""
Tolli valdkond
Möödunud aasta tolli valdkonna saavutustest teeb kokkuvõtte Ursula Riimaa, MTA peadirektori asetäitja tolli alal.
2025. aasta ei jäänud oma dünaamilisuse poolest alla eelnevatele aastatele. Tollivaldkonda iseloomustasid ka sel aastal kiired muutused, kasvav töömaht ning vajadus reageerida paindlikult Euroopa Liidu ja globaalse kaubanduskeskkonna arengutele.
Automatiseerimise ja digitaliseerimise suunal oli 2025. aastal keskne fookus 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu tolliseadustiku täiemahulisel rakendamisel. Aasta jooksul arendati ja täiendati transiidi, sisenemisformaalsuste ning tollistaatuse tõendamise infosüsteeme. Täiendava funktsionaalsuse sai ka keskse tollivormistuse lahendus. Ligi kümme aastat kestnud perioodi tulemusena võib nüüdseks tõdeda, et üleeuroopaline tollireform on Eestis edukalt ellu viidud ning kõik tolli põhiprotsessid on tänaseks uuendatud ja digitaalselt toimivad.
2025. aastal rakendati edukalt ka tolli ühtse akna põhimõte. Selle tulemusel toimub tollivormistuse käigus esitatavate sertifikaatide kontroll keskselt ning arvestus automaatselt. Kõigi arenduste puhul on liigutud paberivabasse digitaalsesse keskkonda ning hea meel on ka näha, et X-tee kasutamine tolliteenustes on jätkuvas kasvutrendis.
Toll panustab ka keskkonnakaitsesse, valmistudes süsiniku piirmeetme (SPIM) rakendamiseks. Meetme eesmärk on vähendada teatud kaupade tootmise ja importimisega kaasnevat keskkonnajalajälge. Määrus kohaldub rauale ja terasele, alumiiniumile, tsemendile, väetistele, vesinikule ja elektrile. Alates 1. jaanuarist 2026 saab neid kaupu importida üksnes SPIM-deklarandi staatuse ehk kehtiva tegevusloa alusel.
2025. aastat iseloomustab selgelt ka e-kaubanduse mahu kiire kasv ja sellega seotud väljakutsed. Suvekuudel kuni kümnekordseks kasvanud kolmandatest riikidest pärinevate väikesaadetiste mahud panid proovile nii infosüsteemid kui ka tolli võimekuse hoida kontrollifookust. See eeldas algselt kavandatud tegevuste ümbervaatamist ning muudatusi nii kontrolliprotsessides kui ka riskijuhtimises.
Kolmandatest riikidest saabuvale massilisele väikesaadetiste hulgale on riigipõhiselt keeruline reageerida. Vajalikud on Euroopa Liidu ülesed lahendused, mille suunas on juba ka liigutud. E-kaubandust vaadeldakse üha enam tervikuna, hõlmates keskkonna- ja tooteohutust, konkurentsivõimet, tarbijakaitset ning tarbimisteadlikkust. Mahtude ohjeldamiseks on vastu võetud otsused kaotada 150-eurone tollimaksuvabastus ning kehtestada tollikäitlustasu. Nende muudatuste mõju avaldub järgnevatel aastatel.
Sanktsioonide rakendamisel hoiab toll jätkuvalt ranget joont. Idapiiril jätkati täieliku tollikontrolli läbiviimist. Aprilli lõpus jõustunud seadusemuudatustega lisandus ka oluline tööriist – võimalus menetleda väheolulisi sanktsioonirikkumisi väärteo korras. Selle mõju on tollikontrollis juba nähtav, sest korduvrikkujate arv on vähenenud. Kaubavoogude muutusi jälgitakse tähelepanelikult ning võimalikud sanktsioonidest kõrvalehoidmise uued mustrid on Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud tähelepanu all. Koostöös teiste asutustega on suletud mitmete riskikaupade sisenemine Eesti kaudu.
Vaatamata reisijate arvu kasvule sadamates ja lennujaamas on tollijärelevalve püsinud tõhus. Kontrollide tulemused kinnitavad, et järelevalvesüsteem toimib ka suurema koormuse korral. Järelevalve sihipärasemaks muutmiseks on täiendatud ka tolli tehnikaparki, näiteks Põhja-Eesti sadamates on kasutusele võetud uus röntgentehnoloogia, mis ühendab kaasaegseimaid lahendusi. Turvalisuse tagamine on tolli jaoks esmatähtis ning selle nimel jätkatakse nii tehniliste võimekuste arendamist kui ka koostöö tugevdamist sadamate ja lennujaamaoperaatoritega.
Tollijärelevalve võimekus – Eesti ja ühtlasi Euroopa Liidu tollipiiri kaitsmine – ei teki iseenesest. Selle aluseks on pühendunud töötajad ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Just pühendunud ja professionaalsed inimesed on need, kelle igapäevane panus aitab hoida meid õigel teel ja võimaldab täita tolli põhieesmärki: ainult aus kaup liigub.
Peatükk uuendatud 18.02.2026
