Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2025. aastal 1,1 miljardit eurot, mis on 162 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusest laekus juriidilise isiku tulumaksu 201 miljonit eurot rohkem.

Olulist mõju juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasvule avaldas 2025. aastast jõustunud tulumaksumäära tõus ning erasektori dividendimaksed. 2024. aasta lõpus, enne 2025. aastast kehtima hakanud kõrgemat maksumäära ja regulaarselt jaotatavate dividendide madalama maksumäära kaotamist, kasutati võimalust jaotada kasumit madalama maksumääraga. See tähendab, et 2024. aasta lõpus maksti dividende tavapärasest suuremas summas. Kuna dividendid deklareeriti 2024. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil, mis esitati 10. jaanuaril 2025, kandus nende maksukohustuse tasumise tähtaeg 2025. aastasse. See avaldas märkimisväärset mõju 2025. aasta juriidilise isiku tulumaksu laekumisele.

Lisaks mõjutasid laekumist MTA tegevused. Järelevalvetoimingute tulemusena määrati 2025. aastal täiendavalt erijuhtude tulumaksu kokku ligi 31,8 miljonit eurot ning hoiti ära tulevikus tekkivat maksukahju 35,6 miljoni euro ulatuses.

Maksukahju ja riskiga isikud

MTA hinnangul esineb ligikaudu 16 500 ettevõttel erinevaid juriidilise isiku tulumaksuga seonduvaid riske ning maksukahju suuruseks hindame ligikaudu 131,5 miljonit eurot. Järelevalvetegevuste käigus tuvastati 2025. aastal juriidilise isiku tulumaksu rikkumisi kokku ligi 67,4 miljonit eurot, sealhulgas hoiti ära maksukahju ca 35,6 miljoni euro ulatuses. 2024. aastal tuvastati juriidilise isiku tulumaksu rikkumisi ligi 62,2 miljoni euro ulatuses, ärahoitud maksukahju oli umbes 50,3 miljonit eurot.

MTA hinnangul esineb enim juriidilise isiku tulumaksust kõrvalehoidumist ettevõtlusega mitteseotud kulude kajastamisel, kasumi kunstlikul vähendamisel ning kasumi varjatud väljaviimisel, samuti mitteresidentide püsivate tegevuskohtade kaudu Eestis teenitud kasumi varjamisel ja väljaviimisel.

Valdav osa tuvastatud juriidilise isiku tulumaksu rikkumistest on seotud varjatud kasumieraldiste ja erinevate skeemide kasutamisega maksueelise saamiseks (kapitalitulu varjamine). Seetõttu on MTA alates 2024. aastast teravdatud tähelepanu alla võtnud eelkõige kapitalitulu varjamise riskiga isikute tuvastamiseks riskimetoodikate täiendamise ning riskiga isikutega süsteemse tegelemise. See hõlmab nii Eesti ettevõtteid kui ka mitteresidentide püsivaid tegevuskohti, kes jätavad Eestis maksukohustuse täitmata.

Juriidilise isiku tulumaks MTA erilise tähelepanu all

2025. aasta oli juriidilise isiku tulumaksu riskihalduse arendamise ja järelevalvetegevuste tulemuste poolest erakordselt edukas. Lisaks märkimisväärsele tulumaksu määramisele summas 30,8 miljonit eurot ning ärahoitud maksukahjule 35,6 miljonit eurot täiendas MTA oluliselt olemasolevaid ning lõi uusi juriidilise isiku tulumaksu automaatseid riskimudeleid.

Uued ja täiendatud mudelid hõlmavad muu hulgas siirdehindu, püsivaid tegevuskohti, maksuvabu dividende ja siseriiklike dividendide kriteeriume ning võimaldavad senisest sihipärasemalt leida ja kontrolli suunata isikuid, kelle puhul nähakse maksuriske. 2025. aastal võeti kasutusele ka andmerakendus Moody’s, mis võimaldab laenuintressi turutingimustele vastavust veel tõhusamalt hinnata. Koos 2024. aastast kasutusel olnud rakendusega TP Catalyst, mis on asendamatu abivahend piiriüleste tehingute väärtuste ja tehingupartnerite tausta hindamisel, on nende tööriistade kasutuselevõtt avaldanud selget positiivset mõju järelevalvetegevuste tõhustamisele. Rakenduste otsene mõju on avaldunud mitmetes menetlustes ja kohtuvaidlustes hinnanguliselt umbes 2 miljoni euro ulatuses.

Rekordilise tulumaksu määramiseni jõuti 670 ettevõttega suhtlemise tulemusena, kellest ligi 72% on oma maksuandmeid parandanud. Suurimad tuvastatud rikkumised olid seotud teadlikult planeeritud skeemidega, mille eesmärk oli maksueelise saamine. Näiteks on kuritarvitatud siirdehindade regulatsioone, liigutatud kasumit soodustingimustel kontsernikontole või antud soodustingimustel laenu emaühingule. Samuti on kasumi väljaviimiseks kasutatud äriühingute ümberstruktureerimist, mille kaudu on püütud tekitada alusetut õigust maksuvabastusele või kasutatud teadlikult piiriüleseid skeeme dividendi maksuvabastuse saamiseks.

Enim tuvastatud puudused olid seotud omakapitali sissemaksete deklareerimisega, kus põhjendamatult suurendati omakapitali väärtust ja seeläbi ka õigust maksuvabastusele. Seda esines eelkõige mitterahaliste sissemaksete vääral tõlgendamisel ning jagunemiste käigus varaga tehtud sissemaksete maksuõiguslikus käsitluses. 2025. aastal kaardistas MTA skeemid, millega füüsilisele isikule kuulunud vara müügil kasutatakse äriühingut tulumaksukohustuse edasilükkamiseks või vältimiseks. MTA on kujundanud selged seisukohad, millistel juhtudel nähakse maksuriski maksueelise saamisel ning nendega tegeletakse sihipäraselt. 2025. aastal suurendati kuue ettevõtte ja nendega seotud füüsiliste isikute maksukohustust kokku ligi 204 tuhande euro ulatuses, veel pooleli olevates kaasustes ulatub maksukahju mitme miljoni euroni.

Lisaks teadlikele pettustele esineb äriühingutel ka eksimusi, mis suure tõenäosusega tulenevad teadmatusest. Sellised eksimused on sageli seotud oma osade või aktsiate tagasiostuga. Näiteks on 2025. aastal tuvastatud 70 sellist maksuarvestuse eksimust, kus ettevõtted olid jätnud deklareerimata 4,3 miljoni euro ulatuses omaosade tagasiostmisel tehtud väljamakseid ning mille tõttu tuli juurde maksta ligi 700 tuhat eurot tulumaksu.

2025. aasta sügisel saatis MTA teavituskirjad isikutele, kelle dividendide maksuarvestuses esines suure tõenäosusega teadmatusest tingitud vigu. Teavituse saanutest ca 70% ehk 225 ettevõtet parandas oma deklaratsioone, mille tulemusena tasuti täiendavalt tulumaksu ca 1 miljon eurot ning parandati maksuvabastusõiguse jääke ca 24 miljoni euro ulatuses.

Olulise fookusteemana oli 2025. aastal tähelepanu all ka mitteresidendist juriidiliste isikute tegevus, nende püsivad tegevuskohad ning Eestis toimunud ettevõtlusest saadud tulu maksustamise tuvastamise. Püsivate tegevuskohtade tuvastamiseks täiendas MTA riskiautomaatikat, mis võimaldab veelgi paremini tuvastada välismaa juriidilisi isikuid, kellel tekib Eestis maksukohustus. 2025. aastal määrati täiendavat tulumaksu Eestis teenitud ja väljaviidud kasumilt kümnele mitteresidendist juriidilisele isikule kokku ligi 6 miljonit eurot.

Juriidilise isiku tulumaksualase teadlikkuse suurendamiseks tegi MTA 2025. aastal ka teemakohaseid meediateavitusi, jagas infot peamistest puudustest ning juhendas, kuidas vigu vältida. Teavitusi tehti nii MTA sotsiaalmeediakanalites kui ka kohtumistel maksunõustajate, raamatupidajate ja teiste huvigruppidega.

Juriidilise isiku tulumaksu aastat iseloomustab restruktureerimine, st äriühingute ühinemine ja jagunemine nii Eesti-siseselt kui ka piiriüleselt teise lepinguriiki. Ärisid korraldatakse ümber peamiselt majanduslikel ja poliitilistel põhjustel. Majanduslikult on eesmärk kulude kokkuhoid, ärisuundade muutus ning vajadusel ka omanikeringi muutus.

Ümberkorralduste taga on ka omanike põlvkonnavahetus, mille puhul on täheldatav tendents, et Skandinaavia riikide investorid väljuvad Eesti äridest ning „kohalikud“ võtavad need üle. See avaldab mõju ka MTA tegevustele: restruktureerimised on olnud varasemalt kirjeldatud järelevalvetegevuste fookuses ning sellest tulenevalt on MTA-lt küsitud ka siduvaid eelotsuseid erinevate restruktureerimistehingute maksukäsitluse kohta.

MTA andis siduvate eelotsustega tagasisidet keerukatele maksuküsimustele

2025. aastal esitati esmakordselt mitu siduva eelotsuse taotlust, mis puudutasid ülejääva laenukasutuse kulu puhul avaliku sektori taristuprojekti erandi kohaldamist tulumaksuseaduse § 54² lõike 1 punkti 2 ja sama paragrahvi lõike 6 alusel. Siduvates eelotsustes leiti, et taotlejad ehk taristuprojekti teostajad:

• ei ole elutähtsa teenuse osutajad elektrituruseaduse § 21¹ tähenduses;
• ei halda taristuprojekti riigi huvides lepingulisel alusel või avaliku ja erasektori koostööprojekti raames;
• ei ole kohustatud taristuprojektiga seoses täitma seadusest, haldusaktist või halduslepingust tulenevaid avaliku sektori ülesandeid;
• omanik või kontrollõigus ei kuulu riigile.

Nendest asjaoludest tulenevalt avaliku sektori taristuprojekti erand ei kohaldunud ning käsitletud kaasustes maksustatakse ülejääv laenukasutuse kulu tulumaksuga. See aitas luua selgust varem vähe tähelepanu pälvinud teemavaldkonnas.

2024. aastal avalikustas Maksu- ja Tolliamet oma kodulehel kauaoodatud ja palju kõneainet pakkunud debt ja equity push-down tehingute maksustamise juhendi, mida käsitleti ka eelmises aastaraamatus. 2025. aastal esitati selle teemaga seoses MTA-le ka esimene siduva eelotsuse taotlus. Taotluse keskseks küsimuseks oli nn debt push-down’i (DPD) tehingu struktuur ning maksumaksja soovis kinnitust, et kirjeldatud omandamisstruktuur on kooskõlas tulumaksuseaduse üldpõhimõtetega ega kujuta endast kunstlikku ja/või maksueelise saavutamisele suunatud struktuuri.

Siduva eelotsuse taotleja kuulub tööstuskontserni, kes soovib tegevuse laiendamiseks omandada samas valdkonnas tegutseva äriühingu (sihtühingu) enamusosaluse, kasutades selleks DPD struktuuri. Taotluse läbivaatamise tulemusel leidis maksuhaldur, et kõnealune struktuur viitab tõepoolest debt push-down struktuurile, kuid see ei tähenda automaatselt maksustatavat sündmust. Seda seetõttu, et selliseid tehinguid saab maksustada tulumaksuseaduse § 50 lõike 1 (dividendide maksustamise üldnorm) ja § 5¹ (üldine kuritarvituste vastane säte) koosmõjust tulenevalt. Viimane võimaldab maksustamisel jätta kõrvale tsiviilõiguslikud tehingud ja toimingud (nt laenu- ja intressimaksed) ning keskenduda nende maksuõiguslikule sisule (nt kasumi jaotamine).

Tulumaksuseaduse § 5¹ kohaldamine eeldab siiski kahe tingimuse üheaegset täitmist:

1. ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse vaid sellist tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga;
2. teiseks ei tohi tehing või tehingute ahel olla kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik, st kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.

Maksuhaldur nõustus, et kõnealune omandamistehing ei kvalifitseeru tulumaksuseaduse tähenduses kunstlikuks ega maksueelise saavutamisele suunatud DPD struktuuriks, kuna teine eeldus ei olnud täidetud. Otsuse tegemisel olid määravad taotluses esitatud tõendid ja selgitused, millest ilmnes, et tehingu ainus või peamine eesmärk ei olnud maksueelise saamine. Tegemist on esimese ja esimese positiivse siduva eelotsusega selles valdkonnas pärast juhendi avalikustamist.

Siduva eelotsuse kokkuvõttega saab tutvuda MTA kodulehel.