Krüptovara

Näide 1

Isik soetab 2 Litecoini 260 euro väärtuses, mille ta vahetab mõne kuu möödudes 0,2 Ethereumi vastu.

Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 Litecoini turuhind tõusnud 500 eurole.

Kuivõrd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 – 260) kasu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud tulult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus.

Näide 2

Isik soetas aastaid tagasi 1 Bitcoini väärtuses 11 000 eurot.

Isik müüb mitu aastat hiljem soetatud 1 Bitcoini 30 000 euro eest.

Kuivõrd isik on müügitehingus saanud 19 000 eurot (30 000 – 11 000) tulu, peab isik tehingu deklareerima ning teenitud kasult, s.o 19 000 eurolt, tulumaksu tasuma.

Näide 3

Isik soetab 1 Ethereumi 1300 euro väärtuses.

Isik müüb soetatud 1 Ethereumi teatud aja pärast 1000 euro eest maha.

Antud näites tekib isikul võõrandamistehingust 300 eurot kahju (1300 – 1000). Kuivõrd tekkinud kahju ei ole isikul õigus arvesse võtta ning deklareerida tuleb vaid need müügitehingud, millest saadi kasu, siis kõnealust tehingut deklareerima ei pea.

Näide 4

Isik soetas 1 Bitcoini 1000 euro eest ning müüs mõne aja möödudes 0,75 Bitcoini, mille eest sai müügitulu 7500 eurot.

Müügi hetkel oli 1 Bitcoini väärtus 10 000 eurot. Müümise eest maksis isik teenustasu 0,25 Bitcoini, mille tulemusel isiku Bitcoini saldo oli peale müüki 0.

Müügi hetkel teenustasu 0,25 Bitcoini ümberarvutatuna eurodesse oleks 2500 eurot.

Müügihind on 10 000 eurot, st 0,75 + 0,25 = 1 Bitcoin, mida inimene müüs, sh selleks, et tasuda teenustasu 2500 eurot.

Soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud on 1000 + 2500 = 3500 eurot, st ostuhind + teenustasu müügil eurodes.

Kasu tuludeklaratsioonis on 6500 eurot.

6500 eurot on ka inimese tegelik kasu sellest tehingust, sest inimesele laekus raha 7500 eurot ja ta oli varasemalt tasunud ostuhinna 1000 eurot ehk 7500 – 1000 = 6500 eurot.

Näide 1

Isikul on 1 Bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest.

Isik kasutab oma 1 Bitcoini uue auto ostmiseks. Auto soetamise hetkel on 1 Bitcoini turuhind 30 000 eurot. Seega on isik auto soetamistehinguga saanud 27 500 eurot (30 000 – 2500) kasu.

Saadud kasu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu.

Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.

Näide 2

Isiku krüptovara rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,025 Bitcoini. OÜ X deklareeris isikule makstud töötasu äriühingu veebruarikuu deklaratsiooni TSD lisal 1.

Deklareerimisel arvutas OÜ X isikule tasutud töötasu ümber eurodesse väljamakse tegemise kuupäeval kehtinud Bitcoini turuhinna alusel, milleks oli 2000 eurot, pidas väljamakstud töötasult kinni tööjõumaksud ning tasus need Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,025 Bitcoini murutraktori soetamiseks, ostu tegemise kuupäeval oli 0,025 Bitcoini väärt 2200 eurot. Antud tehing tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida muu vara võõrandamisena ning topeltmaksustamise vältimiseks saab isik juba töötasuna deklareeritud summa märkida krüptovara soetamisemaksumuseks.

Isik peab tuludeklaratsioonil deklareerima kasu krüptovara võõrandamisest summas 200 eurot (2200 eurot – 2000 eurot).

Näide 3

Isiku krüptovara rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,025 Bitcoini. OÜ X deklareeris isikule makstud töötasu äriühingu veebruarikuu deklaratsiooni TSD lisal 1.

Deklareerimisel arvutas OÜ X isikule tasutud töötasu ümber eurodesse väljamakse tegemise kuupäeval kehtinud Bitcoini turuhinna alusel, milleks oli 2000 eurot, pidas väljamakstud töötasult kinni tööjõumaksud ning tasus need Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,025 Bitcoini murutraktori soetamiseks, ostu tegemise kuupäeval oli 0,025 Bitcoini väärt 1900 eurot.

Antud tehingut ei tule tuludeklaratsioonil deklareerida, kuna isik tehingult tulu ei saanud (1900 eurot – 2000 eurot = –100 eurot).

Näide 1

Isik soetab MiCA tegevusluba omavalt platvormilt 2 Litecoini 260 euro väärtuses, mille ta vahetab mõne kuu möödudes 0,2 Ethereumi vastu.

Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 Litecoini turuhind tõusnud 500 eurole.

Kuivõrd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 – 260) tulu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud kasult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus, mis deklareeritakse vastavalt kas tabelis 6.1 või 8.2. (NB! Näites ei kasuta inimene investeerimiskonto süsteemi).

Näide 2

Isik soetas MiCA tegevusluba omavalt platvormilt 2 Bitcoini väärtuses 180 000 eurot. Ühe Bitcoini maksumus on 90 000 eurot. Isik müüb soetatud 1 Bitcoini 80 000 euro eest. Isik on müügitehingus saanud 10 000 eurot (90 000 – 80 000) kahju. Teise Bitcoini müüs isik samal aastal paar kuud hiljem 95 000 euro eest, millelt sai kasu 5000 eurot (95 000 – 90 000).

Isik saab esimese Bitcoini müügilt saadud kahju maha arvestada järgmise Bitcoini müügilt.

Isik on maksustamisperioodil saanud seega kokku –10 000 + 5000 = –5000 eurot kahju, mille võib isik tuludeklaratsioonil (kas tabelis 6.1 või 8.2) deklareerida ning saadud kahju järgmiste maksustamisperioodide kasust maha arvata (deklareeritud kahju kandub automaatselt järgmise aasta deklaratsioonile edasi).

Näide 3

Isik kannab mitte MiCA tegevusluba omavalt platvormilt 1700 euroga soetatud 1 Ethereumi MiCA tegevusluba omavale platvormile, kus ta selle võõrandab 1500 euro eest.

Isik sai tehingust kahju 200 eurot (1500 eurot – 1700 eurot).

Krüptovara on soetatud platvormilt, mis ei oma MiCA tegevusluba, seega ei saa isik saadud kahju arvesse võtta ning tuludeklaratsioonil deklareerida.

Kui 1 Ethereum võõrandatakse MiCA tegevusloaga platvormil 1800 euro eest ehk teenitakse 100 eurot kasu, kuulub teenitud kasu deklareerimisele ning tasult tuleb maksta tulumaksu.

Kuna Ethereum on ostetud mitte MiCA platvormilt, siis kuulub selle võõrandamisest teenitud tulu deklareerimisele kui kasu vara võõrandamisest tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3. Antud juhul ei ole maksustamisel oluline, et võõrandamistehing tehti MiCA tegevusluba omaval platvormil.

Näide 4

Isik soetas MiCA tegevusluba omavalt platvormilt 1 Bitcoini 1000 euro eest ning müüs mõne aja möödudes 0,75 Bitcoini, mille eest sai müügitulu 7500 eurot. Müügi hetkel oli ühe Bitcoini väärtus 10 000 eurot. Müümise eest maksis isik teenustasu 0,05 Bitcoini ning tasus ka krüptovara platvormi aastase haldustasu 0,2 Bitcoini, mille tulemusel isiku Bitcoini saldo oli pärast müüki 0. Müügi hetkel teenustasu 0,05 Bitcoini ümberarvutatuna eurodesse oleks 500 eurot ning haldustasu 0,2 Bitcoini 2000 eurot.

Müügihind on 10 000 eurot, st 0,75 + 0,05 + 0,2 = 1 Bitcoin, mida inimene müüs, sh selleks, et tasuda teenustasu 500 eurot ja haldustasu 2000 eurot.

Soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud on 1000 + 500 + 2000 = 3500 eurot, st ostuhind + teenustasu müügil eurodes + haldustasu müügil eurodes.

Kasu tuludeklaratsioonis on 6500 eurot.

6500 eurot on ka inimese tegelik kasu sellest tehingust, sest inimesele laekus raha 7500 eurot ja ta oli varasemalt tasunud ostuhinna 1000 eurot ehk 7500 – 1000 = 6500 eurot.

Näide 5

Isikul on MiCA tegevusluba omavalt platvormilt soetatud 2 Bitcoini hinnaga 200 000 eurot ning isik kannab juurde mitte tegevusluba omavalt platvormilt soetatud 0,5 Bitcoini hinnaga 50 000 eurot. Isik võõrandab 2,5 Bitcoini MiCA tegevusluba omaval platvormil hinnaga 125 000 eurot (1 Bitcoin = 50 000 eurot). Isik on tehingust saanud seega kahju 125 000 – 250 000 = 125 000 eurot. 0,5 Bitcoini on aga soetatud tegevusluba mitteomavalt platvormilt, mistõttu tuleb tehingust saadud kasu/kahju maksuarvestuse jaoks arvutada eraldi.

Isik sai 0,5 Bitcoini võõrandamiselt kahju
25 000 (50 000 × 0,5) – 50 000 = –25 000 eurot, mida isik ei saa tuludeklaratsioonil kahjuna kajastada.

Kahe Bitcoini võõrandamisest sai isik kahju 
100 000 – 200 000 = –100 000 eurot, mida on isikul õigus kahjuna tuludeklaratsioonil deklareerida, kuna krüptovara on soetatud MiCA tegevusloaga platvormilt.

Airdrop – krüptovara, mida väljastatakse krüptovara looja poolt kas tasuta või mõne väikese teene/ülesande täitmise eest, eelkõige turunduse eesmärgil.

Altcoin – kõik krüptovarad, mis ei ole Bitcoin.

CARF – Crypto Asset Reporting Framework ehk OECD krüptovara alase teabevahetuse raamistik.

DAO – Decentralised Autonomous Organisation on loodud ja hallatud plokiahelate ja smart contract'ide abil. Erinevalt traditsioonilistest ettevõtetest või organisatsioonidest, kus otsused tehakse keskse juhtkonna või aktsionäride poolt, on DAO-d detsentraliseeritud, mis tähendab, et kõik otsused tehakse kogukonna liikmete poolt, kes omavad organisatsiooni tokeneid.

DAC8 – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise krüptovara alase teabevahetuse direktiiv.

De-Fi – detsentraliseeritud rahandus (decentralized finance) on finantssüsteem, mis püüab kopeerida traditsioonilise finantssüsteemi teatud funktsioone avatud, detsentraliseeritud, lubadeta ja autonoomsel viisil, põhinedes plokiahela tehnoloogial.

Hajusraamat (distributed ledger ehk DLT) – põhimõte talletab osapoolte vahelisi krüptovara tehinguid plokiahelasse permanentselt ning digitaalset taasesitamist võimaldavas vormis. DLT-d võivad kasutada erinevaid konsensusmehhanisme, et valideerida võrgu uusi toiminguid või tehinguid.

Krüptovara – väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Krüptovaraturu osaline on:
  1) krüptovarateenuse osutaja;
  2) varapõhise tokeni emitent, e-raha tokeni emitent ja muu krüptovara emitent;
  3) muu krüptovara pakkuja ja muu krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik.

Krüptovarade kaevandamine – on tegevus, mis on vajalik teatud plokiahelate toimimiseks ja uute tehingute lisamiseks plokiahelasse. Kaevandamisel lahendavad kaevandajad arvuti või spetsiaalse masinaga (kaevuriga) keerulist matemaatilist ülesannet, mille lahendamisel lisatakse uus plokk plokiahelasse ning mille eest saadakse vastu tasu krüptovara näol.

Krüptovarade rahakott – rahakoti all peetakse silmas (sh füüsilist) seadet, tarkvara või peamiselt võrguühenduse teel pakutavat teenust, mille vahendusel hoiustatakse digitaalseid võtmeid, millega isikud pääsevad oma krüptovaradele ligi ning saavad krüptovaradega seotud tehinguid allkirjastada.

• „külm” rahakott ehk Cold Wallet – rahakotid, mida hoiustatakse võrguühenduseta ning mis on käega katsutav ese. Näiteks COLDCARD, Trezor, Blockstream.
• „kuum” rahakott ehk Hot Wallet – rahakotid, mida hoiustatakse võrguühendusega ehk tarkvara kaudu või teenusepakkuja juures. Näiteks MetaMask, Trust Wallet, Exodus.

NFT (non-fungible token) – mitteasendatav vara on üks krüptovara liik, mis esindab (praegusel ajal üldiselt digitaalset) vara. Kõik NFT andmed salvestatakse plokiahelasse nutilepingute kaudu. NFT ei pruugi kuuluda MiCA regulatsiooni alla, kuid sellelt teenitud tulu kuulub tulumaksuga maksustamisele kui „muu vara võõrandamine”.

Nutileping – nutilepingud on kindlaksmääratud loogika ja reeglite alusel plokiahelal töötavad programmid. Nutilepingud võimaldavad tehingute ja kokkulepete automaatset täitmist osapoolte vahel ilma vahendajateta.

Plokiahel – detsentraliseeritud ja krüptograafiliselt kaitstud andmebaas, kus info salvestatakse järjestikku ühendatud plokkides. Iga plokk sisaldab eelneva ploki krüptograafilist räsi, moodustades ahela, mille varasemate andmete muutmine on praktiliselt välistatud.

POS ja POW on kaks erinevat konsensuse mehhanismi, mida kasutatakse plokiahelates (nt Bitcoinis ja Ethereumis), et tagada võrgu turvalisus ja võimaldada tehingute valideerimist ilma keskse autoriteedi või usaldusväärse osapoole vajaduseta.

• PoS ehk Proof of Stake – PoS-süsteemis ei pea osalejad tegema arvutusvõimsuse põhjal tööd. Selle asemel panustavad nad oma krüptovara kui „panust” (stake). Mida suurem on nende panus, seda suurem on tõenäosus, et nad saavad valida järgmise ploki.
• PoW ehk Proof of Work – PoW-süsteemis võrgu osalised, keda nimetatakse kaevuriteks (miners), peavad lahendama keerukaid matemaatilisi ülesandeid, et tõestada, et nad on töö teinud. Kui nad leiavad õige lahenduse, saavad nad õiguse ploki lisamiseks plokiahelasse ja preemia.

Stablecoin – stabiilse väärtusega krüptovara, mille hind on sidustatud vara või valuutaga (nt USD). Enamasti kvalifitseerub CARFis asjakohaseks krüptovaraks, v.a kui vastab SEMPi kriteeriumidele.

Staking (panustamine/osalemine panustamise kaudu) – ehk eestipärasemalt steikimine või stakkimine on tegevus, mille puhul isiku poolt olemasolevad krüptovarad lukustatakse või laenatakse välja ning mille eest saab isik krüptovarade lukustamise või välja laenamise eest preemiat ehk intressi. Krüptovarade lukustamisel osaletakse plokiahela validaatorina tehingute kinnitamise protsessis, mis on vajalik plokiahela toimimiseks. Stakkimiseks saab kasutada krüptovahetusi, spetsiaalseid platvorme või enda digitaalset rahakotti.