Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Venemaa suhtes kehtestatud kaubandussanktsioonide nimekiri täienes 2025. aastal nelja uue paketiga, millega lisandus uusi sisse- ja väljaveosanktsioonide alla kuuluvaid kaupu ning tugevnesid meetmed sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamiseks. Uute sanktsioonide teravik on suunatud Venemaa energiakandjate sanktsioneerimisele ning lisandusid täiendavad ekspordikeelud. Lisaks kehtestati siseriiklik sanktsioon butaani importimisele alates 1. detsembrist 2025. Samuti keelas Eesti siseriiklikult Venemaa ja Valgevene päritolu veeldatud maagaasi (LNG) sisseveo alates 1. jaanuarist 2026, kuigi Euroopa Liidu tasandil kehtivad sellele erandid kuni 1. jaanuarini 2027.

Sanktsioonide valdkonnas tuvastati 5786 rikkumist, sealhulgas Eestist väljuval suunal 3879 rikkumist ja Eestisse siseneval suunal 1906 rikkumist.

Suurema osa rikkumistest panid toime eraisikud. Eraisikutest piiriületajate puhul on suurima sanktsiooniriskiga endiselt sularaha Venemaale viimise katsed. 2025. aastal tuvastati kokku 1655 sularahaga seotud rikkumist, kogusummas 1,9 miljonit eurot. Kuigi enamik rikkumisi on seotud europangatähtedega, on eksitud ka teiste ELi liikmesriikide pangatähtede väljaviimise keelu vastu.

Juriidiliste isikute puhul oli enim rikkumisi sellistes kaubagruppides nagu puit ja puittooted ning puusüsi; sõidukid ning nende osad ja tarvikud; masinad ja mehaanilised seadmed; elektrimasinad ja -seadmed ning raud ja terastooted.

Sanktsioonide mõju kaupade sisseveole Venemaalt Euroopa Liitu on väliskaubanduse statistikas selgelt nähtav ning kaubandus Venemaaga on langustrendis.

Väljuval suunal on võrreldes 2024. aastaga 2025. aastal kaubavahetus vähenenud ligikaudu 40%, samas kui kaupade import Eestisse on langenud umbes 30%.

Idapiiri kaubavedude puhul tuleb arvestada nii Venemaa-suunalist kui ka kolmandatesse riikidesse (Valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid) suunduvat kaubaliiklust. Kuigi Euroopa Liidu sanktsioonid piiravad kaupade sisse- ja väljavedu Venemaaga, ei ole kõigi sanktsioonide all olevate kaupade transiit Venemaa kaudu keelatud. Küll aga peavad ettevõtjad arvestama sellise transiidi kõrget riski, sest kaupade jõudmine sihtriiki ei ole alati garanteeritud.

Jätkuvalt esineb sanktsioonidest kõrvalehiilimise katseid sõidukite eksportimiseks Venemaale, kasutades selleks kolmandaid riike, mille kaudu autod Venemaale jõuavad.

2025. aasta alguses suurenes järsult sanktsiooniriskiga vineeri sissevedu, mis on praeguseks teatud riikidest (nt Hiina) lõppenud, kuna importijad ei suutnud tollikontrollide käigus päritolureeglite alusel tõendada kauba päritolu. Samuti esines vineeri impordil trend, kus Eestis deklareeritud kaubad liikusid edasi teistesse liikmesriikidesse. Toll on avastanud ka võltsitud raielube, topeltdokumente ja ebausutavaid kaubateekondi.

Aasta alguses tuvastas toll ka uue sanktsiooniriski, kus 95% puhtusastmega isobutaani asemel prooviti importida butaani ja propaani segu ehk majapidamisgaasi. Valdkond võeti täieliku kontrolli alla ning kõik edaspidised saadetised läbisid laborianalüüsid. Selle tulemusena edasisi rikkumisi ei tuvastatud ning kauba import Eestisse lõppes. Riski edasiseks maandamiseks sanktsioneeris Eesti siseriiklikult vastavad kaubakoodid, et välistada sanktsioonidest möödahiilimine ja loobuda Vene gaasist täismahus alates 2026. Hiljem järgnesid ka Euroopa Liidu ülesed meetmed.

Kõik nimetatud trendid on jätkuvalt tolli kõrgendatud tähelepanu all ning nendega seoses toimub tihe koostöö teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide tolliasutuste ning Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). Siseriiklikult on loodud hea koostöö erinevate valdkondlike katusorganisatsioonide ning teiste järelevalvet teostavate asutustega.