Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Alkoholiaktsiis

2025. aastal tõusid alkoholiaktsiisi määrad 5%. Alkoholiaktsiisi laekus 2025. aastal 257 miljonit eurot, mis on 1% rohkem kui 2024. aastal (254 miljonit eurot). Riigieelarve ootusest laekus 9 miljonit eurot vähem.

2026. aastast tõusid alkoholiaktsiisi määrad 10%. Sarnaselt 2024. aastaga mõjutas ka 2025. aastal alkoholiaktsiisi laekumist alkoholitoodete, eelkõige kange alkoholi, varumine enne uue aasta aktsiisitõusu rakendumist.

Enim laekub alkoholiaktsiisi kangelt alkoholilt (ligikaudu 57%), kuigi selle tarbimisse lubatud kogused on võrreldes 2024. aastaga vähenenud 3%. Õlut lubati 2025. aastal tarbimisse 15% vähem kui 2024. aastal. Õlle puhul ei toimunud 2025. aastal aktsiisitõusu eelset varumist. Seega suurem alkoholiaktsiisi laekumine 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga on tingitud alkoholiaktsiisi määrade tõusust.

2026. aastal jõustuvad alkoholi valdkonnas mitmed muudatused bürokraatia vähendamise eesmärgil. Muudatuste kohaselt kaotatakse alkoholiregister, millega kaasneb ettevõtjatele ajaline ja rahaline kokkuhoid registrikande tegemise taotlemise arvelt, võimaldades uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia. Samuti kaotatakse e-kaubanduses müügisaali kohustus eesmärgiga suurendada e-kaubanduse paindlikkust. Nende muudatuste ettevalmistamiseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös erinevate ametiasutustega, sh MTA-ga, 2025. aastal tegelenud alkoholiseaduse eelnõude väljatöötamisega.

Tubakaaktsiis

2025. aastal tõusid tubakaaktsiisi määrad kahel korral: 1. jaanuarist 5% ja 1. juulist täiendavalt 5%.

2025. aastal laekus tubakaaktsiisi 260 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal (250 miljonit eurot). Riigieelarve ootusest laekus ca 4 miljonit eurot vähem.

Maksulaekumine on olnud ootuspärane müügipiirangu tõttu. Nimelt on vana aktsiisimääraga tarbimisse lubatud tubakatooteid lubatud müüa vaid kolme kuu jooksul pärast aktsiisimäära tõusu, seejärel tuleb müümata jäänud tooted turult kõrvaldada. Kuna 2025. aastal toimus aktsiisimäära tõus koos maksumärgi kujunduse muudatusega kahel korral (jaanuaris ja juulis), rakendus müügipiirang samuti kaks korda. 2025. aasta neljandas kvartalis vähenesid tarbimisse lubatud kogused ning seeläbi ka maksulaekumine, mida mõjutasid aasta alguses toimunud aktsiisimäära tõus ja sellega kaasnenud müügipiirang.

Suurem osa maksulaekumisest tuleb jätkuvalt sigarettidelt, moodustades 86% kogulaekumisest, kuigi sigarettide tarbimisse lubatud kogused on vähenenud. Samuti on vähenenud kuumutatavate tubakatoodete, suitsetamistubaka ja tubakavedelike tarbimisse lubatud kogused. Samas kasvas tubaka tahke aseaine tarbimisse lubatud kogus.

Ootuspärase maksulaekumise tagas 2025. aastal kahel korral rakendunud müügipiirang (aprillist ja oktoobrist). Müügipiirangu tõttu ei ole lubatud müüa vana maksumärgi ja aktsiisimääraga tarbimisse lubatud sigarette, suitsetamistubakat ja alternatiivseid tubakatooteid. Neid võib müüa vaid uue maksumärgi kujundusega, millele kehtib uus aktsiisimäär.

2025. aastal tagastati 2 238 580 vana maksumärki ning tagastatud aktsiisi summa oli 3 242 594,21 eurot.

Tubaka valdkonnas on tarbijate seas jätkuvalt populaarseimad sigaretid, kuid viimastel aastatel on populaarsust kogumas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lõike 8 kohased alternatiivsed tubakatooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad jm). MTA varimajanduse uuringu tulemused näitavad vanuselist lõhet: üle 50-aastased tarbivad peamiselt sigarette, alla 30-aastased aga e-sigarette.

2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis seitse kehtivat nikotiinipatjade tootmise tegevusluba, millest osa on suunatud teiste riikide turgudele. Võrreldes teiste alternatiivsete tubakatoodetega ei ole nikotiinipatjadele kehtestatud maitse-, lõhna- ega nikotiinisisalduse piiranguid, mis võib selgitada nende toodete populaarsuse kasvu.

Kuna alternatiivsed tubakatooted on Euroopa Liidu liikmesriikides erinevalt defineeritud ja maksustatud, on nende käitlemine ettevõtetele ning järelevalve ametiasutustele administratiivselt koormav. Euroopa Komisjoni alamgruppides on liikmesriigid rõhutanud vajadust ühtlustada alternatiivsete tubakatoodete maksustamise ja käitlemise reegleid. 16. juulil 2025 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogule direktiivi ettepaneku, millega muudetakse tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi 2011/64/EL, laiendades selle kohaldamisala uutele tubakatoodetele ja tõstes aktsiisi alammäärasid. Muudatuste kavandatud rakendamise aeg on 1. jaanuar 2028.

Alkoholi ja tubaka valdkondade järelevalve keskendub aktsiisilaopidajate maksukuulekusele ning aruandluskohustuse täitmisele. MTA kontrollib aktsiisikaupu ka väljaspool aktsiisiladusid, näiteks väikesaadetistes ja jaemüügikohtades. Tuvastades tubakatooteid või alkoholi, millelt on aktsiisimaks maksmata, nõutakse aktsiisimaks sisse ning lisanduvad ka intressid.

Kütuseaktsiis

2025. aastal 1. maist tõusid diislikütuse ja 1. juulist mootoribensiini aktsiisimäärad.

Kütuseaktsiisi laekus 2025. aastal 556 miljonit eurot, mis on 8% rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusest laekus 6 miljonit eurot rohkem.

Suuremat maksulaekumist mõjutasid nii aktsiisimäärade tõus kui ka mootoribensiini ja diislikütuse tarbimisse lubatud koguste suurenemine. Kütteõlide ja energiasisalduselt diislikütusega võrreldavate kütuste (EDK) tarbimisse lubatud kogused jäid varasema aastaga samale tasemele.

Kütuste valdkonnas panustas MTA jätkuvalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide elluviimiseks vajalike Eesti õigusaktide muudatuste väljatöötamisse, millega soovitakse muu hulgas edendada taastuvkütuste kasutuselevõttu. Muudatused ei puuduta kütuste aktsiisiga maksustamist, kuid MTA senine kogemus kütuste administreerimisel aitab kavandatavaid muudatusi kehtivate regulatsioonide ja parima praktikaga paremini sobitada. MTA oli kaasatud järgmiste eelnõude väljatöötamisse:

• uue kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS2) ülevõtmine, mis reguleerib energiaallikate kasutamist hoonete kütmiseks ja elektrienergiaga varustamiseks, maanteetranspordis ning muudes sektorites;
• uue taastuvenergia direktiivi (RED III) ülevõtmine, mis käsitleb taastuvenergia kasutamise edendamist eri valdkondades, sealhulgas transpordisektoris.

2025. aasta juulis jõustus oluline vedelkütuse seaduse muudatus, millega lühendati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarnimise kohustuse täitmise periood kalendriaastalt pooleaastaseks (§ 21). MTA täiendas koostöös Keskkonnaametiga kütuse käitlemise andmekogu VDS BIO moodulit, kuhu ettevõtted raporteerivad tarnitud energiaallikate andmeid.

Kütuse valdkonna järelevalves oli 2025. aastal fookuses sanktsioonide järgimise ning kütuse käitlejate aruandluskohustuse täitmise kontroll. Erilise tähelepanu all oli gaasiliste kütuste liikumine Eestisse. Propaan, butaan ja LPG jõuavad Eesti turule peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikidest. Statistiliste andmete põhjal suurenes 2025. aastal Leedust Eestisse saabunud butaani (KN-kood 2711 13) kogus, mis ületas Eesti turu tavapärase nõudluse. Kontrollide ja Leedu ametiasutustega tehtud koostöö tulemusena selgus, et lähetajariigis määrati kaubale teine KN-kood kui Eestis ning Eesti klassifitseerimise järgi oli tegemist LPG-ga (KN-kood 2711 19).

2025. aasta esimesel poolel imporditi Venemaalt Eestisse Venemaa päritolu gaasi isobutaan (KN-kood 2901). Kuni 1. detsembrini 2025 ei olnud nimetatud kaup sanktsiooni all ning import oli seetõttu lubatud. Piiril kontrolliti kauba vastavust tegelikkusele, et vältida KN-koodidega seotud pettusi. Tuvastati kaks rikkumise juhtumit, mille puhul kaup Euroopa Liidu turule ei jõudnud.

Mootoribensiini ja diislikütuse, mis jõuavad Eestisse peamiselt Leedust ja Soomest, impordivoogudes 2025. aastal olulisi muutusi ei olnud. Üksikud kütusepartiid küll kolmandatest riikidest saabusid, kuid sanktsioonide rikkumisi ei tuvastatud.

Praktikas vajasid turuosalistele täiendavat selgitamist biometaani õige klassifitseerimine ja sellele kohalduvad aktsiisireeglid. Vedel biometaan klassifitseeritakse vedelgaasi KN-koodi alla ning sellele kohalduvad vedelkütuse seaduse regulatsioonid.

Lisaks käsitleti koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskusega tehtud seire käigus tuvastatud juhtumeid, kus kütused ei vastanud kehtivatele nõuetele. MTA-ni jõudis 2025. aastal kuus sellist juhtumit.

Alkoholi-, tubaka- ja kütuse valdkonnas alustas MTA 2025. aastal aktsiisikaupade liikumise kontrollisüsteemi EMCS (faas 4.2) uuendamise töödega. Uuendused hõlmavad varasematest faasidest 4.0 (aktsiisiga maksustatud kaupade liikumine) ja 4.1 (ekspordisüsteemiga seotud sõnumivahetus) lahenduseta jäänud teemasid. Uuenduste tootestamise tähtaeg on 12. veebruar 2026. Klientidele uusi nähtavaid muudatusi ei kaasne, kuna tegemist on peamiselt tehniliste arendustega, mis tulenevad Euroopa Komisjoni töörühma kehtestatud nõuetest.

Elektrienergia aktsiis

Elektrienergia aktsiisi laekus 2025. aastal 15 miljonit eurot, mis on 46% rohkem kui 2024. aastal (9,9 miljonit eurot). Riigieelarve ootusest laekus 0,5 miljonit eurot vähem.

Elektrienergia aktsiisi laekumise kasvu mõjutas elektrienergia aktsiisimäära tõus alates 1. maist 2025. Aktsiisimäära suurendati 0,45 euro võrra ehk 2,1 euroni ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.

Elektrienergia salvestamise üha laiem kasutuselevõtt on toonud esile kehtiva aktsiisiregulatsiooni puudujääke. Kuna võrguettevõtjal tekib aktsiisimaksukohustus elektrienergia edastamisel tarbijale, sh energiasalvestusüksusele, võib esmalt salvestatud ja seejärel jaotusvõrku tagastatud elektrienergia osutuda mitmekordselt aktsiisiga maksustatuks. Rahandusministeerium koostöös MTA-ga tegeleb olukorra analüüsimise ning võimalike lahenduste väljatöötamisega.

Elektrienergia aktsiisiga maksustamise korda on tutvustatud MTA kodulehel kütuse ja elektriaktsiisi rubriigis.

Pakendiaktsiis

Pakendiaktsiisi laekus 2025. aastal 0,3 miljonit eurot, mis on 22% rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusest laekus 80 tuhat eurot rohkem.

Pakendivaldkonnas on MTA järelevalve fookuses isikud, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga ega täida pakendialastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi iseseisvalt. 2025. aasta jooksul tegeles MTA 66 isikuga ning järelevalvetegevuste tulemusel laekus ligikaudu 100 000 eurot pakendiaktsiisi.