Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Füüsilise isiku tulumaksu laekus 2025. aastal 3 miljardit eurot, mis on 19% rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusest laekus 314 miljonit eurot enam. Enim laekus füüsilise isiku tulumaksu tööandjate poolt töötasudelt kinnipeetud tulumaksuna. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kasvanud koos palgafondi suurenemisega.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist suurendasid enim 1. jaanuarist 2025 kehtima hakanud tulumaksumäära tõus 20 protsendilt 22 protsendile ning inimeste sissetulekute suuremine ja sellest tulenevalt maksuvaba tulu piiri ületamine. Samuti mõjutas laekumist füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste vähenemine.

Tuludeklaratsiooniga tagastamisele ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks

Kui füüsiline isik on teeninud maksustatavat tulu või kasutanud aasta jooksul maksuvaba tulu rohkem, kui on lubatud aastane maksuvaba tulu, peab ta esitama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. 2025. aastal esitati 2024. aasta kohta ligi 785 tuhat füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Enammakstud tulumaksu tagastati 187 miljonit eurot ning juurdemaksmisele kuulus 100 miljonit eurot.

Võrreldes varasemate aastatega on tagastamisele kuuluv tulumaksusumma oluliselt vähenenud. Selle peamiseks põhjuseks on mitmete tulust tehtavate mahaarvamiste kaotamine. Muuhulgas ei ole enam tulust võimalik maha arvata eluasemelaenu intresse, lastega seotud täiendavat maksuvaba tulu ning maksuvaba tulu abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.

Juurdemaksmisele kuuluv tulumaksusumma on võrreldes kahe varasema aastaga mõnevõrra kasvanud. Seda on mõjutanud mitmete tululiikide deklareeritud tulude kasv. Suuremat mõju avaldas asjaolu, et seoses tulumaksumäära tõusuga jaotasid ettevõtted 2024. aastal rohkem dividende, millest märkimisväärne osa laekus ka füüsilistele isikutele. Sissetulekute suurenemisest tingitud maksuvaba tulu vähenemisega tekkis seetõttu mitmetel juhtudel maksukohustus.

Lisaks deklareeriti varasemast enam metsaga seotud tulusid. See võis samuti olla seotud tulumaksumäära tõusuga, mille tõttu otsustasid maksumaksjad 2024. aastal saadud tulu deklareerida, et need maksustataks madalama maksumääraga.

Füüsilise isiku tulumaksu järelevalve

2025. aastal oli MTA erilise tähelepanu all välisriigi kontodele laekunud dividendide, intresside ja finantsvara müügist saadud tulu ning kinnisvara võõrandamisest saadud tulu deklareerimata jätmine. Lisaks tuvastas MTA rikkumisi alusetult tagastatud tulumaksu osas.

Kui tuludeklaratsioonis esitatud andmed ei ole korrektsed või isik taotleb tagasi suuremat tulumaksusummat, kui seadusega lubatud, suunatakse deklaratsioon automaatselt järelkontrolli. Esitatud andmed vaadatakse seejärel üle. 2025. aastal suunati automaatsesse järelkontrolli 16 651 deklaratsiooni, mille tulemusel suurenes maksukohustus kokku üle 420 tuhande euro ulatuses. Kontrollimenetluse käigus esitati parandatud deklaratsioone 4011 ning nende alusel suurenes maksukohustus enam kui 383 tuhande euro võrra. Otsusega (osaline tulumaksu tagastamise otsus, tagastusnõude rahuldamata jätmise otsus või maksuotsus) lõppenud kontrollimenetlusi oli 80 ja määratud summa ületas 36 tuhat eurot.

Rahvusvaheline infovahetus toetab deklareerimata tulude tuvastamist

Rahvusvahelise automaatse infovahetuse raames vahetavad maksuhaldurid igal aastal teavet inimeste välisriikide finantsasutustesse, sh välismaa pangakontodele, laekunud tulude kohta. Eesti maksuresidendid peavad Eestis deklareerima ka välismaa finantsasutustesse, sh pangakontodele, nii välismaalt kui ka Eestist laekunud tulud, sealhulgas palga-, dividendi- ja intressitulu, finantsvara müügist saadud tulu, rendi- ja üüritulu, litsentsitasud, pensionid jm.

Välisriigi pangakontole laekunud tulud tuleb deklareerida Eesti tuludeklaratsioonis olenemata sellest, kas need on juba välisriigis maksustatud. MTA riskianalüüsi kohaselt võib eraisikute välismaal avatud kontodele laekunud tuludelt jääda riigil saamata hinnanguliselt 3,2 miljonit eurot füüsilise isiku tulumaksu aastas.

2025. aastal saatis MTA 222 eraisikule teavitused palvega vaadata üle välisriigist saadud tulud ning need tuludeklaratsioonis deklareerida. Teavitamise tulemusel deklareeriti täiendavalt välistulu 12,3 miljonit eurot ning tasuti tulumaksu ligikaudu 200 000 eurot. MTA maksuauditi osakonna poolt läbi viidud finantsvara kontrollide tulemusel tasuti täiendavalt tulumaksu 360 000 euro ulatuses.

Kinnisvaratehingute tulumaksukahju ennetamine

Sarnaselt varasematele aastatele hoidis MTA 2025. aastal fookuses kinnisvara võõrandamise tehinguid, millega tekitatakse riigile hinnanguliselt 4,5 miljoni euro suurune tulumaksukahju aastas.

2025. aastal saatis MTA 175 eraisikule teavitused palvega vaadata üle kinnisvara võõrandamise tehingud ning tulu saamisel deklareerida see tuludeklaratsioonil. Teavitamise tulemusel tasuti täiendavalt tulumaksu kokku ligikaudu 269 000 eurot. MTA maksuauditi osakonna poolt läbi viidud kinnisvaratehingute kontrollide tulemusel pidid 63 eraisikut tasuma täiendavalt tulumaksu kokku 1,9 miljoni euro ulatuses.

Tuludeklaratsiooni 25 aastat – paberikuhjadest 100% digitaalseks

Aastate jooksul oleme MTAs füüsilise isiku tuludeklaratsiooni arendamisel teinud olulisi edusamme – oleme järjepidevalt suurendanud selle kasutajasõbralikkust, liikudes automatiseerimise ja töökindluse suunas. 1999. aastal käivitatud tuludeklaratsiooni rakendus oli MTA esimene e-teenus, mille kaudu esitati esimesel aastal ligikaudu 9000 elektroonset deklaratsiooni.

2000. aastatel laienes süsteem kiiresti: loodi liidesed pankadega ning kaeti kogu deklaratsiooni elutsükkel alates eeltäitmisest kuni tagastuste ja järelkontrollini. 2004. aastaks muudeti tuludeklaratsioon kakskeelseks ning automatiseeriti enammakstud tulumaksu tagastamise protsess. 2010. aastate alguses täiustati kasutuskogemust – deklaratsioon muudeti kolmekeelseks ning loodi võimalus esitada deklaratsiooni nutiseadmes. Investeerimiskonto andmed liidestati pankadega, mis lihtsustas oluliselt investeerimistulude deklareerimist. Samal ajal loodi ametnikele täpsemad kontrollikeskkonnad keerukamate juhtumite menetlemiseks.

2018. aastal viidi läbi ulatuslik arhitektuuriuuendus: kasutusele võeti uus mobiiliversioon ning põhjalikult uuendati kasutajaliidest. See laiendas deklaratsiooni esitamise võimalusi ning tõi kaasa deklaratsiooni mobiiltelefoni kaudu esitamise märgatava kasvu.

Täiendusi on tehtud ka järgnevatel aastatel, suurendades deklaratsiooni eeltäidetust ja vähendades inimeste enda andmesisestust. Eesmärk on olnud tagada lihtne, kiire ja võimalikult automaatne deklaratsiooni esitamine kõigile kasutajatele.

2025. aastal esitati 2024. aasta kohta ligikaudu 785 000 tuludeklaratsiooni, millest 98% esitati elektrooniliselt ja vaid 2% paberil. See suhe on aastate jooksul püsinud küllalt stabiilsena. Enammakstud tulumaksu tagastati 187 miljonit eurot ning inimestel tuli juurde maksta kokku 100 miljonit eurot tulumaksu.