Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Endiselt on kõrge avastuste hulk eraisikute poolt kaasa toodavate loomset päritolu toiduainete, puuviljade, taimekaitsevahendite, biotsiidide ja väetiste osas. Kontrollimisel valmistas väljakutseid droonide ja signaal- ning hoiatusrelvade kontroll, mille tulemusena hoiti ära mitmete keelatud relvade sissetoomine Eestisse ning eriloata kahesuguse kasutusega kaupade väljavedu.

Kõik ühiskonnakaitselised teemad – julgeolek, keskkond, tervis ja majandus – on jätkuvalt kõrge prioriteediga, et takistada ebaseaduslike kaupade piiriületust ning toetada riigi julgeolekut. Oluliseks väljakutseks on igal aastal lisanduvad uued piirangud, mis eeldavad infosüsteemide arendamist, kontrollimeetmete kehtestamist, ametnike väljaõpet, avalikkuse teavitamist ning klientide juhendamist.

Nõuetele vastavuse kontroll tollis muutub üha keerulisemaks, mida tingib toodete mitmekesisus, keelatud ainete lisandumine toodetesse (näiteks Trimethylbenzoyl Diphenylphosphine Oxide (TPO) kosmeetikatoodetes) ning e-kaubanduse kasv. Kaupade kiire liikumise juures tõhusa järelevalve tagamiseks on vajalik pidev kompetents, kontrollimeetmete uuendamine ja tõhus koostöö turujärelevalveasutustega. Euroopa Komisjon hindas 2025. aastal Eesti tolli tööd toodete nõuetele vastavuse kontrollimisel kõrgelt.

Uue järelevalvemeetmena valmistati 2025. aastal ette süsiniku piirmeetme (SPIM) kontroll, mis rakendub 1. jaanuaril 2026. Selle eesmärk on vähendada süsinikumahukate kaupade tootmisest tulenevat keskkonnajalajälge nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Eestis on SPIMi riiklikuks korraldusasutuseks Keskkonnaamet, kuid MTA ülesanne on SPIM-kaupade – raua ja terase, alumiiniumi, tsemendi, väetiste, vesiniku ja elektri – registreerimise kontrollimine ning vastava impordistatistika edastamine Euroopa Komisjonile.

MTA alustas juba 2023. aastal keeldude ja piirangutega seotud lisadokumentide elektroonse masin-masin-kontrolli rakendamist. 2025. aastal arendati kontrollivõimekust osoonikihti kahandavate ainete, F-gaaside, mahetoodete ja kultuuriväärtuste valdkonnas. Kui varasemalt oli digitaalne dokumentide kontroll võimalik üksnes impordil, laiendati see 2025. aastal ka transiidi ja ekspordi suunale.

Digitaliseerimine jätkub ka järgnevatel aastatel. Alustati püügisertifikaatide ning AGRIM- ja AGREX-dokumentide analüüsi nende digitaliseerimiseks. Uue algatusena käivitas MTA 2025. aastal esimese siseriikliku lisadokumendi digitaliseerimise analüüsi, mille tulemusena on kavandatud strateegiliste kaupade litsentside elektroonilise kontrolli võimekus 2026. aastal.

Keeldude ja piirangute järelevalve oluline osa on nii rahvusvaheline kui ka siseriiklik koostöö. MTA korraldas koostöös partnerasutustega Sillamäe sadamas ühisõppuse CBRN-ainete (bioloogilised, keemilised, radioaktiivsed ja tuumaohtlikud ained) avastamiseks tolliläbivaatuse käigus. Õppuse raames viidi läbi koolitusi, vahetati kogemusi ning testiti asutuste valmisolekut CBRN-ainete avastamisel, kusjuures põhitähelepanu oli ametitevahelisel koostööl. Lisaks osales toll rahvusvahelistel ühisoperatsioonidel, mille fookuses olid jäätmed, taimekaitsevahendid, F-gaasid ning toodete nõuetele vastavus.

Koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga viidi 2025. aastal Euroopa Komisjoni suunitlusel läbi süvendatud toiduohutuse kontroll toidulisandite osas. Läbi viidud kontrollide käigus avastati 20 nõuetele mittevastavat toodet, milles sisaldus kontrollimata liha- ja piimatooteid või ohustatud looma- ja taimeliike.

Ohustatud taime- ja loomaliikide (CITES) avastuste arv on läbi aastate stabiilne. Põhilised avastused puudutavad eraisikute poolt kaasa toodud või posti teel saadetavaid kosmeetika- ja meditsiinitooted, rannakarpe, loomade topiseid ning nahktooteid. Rikkumisi esineb ka ettevõtete poolt kaubanduslikul eesmärgil imporditud toodete hulgas, kus ohustatud looma- või taimeliike (nt orhideelased, tuura kaaviar, roosilõhnaline kuldjuur) sisaldavatele toodetele on jäetud ekspordi- ja impordiload taotlemata. Eriloata impordi osas on alustatud väärteomenetlused.