Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

2025. aasta suurim muudatus väliskaubanduses oli Euroopa Liidu välistest ehk kolmandatest riikidest saabuvate väikesaadetiste (väärtusega kuni 150 eurot) mahtude järsk kasv. Tollis deklareeritava tavakaubanduse mahud jäid üldjoontes eelneva aastaga samale tasemele. Impordideklaratsioonide arv kasvas 2025. aastal 4%, samas toimus ekspordi suunal kerge langus 0,5%.

Jätkuv langus on märgatav laonduse sektoris. Näiteks vähenes kauba tolliladustamisele suunamise deklaratsioonide arv 2025. aastal 26% võrreldes eelmise aastaga. See näitab, et kaupade hoiustamine tollijärelevalve all on selges langustrendis.

Transiidiga seotud deklaratsioonide arvud on stabiliseerunud ning varasem vedude mahu langus on peatunud.

Suurima hüppe on teinud Eestis deklareeritavate kolmandatest riikidest pärit väikesaadetiste mahud, mis ei ole mõeldud üksnes Eesti tarbijatele. Kui aastases võrdluses suurenes väikesaadetiste arv võrreldes 2024. aastaga viis korda, siis 2025. aasta jooksul kasvas see esimese ja neljanda kvartali võrdluses 17 korda. See trend peegeldab väikesaadetiste tarneahelate suurt paindlikkust ja kiiret muutumist. Valdav osa deklaratsioonidest on seotud tuntud Hiina päritolu e-kaubanduse platvormidega.

2025. aastal olid Eesti peamised kaubanduspartnerid kaupade sisseveol statistilise väärtuse alusel jätkuvalt Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Šveits. Võrreldes eelneva aastaga kasvas 2025. aastal imporditud kaupade maht kõigi nimetatud riikide puhul, kusjuures kõige suurem kasv toimus kaubavahetuses Šveitsiga, ulatudes 62 protsendini.

2025. aastal olid imporditud kaupade seas jätkuvalt kõige levinumad elektrimasinad ja -seadmed, mille import kasvas 9%, ning masinad ja mehaanilised seadmed, mille import suurenes 5%. Märkimisväärne kasv toimus sõidukite ja nende tarvikute impordis, mis suurenes 39%. Samas vähenes mineraalkütuste ja õlide import 4%.

2023.–2024. aastal väljakujunenud imporditud kaupade esiviisikus asendus loomsete ja taimsete rasvade kaubagrupp 2025. aastal kakao ja kakaotoodetega.

Kaupade ekspordil olid Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks jätkuvalt Ameerika Ühendriigid ja Norra. Varasemalt kolmandal kohal olnud Venemaa asendus 2025. aastal Suurbritanniaga, kuna ekspordimaht Venemaale vähenes 36%. Samal ajal kasvas Suurbritanniasse eksporditavate kaupade maht 7%. Ekspordi vähenemist Ameerika Ühendriikidesse on mõjutanud kindlasti ka tollimaksud.

Enamiku top-kaubagruppide eksport vähenes võrreldes eelmise aastaga. Suurim langus toimus masinate ja mehaaniliste seadmete kaubagrupis (–20%). Seevastu näitas mööbli ja kokkupandavate ehitiste kaubagrupp kerget kasvu, ulatudes 1,4%.

Väliskaubandusega seotud peamised riskid püsisid 2025. aasta jooksul üldjoontes muutumatuna. Nii siseneval kui ka väljuval suunal oli keskne fookus sanktsiooniriskide kontrollil. MTA jälgib pidevalt kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamise järel kujunevaid trende, kuna uute meetmete kehtestamine võib tekitada uusi petuskeemide ja tarneahelaid. Sanktsiooniriskide hulgas on jätkuvalt suurima tähelepanu all võimalikud pettused kaupade päritolu ja kaubakoodi osas.

Tolli tööd mõjutab lisaks riskidele ka tollile esitatavate andmete kõikuv ning sageli madal kvaliteet. Tollideklaratsioonide muutmise taotlusi esitatakse märkimisväärsel hulgal ning ligi pooled neist on tingitud madalast andmekvaliteedist. Rohkelt esineb eksimusi kaupade klassifitseerimisel.

Tolli eesmärk on tagada, et aus kaup saaks sujuvalt liikuda. Seetõttu täiendatakse pidevalt riskianalüüsi võimekust ning peetakse oluliseks, et kaubad, mis ei vaja tollijärelevalve alla jätmist, saaksid juba deklareerimise käigus vabastatud. Selliste kaupade puhul on võimalus teha kontrolle pärast kaupade vabastamist, järelkontrolli käigus.

MTA on aktiivselt kasutusele võtnud ka n-ö eel-järelkontrolli, sisuliselt nügimise. Tegemist on ettevõtetele antava võimalusega oma andmed (tuginedes riskidele) iseseisvalt üle kontrollida ja vajadusel parandada. Tegemist on protsessiga, kus peamiselt andmekvaliteedist tingitud vead või muutunud õigusaktist tulenevad kohustused (näiteks ajutisele dumpingumeetmele kehtestatakse lõplik dumping) parandatakse kliendi enda poolt ja see välistab üldjuhul mõlemale poolele koormava meetme ehk maksumenetluse alustamise vajaduse.

Järelkontrollis keskendub toll suurematele kahjusummadele ning teeb tihedat koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga. Kuna tegemist on valdavalt Euroopa Liidu omavahendite tagamise ehk tollimaksude kontrollidega, tehakse koostööd ka Euroopa Prokuratuuriga (EPPO). 2025. aastal teavitati EPPO-t viiest juhtumist, millest kahe puhul on tänaseks alustatud menetlus.

2025. aastal oli suurim järelkontrolli käigus määratud tollimaksusumma 154 000 eurot. Kokku määrati järelkontrollis 267 000 eurot tollimaksu (millele võib lisanduda käibemaks) ning kahe juhtumi osas on esitatud kaebus kohtule. Lisaks järelkontrollile määrati tollimaksu 2025. aastal enne kauba vabastamist dokumentide kontrolli tulemusena 191 000 eurot ning pärast kauba vabastamist n-ö nügimisena 617 000 eurot ja 189 000 eurot tolliprotseduurireeglite eksimise või mittetäitmisega seotult.

Kokku on 2025. aastal MTA määranud tollimaksu kokku 1 264 000 euro ulatuses, mis on ligikaudu kaks korda enam kui algselt prognoositud.