""
Eesti elanikkonna maksutahe
Eesti Uuringukeskus viis MTA tellimusel 2025. aastal läbi Eesti elanike maksutahte uuringu, mis näitas, et Eesti elanike maksutahe on pärast mitut langusaastat pöördunud tõusule. Aastaga paranes märgatavalt inimeste usk sellesse, et MTA tegevus aitab tagada ausat maksukonkurentsi ja vähendada maksudest kõrvalehoidumist.
Uuringu tulemusel selgus, et hinnangud MTA sekkumise tõenäosusele olid viimase aasta jooksul märgatavalt muutunud.
69% uuringus osalejatest ehk 11 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal pidas tõenäoliseks, et kui keegi jätab osa oma tulust deklareerimata, võtab MTA temaga ühendust. Samuti oli suurenenud nende inimeste osakaal, kes pidasid tõenäoliseks võimaliku karistuse määramist – seda arvas 64% vastanutest, mis oli 12 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta tagasi. Samal ajal oli 9 protsendipunkti võrra vähenenud nende inimeste hulk, kes leidsid, et maksude tasumist on lihtne vältida.
Paranenud oli arusaam, et maksud jõuavad inimesteni tagasi avalike teenustena. 87% vastajatest ehk 7 protsendipunkti rohkem kui eelneval aastal nõustus, et tasutud maksudest saadakse vastu tervishoiu-, haridus-, julgeoleku- ja muid teenuseid.
Uuringu järgi olid eestimaalaste hinnangud maksusüsteemi arusaadavusele ja õiglusele küll veidi paranenud, kuid püsisid üldjoontes tagasihoidlikud. 2025. aastal pidas maksusüsteemi arusaadavaks ligi pool elanikkonnast, samas kui enam kui neljandik leidis, et see ei ole lihtsasti mõistetav. Maksusüsteemi tajus õiglasena 27% ja pidas ebaõiglaseks 61% elanikest. Need hinnangud on viimastel aastatel pigem stabiilsed. Kõige paremini mõistetav ja õiglasem näis maksusüsteem eakamatele, eesti rahvusest ja majanduslikult hästi toime tulevatele inimestele.
Maksude maksmist pidas 2025. aastal oluliseks kodanikukohustuseks 88% Eesti elanikest. Aasta varem arvas nõnda 86% vastanutest. Valmisolek maksta oluliste eesmärkide nimel kõrgemaid makse aga langes – selleks oli valmis 42% elanikest (langus 11 protsendipunkti), samas kui 52% ei nõustunud maksukoormuse kasvuga ka ühiskondlike vajaduste korral.
Ligi veerand elanikest väitis, et ei tunneks end n-ö mustalt töötades häirituna, kuigi nende osakaal oli aastaga veidi langenud. Teenuste ja kaupade ostmist „mustalt” peab vastuvõetavaks 29% vastanutest, mis oli 11 protsendipunkti vähem kui 2024. aastal.
Uue tööandja või lepingupartneri tausta kontrollis enne lepingu sõlmimist 43% elanikest. Ka see näitaja oli mullusega võrreldes langenud.
2025. aasta maksutahte indeks oli 64,5 punkti ehk 0,9 punkti rohkem kui aasta varem. Kui aastatel 2023–2024 indeks langes, siis nüüd on toimunud muutus paremuse suunas.
Maksutahte uuringut korraldati MTA tellimusel kaheksandat aastat, 2025. aastal koostöös Eesti Uuringukeskusega. Uuringus küsitleti 1200 elanikku vanuses 15–74. Uuringu eesmärk on hinnata elanike hoiakuid ja uskumusi maksude, MTA töö ning maksusüsteemi suhtes, pakkudes väärtuslikku teavet valdkonna arendamiseks.
Peatükk uuendatud 18.02.2026
