini esineb käibe varjamist ettevõtetes, kus on liikvel rohkem sularaha, näiteks jaekaubanduses ja teeninduses, aga ka ehituses. Deklareerimata jäetud sularahakäibe määramiseks on MTA kasutanud käibe tuvastamist ja maksustamist hindamise teel, mille meetodite asjakohasus on leidnud heakskiitu ka kohtupraktikas.
Levinud käibe varjamise viisiks on ka ettevõtete käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmine, milleks muuhulgas jaotatakse üha sagedamini ühe ettevõtte käive mitme äriühingu vahel, et mitte ületada käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära (40 000 eurot).
KohtulahendKriminaalasjas nr 1-19-705 olid isikud antud kohtu alla süüdistatuna mitme kuriteo toimepanemises. Süüdistuse üheks osaks oli maksukuritegu, mis seisnes äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Kohus mõistis isikud süüdi maksukuriteo toimepanemises ning rahuldas riigi kui kannatanu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavatelt maksukahju sissenõudmiseks. Kohus nõustus süüdistusega, et äriühingute käibedeklaratsioonides jäeti maksustatav käive osaliselt deklareerimata ning sellise tegevuse eesmärgiks oli käibemaksukohustuse varjamine. Kokku jäeti deklareerimata 20%-lise määraga maksustatav käive ligikaudu 4,7 miljonit eurot ning sellelt tasumisele kuuluv käibemaks ligikaudu 940 000 eurot. Käibe deklareerimata jätmine tuvastati eeskätt kriminaalmenetluse käigus leitud raamatupidamisdokumentide alusel. Nimelt ei kattunud käibedeklaratsioonides kajastatud andmed mitteametlikus raamatupidamises kajastatud tegeliku realisatsiooni (läbimüügi) andmetega. Kohus leidis, et kassasüsteemist sularaha- ja kaardimaksete kannete ulatuslik kustutamine kinnitab kavatsust varjata tegelikku käivet. Kohus pidas eluliselt ebausutavaks, et ühe kalendrikuu jooksul kustutati kassasüsteemist nii suur hulk makseid kelnerite eksimuste või väidetavate varguste tõttu. |
Samas jätavad ka käibemaksukohustuslasteks registreeritud äriühingud äriühingutevahelised tehingud ja panga kaudu laekunud summad sageli seaduses ettenähtud ajaks deklareerimata, seda mitmel põhjusel. Üheks sagedasemaks põhjuseks on soov mitte kajastada maksude tasumiseks puuduvate vahendite tõttu tekkivaid maksuvõlgu. Levinud põhjusteks on ka seaduses sätestatud käibe maksustamise reeglite, sealhulgas käibe tekkimise aja, mittetundmine ning inimlikud eksimused käibedeklaratsioonide andmete käsitsi sisestamisel.
See toob kaasa probleeme aga mõlemale tehingupoolele. Näiteks ei ole ostjal lootust käibemaksu tagastusnõude kiireks vabastamiseks, kui ta deklareerib soetust ja küsib sisendkäibemaksu tagasi ühel perioodil, kuid müüja sellist müüki samal perioodil ei deklareeri. Seetõttu on tehingute erinev kajastamine või kajastamata jätmine üheks põhjuseks, miks MTA pöördub väga palju tehingupartneriteks olevate ettevõtjate, sh nii ostja kui ka müüja, poole, et tuvastada, kelle deklareeritud andmetes vead on. Enamasti on müüja jätnud käibe deklareerimata (90% juhtumitest), harvem on ostja alusetult deklareerinud arve, millel kajastatud tehingut ei ole toimunud (10% juhtumitest).
Kokku määrati käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) andmete võrdlemise tulemusena 2025. aastal täiendavat käibemaksu ligi 13 miljonit eurot.
Kinnisvara
Sarnaselt varasemate aastatega hoidis MTA ka 2025. aastal fookuses kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi, millega tekitatakse riigile hinnanguliselt umbes 21 miljonit eurot käibemaksukahju aastas. 2025. aastal määrati seoses kinnisvaratehingutega täiendavaid käibemaksukohustusi ligi 209 ettevõttele kogusummas 7,5 miljonit eurot.
Kinnisvara maksustamisega seotud riskid ei pruugi olla alati tingitud teadlikest pettustest, vaid ka tavapärasest keerukamatest maksustamisreeglitest tulenevast seaduse mittetundmisest. Seetõttu jääb riigil käibemaksutulu saamata nii tahtlike rikkumiste kui ka eksimuste tõttu, mida tehakse kinnisvara müügikäibe maksustamisel, kinnisvara soetamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamisel ning selle sisendkäibemaksu hilisemal korrigeerimisel.
Levinumad rikkumised kinnisvaratehingute maksustamisel on järgmised:
- uusehitiste käibe varjamine ja pärast kinnistu müüki varatuks tehtud äriühingu mahajätmine;
- uusehitiste käibe varjamine käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmise teel;
- uusehitiste käibe varjamine läbi seotud füüsiliste isikute või varifirmade kaudu vormistatud näiliste tehingute;
- füüsiliste isikute poolt varjatud ettevõtlusena kinnisvara arendamine ning selle käigus tekkiva käibemaksukohustuse varjamine;
- alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamine äriühingute nimele soetatud eluruumidelt, mida ei plaanita kasutada ettevõtte maksustatava käibe tarbeks, vaid seotud isikute isiklikuks tarbeks või maksuvaba üürimise eesmärgil.
Kui tahtlikult toime pandud käibe varjamise juhtumite osas viib MTA läbi maksumenetlusi, et määrata deklareerimata jäetud maksusummad (võttes arvesse, et selline tegevus tekitab ebaausa konkurentsieelise võrreldes ausate maksumaksjatega), siis eluruume soetanud ettevõtjatega alustab MTA enamasti suhtlust selgituste küsimisega soetuse eesmärgi kohta. Selle eesmärk on nõustada ettevõtjaid kinnisvara maksustamise eripärade osas ja ennetada teadmatusest tulenevaid eksimusi maksuarvestuses.
Lisaks järelevalvetegevusele teeb MTA kinnisvara maksustamise teemal ka tavapärasest põhjalikumat ennetustööd. MTA veebilehel on avaldatud põhjalik juhendmaterjal kinnisvara maksustamisreeglite kohta ning maksumaksjatele on korraldatud korduvaid veebikoolitusi, mille salvestised on järelvaadatavad MTA veebilehel.
Kohtulahend18.02.2025 jõustus kohtulahend asjas 3-23-1133, milles käis vaidlus maksuotsuse üle, mille MTA oli väljastanud äriühingule, kes oli soetanud 2021. aastal ridaelamuboksi ja küsinud riigilt tagasi selle soetamisel tasutud käibemaksu summas üle 39 000 euro. Maksuotsusega nõudis MTA selle käibemaksu tagastamist riigile, kuna oli kontrolli käigus tuvastanud, et tagastusnõue oli alusetu, sest ettevõte ei kasutanud seda maksustatava ettevõtluse tarbeks. Nimelt oli selgunud menetluse käigus, et ridaelamuboks oli tegelikult juba paar kuud peale soetust kasutusele võetud äriühingu juhatuse liikme ja tema perekonna poolt, kes olid seal kontrolli hetkeks elanud juba üle aasta. Selles juhtumis oli äriühing küll ridaelamuboksi juhatuse liikmele välja üürinud, kuid jätnud ka sellest tekkiva maksuvaba üürikäibe MTA-le esitatud käibedeklaratsioonides kajastamata. Ettevõtja MTA järeldustega ei nõustunud, väites, et plaanis on ridaelamu siiski tulevikus peale kasutusloa saamist käibemaksuga maksustatult edasi müüa ning peale menetlust oligi kõnealune ridaelamuboks 3 aastat peale soetust lõpuks ka müüdud juhatuse liikmega sama perekonnanime kandvale eraisikule. Kohtud aga nõustusid MTA järeldustega, viidates käibemaksuseaduse reeglitele, mille kohaselt kasutatud eluruumi müügile ei ole käibemaksu lisamine enam lubatud (kuni 2025. aastani kuulus käibemaksuga maksustamisele vaid uusehitise müük enne esmast kasutuselevõttu, alates 2025. aastast maksustatakse ka ühe aasta jooksul peale ehitise esmast kasutuselevõttu müüdud kinnisasjad). Seega tuli äriühingul lisaks alusetult tagasi küsitud sisendkäibemaksu tagastamisele maksta riigile ka intresse 3 aasta eest summas üle 20 000 euro. |
Väikeettevõtete erikord (VKE)
Alates 1. jaanuarist 2025 on Eesti väikeettevõtjatel õigus taotleda väikeettevõtete erikorra rakendamist. Igas Euroopa Liidu liikmesriigis on kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni ei pea isik end käibemaksukohustuslasena registreerima. Eestis on see piirmäär 40 000 eurot.
Varem kehtis maksuvaba käibe piirmäär vaid vastavas liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Välisriigi isikutel, kellel püsiv tegevuskoht puudus, tuli end käibemaksukohustuslasena registreerida juba esimese maksustatava käibe tekkimise päevast, sõltumata käibe suurusest. See tähendas, et välisriigi isikud ei saanud maksuvaba käibe piirmäära kasutada.
Majandustegevuse soodustamiseks ja võrdsema kohtlemise eesmärgil loodud väikeettevõtete erikord võimaldab nüüd ettevõtjatel kasutada teise liikmesriigi maksuvabastust ka ilma seal asukohta omamata. Tingimuseks on, et ettevõtja käive ei ületa Euroopa Liidus avalduse esitamisele eelneval ega jooksval kalendriaastal 100 000 euro piirmäära.
2025. aastal esitas väikeettevõtete erikorra kasutajaks registreerimise avalduse ehk taotles käibemaksuvabastust teistest liikmesriikidest 48 Eestis registreeritud ettevõtet. MTA registreeris väikeettevõtete erikorra kasutajaks Eestis ehk andis maksuvabastuse Eestis 1575-le teises liikmesriigis registreeritud ettevõttele.
Peatükk uuendatud 18.02.2026
