Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö on Maksu- ja Tolliameti igapäevase tegevuse lahutamatu osa, millega anname oma panuse Eesti kohustuste täitmisse Euroopa Liidu liikmesriigina ja tema huvide kaitsmisse rahvusvahelises maksu- ja tollikeskkonnas.

Maksu- ja Tolliameti rahvusvaheline koostöö toimub kolmes põhisuunas:

  • Euroopa Liit
  • Rahvusvahelised organisatsioonid
  • Kahe- ja mitmepoolne koostöö

 
Rahvusvahelise koostöö suunad

Tolliliidu valdkond

Euroopa Liidu ühisturu toimimist tagav mehhanism on tolliliit, mis tegutseb ühtsete reeglite ehk ELi tolliõiguse alusel ning mida rakendatakse otse ja ühetaoliselt kogu ühenduse ulatuses. Seepärast peavad liikmesriikide tolliteenistused tegutsema välispiiridel ühtse süsteemina.

Tolliliidu reeglite rakendamise eest vastutavad ning rakendamise järelevalvet teostavad Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet (MTA).

Oma rolli täitmiseks selles ühtses süsteemis osaleb Maksu- ja Tolliamet:

  • Euroopa Liidu institutsioonide tegevuses (Komisjoni tollikoodeksi komitee ja selle 13 sektsiooni, Komisjoni tollipoliitika eksperdigrupp (liikmesriikide tollijuhid), Nõukogu tolliliidu töörühm ja tollikoostöö töörühm).

Rohkem infot komiteede, töö- ja eksperdigruppide kohta saate Komisjoni eksperdigruppide registrist ja komitoloogia registrist.
 

  • Euroopa Liidu tollialase tegevusprogrammi Customs 2020 (aastateks 2014–2020) tegevustes. Programmi eesmärk on toetada liikmesriikide vahelist koostööd, mis on suunatud tolliadministretsioonide pädevuse suurendamisele ning IT-suutlikkuse tõstmisele. Sellisel moel edendatakse liikmesriikide võimekust ELi finantshuvide kaitsmisel, järjest keerukamate kaubavoogude haldamisel ning selleks ettenähtud vahendite kulukuse vähendamisel.

Programmi ülesehituse ja rakenduspõhimõtted sätestab vastav määrus: (vt Euroopa Liidu Teataja, L347, 20. detsember 2013, lk 209-220).

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development, OECD) on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 30. septembril 1961 ja sinna kuulub praegu 34 riiki. Eesti sai OECD liikmeks 2010. aastal.

OECD eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Organisatsiooni liikmeks saamise eeldused on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine.

OECD peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada liikmesriikide majanduspoliitilist tegevust. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, sh ka rahvusvahelistes organisatsioonides (WTO, UNCTAD).

Organisatsioon tegeleb ka mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. Selleks on loodud OECD mitteliikmesriikide koostöö keskus, mille kaudu toimivad poliitilise dialoogi ning maa- ja regionaalprogrammid. Maaprogrammid on koostööks Venemaa ja Hiinaga, regionaalprogrammid Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aasia ja Kagu-Euroopa riikidega.

Maksu- ja Tolliamet panustab Eesti maksupoliitika-alase kogemuse levitamisse, maksusüsteemide valikuvabaduse säilitamisse ja Eesti jaoks parimate praktikate tuvastamisse.

Viited


Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)

1952. aastal loodi Tollikoostöö Nõukogu (Customs Co-operation Council, CCC) kui sõltumatu valitsuste vaheline ülemaailmse liikmeskonnaga organisatsioon, mille ülesandeks on suurendada tolliadministratsioonide efektiivsust ja teovõimet.

Organisatsiooni avaistung peeti 26. jaanuaril 1953. aastal 17 liikmesriigi osavõtul. Seetõttu tähistatakse iga aasta 26. jaanuaril rahvusvahelist tollipäeva. Eesti liitus organisatsiooniga 1992. aastal ning Eestit esindab seal Maksu- ja Tolliamet.

1994. aastal võttis Nõukogu omale mitteametliku töönimetuse “Maailma Tolliorganisatsioon” (World Customs Organization, WCO).

Maksu- ja Tolliamet osaleb WCO Nõukogu aastaistungitel ja valikuliselt tollikorralduse spetsiifiliste valdkondade töögruppides või -rühmades.

Viited

Tollikoostöö Soomega

Eesti ja Soome tolliteenistuste vahel on välja kujunenud kindlad ja laiaulatuslikud koostöösuhted. Eesti-Soome tollikoostöö sai alguse 1993. a valitsuste vahelisest kokkuleppest vastastikusest abist tolliasjades. Tolliametite vaheliste kontaktide arendamiseks alustas 1995. a Soome saatkonna juures tegevust Soome tolli alaline esindaja. 1997. a alustas tegevust Tallinna ja Helsinki piirkonna regionaalne koostöögrupp, mis tegutseb edukalt tänagi.

Soome toll on paljude aastate jooksul andnud olulist abi Eesti tolliorganisatsiooni ülesehitusele ja koolitussüsteemi ning tollijärelevalve arendamisele. Samuti oli Soome kolleegide abi suur Eesti ettevalmistustele liitumiseks Euroopa Liiduga. Välja on kujunenud pidev ja aktiivne koostöö uurimise, tollikontrolli ning teabevahetuse valdkonnas. Kord aastas toimuvad Eesti ja Soome tolliteenistuste juhtide töökohtumised, kus hinnatakse seni tehtut ja kavandatakse edaspidist. Eesti toll osaleb juba aastaid ka Eesti-Soome PTP (politsei-toll-piirivalve) koostöös.


Tollikoostöö Venemaaga

Eesti ja Venemaa tolliteenistuste koostööle pani aluse 1999. a valitsuste vaheline kokkulepe vastastikusest abist tolliasjades. Pärast liitumist Euroopa Liiduga juhindub Eesti toll ka ELi ja Venemaa vahelise 1997. a partnerluslepingu protokollist nr 2 vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks.

Tänasel päeval on koostöö suunatud eelkõige naaberpiiripunktide omavaheliste kontaktide ja koostöö arendamisele, et tagada kaupade piiriületuse sujuvus ja vähendada selleks kuluvat aega. Sellel eesmärgil on näiteks sõlmitud ametkondade vaheline kokkulepe koostöö kohta erakorraliste olukordade ärahoidmisel ja nende tagajärgede likvideerimisel naaberpiiripunktides. Samuti toimib häireteta valitsuste vahelise kokkuleppe ja partnerluslepingu protokolli aluselt toimuv koostöö tollialaste rikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks.


Balti riikide tollikoostöö

1994. aastal alustasid Balti Ministrite Nõukogu raames tegevust konkreetsete valdkondadega tegelevad vanemametnike komiteed, sh tolli vanemametnike komitee. Komiteed tegutsesid vastavalt valitsusjuhtide poolt kinnitatud tööplaanile ja konkreetsetele vajadustele. Perioodi 1994–2004 suuremateks saavutusteks Balti tollikoostöös olid Balti riikide ühtse transiidiprotseduurikokkuleppe sõlmimine ja toimimine ning Eesti-Läti piiripunktides ühise tollikontrolli rakendamine aastail 1998–2004.

Pärast Balti riikide liitumist Euroopa Liiduga on Balti tollikoostöö põhisuunaks olnud tollitoimingute ühtlustamine ja efektiivsuse tõstmine ELi välispiiril. Konkreetsed eesmärgid saavutatakse mitmeaastaste tegevuskavade koostamise ja elluviimisega. Edusammud Balti tollikoostöös olid ajendiks ka Maksu- ja Tolliameti 2015. aasta initsiatiivile luua ELi idapiiri riikide eksperdigrupp standardiseerimaks ja tõhustamaks tollikontrolli toiminguid ELi idapiiril. Initsiatiiv sai 11 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni toetuse ning eksperdigrupp (CELBET) alustas tegevust 2016. aastal.


Arengukoostöö

Maksu- ja Tolliamet osaleb aktiivselt erinevate riikide abistamisel arengukoostöö raames (Gruusia, Kosovo, Ukraina, Tadžikistan, Kasahstan, Moldova jne), jagades kogemusi e-teenuste, kontrolli ja maksustamise teemadel.

Idapiiri ekspertrühm

Aastal 2015 tegi Eesti ettepaneku luua 11 liikmesriigi (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka) tolliametnikest koosnev ekspertrühm ELi idapiiri tollikontrolli ühtlustamiseks ja tõhustamiseks. Liikmesriigid ja Komisjon kiitsid Eesti algatuse heaks. Ekspertrühm (CELBET) alustas tegevust 2016.a septembrist. Jätkuprojekti CELBET2 tegevused algasid aprillis 2018 ja CELBET3 tegevused algasid 31. mail 2020 ( CELBET 3 projekti kestvus on 36 kuud). Ekspertrühma tegevust juhib Soome, lepingu tegevuste täitmist toetab ja järelevalvet teostab Eesti.

Ekspertrühma peamine eesmärk on tugevdada ja parandada operatiivkoostööd, kasutades uusi tööviise, mis põhinevad operatiivkoordineerimisel, sügavamal teabe jagamisel ja inimressursside ühendamisel ning aidata seeläbi kaasa ühiste tollialaste õigusaktide ja poliitika rakendamisele.

Täpsemalt ekspertrühma eesmärgid on ELi idapiiri tollikontrolli ühtlustamine parimate praktikate alusel; piiripunktide regulaarne hindamine ühiste indikaatorite alusel; tollikontrolli tehniliste vahendite hankimise teadmiste ja oskuste parandamine; ühiste töömeetodite rakendamine piiripunktides; ühiskoolituste läbiviimine; koostöö arendamine piirivalve ja kolmandate riikide tolliga.

Viited

Viimati uuendatud 12.04.2021

Kas sellest lehest oli abi?