Kui ostate uue või kasutatud sõiduki

Koostöös Transpordiametiga oleme koostanud nimekirja nõuannetest, mida tasub võtta arvesse uute ja kasutatud sõidukitega tehingute tegemisel.

Nõuanded uue või kasutatud sõiduki ostmisel

  • Kontrollige, kas autot müüb eraisik või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikute vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.

  • Infot Eesti firma kohta leiate e-äriregistrist ja krediidiinfo teenust pakkuvatest andmebaasidest.

    Maksu- ja Tolliameti kodulehel saab vaadata ettevõtete avalikke andmeid. Samuti on ettevõtte tausta kontrollimiseks võimalik kasutada maksukäitumise hinnangute teenust.

NB! Ohumärk on, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ning firmal puudub koduleht.

  • Müüja maksuvõlga saate kontrollida Maksu- ja Tolliameti tasuta võlapäringust firma registrikoodi või eraisiku isikukoodi järgi.

    Samuti saab maksuvõla olemasolu kontrollida erinevatest krediidiinfo andmebaasidest. Kui müüjal on maksuvõlad, siis on põhjust kahelda tema usaldusväärsuses ja jätkusuutlikkuses.

NB! Ohumärk on, kui teile müüb kallist sõidukit mittekäibemaksukohustuslasest äriühing – see peaks tekitama küsimuse, kas müüja ei peaks olema käibemaksukohustuslaseks registreeritud.

  • Vaadake, kui kaua auto on müügis olnud. Kui on väga kaua, siis võib see tähendada, et sellega ei ole kõik korras.

  • Sõidukit ostes peab sõiduki müüja kaasa andma registreerimistunnistuse (kahepoolse tunnistuse korral selle mõlemad pooled) ja sõiduki omamist tõendava dokumendi juhul, kui ta ei ole registreerimistunnistuse järgne omanik.

    Kontrollige ka müüja isikut.

    Kõik esitatavad dokumendid peavad olema originaalid.

  • Jälgige, kus ja mis kellaajal soovib automüüja sõiduki üle anda. Kui õhtul kell 23 kusagil maanteeäärses parklas, siis ei ole tehing tõenäoliselt korrektne.
  • Auto ostu-müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.
  • Välismaalt vahendajalt ostmisel tehke enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.
  • Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise isikuna või eraisikuna.
  • Võõrkeelse lepingu puhul olge kindel, et olete kõigest õigesti aru saanud.
  • Silmas tasub pidada, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud, samuti sõiduki registreerimistasud.
  • Kui auto on ostetud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava ELi direktiivi järgi.
  • Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.
  • Eestist pärit auto puhul kontrollige Liikluskindlustuse Fondi veebisaidil võimalikke avariisid (avariilisust saab kontrollida vaid nendel autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool).

  • Kontrollige auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tehke seda koos omanikuga.

    Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta.

    VIN-koodi vaadake auto ja dokumentide pealt. Müügikuulutusele lisatud VIN-koodi suhtuge teatud kahtlusega, kuna aeg-ajalt kasutatakse n-ö fantoomautode VIN-koodi.

  • VIN-kood (e tehasetähis) on 17-st tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (vehicle identification number).

    VIN-koodi peab olema sõidukile kandnud sõidukitootja, see peab olema loetav ja manipulatsiooni tunnusteta. VIN-kood peab olema sõidukile pressitud või löödud, lisaks võib selle teinekord tuvastada veel esiklaasi alt ning kindlasti sõiduki andmesildilt.

    Kontrollige alati sõiduki VIN-koodi ja võrrelge seda hoolikalt dokumentidel olevaga.

  • Vaadake suurte autoturgude portaale ja võrrelge Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Reeglina pärinevad kasutatud autod ELi suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.

    Eesti automüügiportaal: www.auto24.ee

    ELi autoturgude portaalid: www.mobile.de, www.autoscout24.de

  • Vältige müügiplatsil tehtud n-ö eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Reeglina müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.
  • Kasutatud sõiduki tausta on võimalik kontrollida elektroonselt Transpordiameti sõiduki taustakontrolli päringust.

  • Mõningad võimalused elektrooniliselt kontrollida välisriigist soetatava sõiduki minevikku on leitavad Transpordiameti kodulehel tehnoviidete rubriigis.

    Mõnikord aitab sõiduki minevikku tuvastada sõiduki VIN-koodi guugeldamine. Sealjuures tasub veenduda, et guugeldatav VIN-kood kuulub ikka kõnealusele sõidukile.

    Transpordiametile teada olevate Eestis tegutsevate sõidukite valmistajate, ametlike esindajate ja maaletoojate nimekirja leiab veebilehelt „Tunnustatud margiesindused”.

  • Kontrollige infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Tagaotsimiste kohta saab infot väljastada ainult sõiduki senise päritoluriigi vastav võimukandja.

    Transpordiamet või Maksu- ja Tolliamet siin kahjuks aidata ei saa.

Sõiduautod väljastpoolt ELi

  • Tänapäeval on üsna levinud, et Euroopa päritolu sõiduautot toodetakse nii Euroopasse kui ka näiteks Põhja-Ameerikasse turu nõudeid silmas pidades. Nõuded erinevad paraku piirkonniti ning seetõttu võib Euroopa päritolu, kuid kolmandate riikide turule toodetud sõiduauto registreerimisel Eestis tekkida lisakulutusi üksiksõiduki kinnituse, vajalike ümberehituste jms osas.
  • Auto algset päritolu või sihtturgu saab aidata kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Probleemivabam on muidugi soetada sõiduk, millel juba on Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Tüübikinnituse numbri leiad sõiduki andmesildilt. Euroopa auto (EÜ tüübikinnitusega) andmesilt koosneb alati samadest andmeväljadest.
  • Tüübikinnitus peab Eestis olema alates 01.01.1998 esmaregistreeritud sõiduautol, alates 01.01.2001 haagisel, alates 01.01.2003 traktoril ning alates 01.01.2004 mootorrattal. Väljapoole Euroopa Liitu (EL) toodetud sõidukid võivad küll olla registreeritud mõnes liikmesriigis, kuid see ei tähenda veel automaatselt, et Eesti sõiduki sealset üksiksõiduki kinnitust tunnustada saaks, kuna nõuded üksikkinnitusele on riigiti erinevad.
  • Ka mõningad Euroopa riigid ei kuulu ELi (nt Šveits, Norra jt), mistõttu sealsetel sõidukitel ei pruugi olla EÜ tüübikinnitust või üksikkinnitust meie tähenduses. Siinkohal on tihti abi jälle ametlikest margiesindustest, kes saavad sõiduki nõuetele vastavust kinnitada.

Sõidukid Ühendkuningriigist

  • On ka sõidukeid, mis on küll Euroopa päritolu ja vastava tüübikinnitusega (EÜ tüübikinnitus), kuid mis on komplekteeritud ja mõeldud kasutamiseks vasakpoolse liiklusega riikides (nt Suurbritannia), nii et sõiduki rool asub paremal. Selliseid sõidukeid on võimalik Eestis registreerida juhul, kui sõiduk on oma algses komplektsuses (nt ei ole juhtimisseadmeid ümber ehitatud).

  • Isegi kui sõiduki rool asub juba vasakul pool, on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta.

    Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on juba (omavoliliselt) ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema. Teise riigi esinduse kinnituse aktsepteerimine ilma seda esindust tundmata nõuab jällegi lisadokumente.

  • Hea välimusega läikival sõidukil võib olla silmaga mittenähtavaid puudusi. Halvasti taastatud, õnnetusse sattunud sõidukil võivad olla jäänud parandamata silmaga nähtamatud komponendid.

    Tehke proovisõit sõiduki tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või laske seda teha müüjal (istuge ise kõrvalistmel).

    Vaadake sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, valgustusseadmete ja rehvide seisukorda. Sõidukis kasutatava elektroonika korrasolekut saate hinnata, vaadates, kas armatuurlaua märgulambid põlevad.

  • Leppige kokku võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada, kas auto kisub, ujub, undab jms.

  • Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse, aga abi on ka heast spetsialistist.

    Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.

  • Autot üle vaadates pöörake tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord (kontrollige ka tagurduskäiku, seisupidurit ja kõiki elektriseadmeid), dokumendid ja võimalik avariilisus.

    Jälgige sõiduki kulumisastet, kontrollige selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

  • Kõige ohtlikum on siiski peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
  • Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelite, aga kindlasti mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
  • Jälgige, et oleksid müüjalt saanud kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.

  • Veenduge, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Eestis sõidukitele kehtivad tehnonõuded näevad suures osas ette, et sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule.

    Kindlasti pöörake sõidukit ostes eelnevalt tähelepanu selle valgustusseadmetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavöödele jms, veendumaks, et sõidukit ei ole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele.

  • Kui registreerimistunnistusel on kehtiva tehnoülevaatuse märge, siis on soovitav küsida ka vastavat tehnoülevaatuse kontrollkaarti.
  • Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras. Sõiduki tehnoseisundi eest vastutab selle kasutaja.
  • Sõiduki registreerimistunnistus seob endaga enamjaolt suuremat summat raha kui peotäis rahakupüüre – registreerimistunnistuse juurde kuulub auto. Sellegipoolest on tihti kombeks pigem veenduda rahatähe õigsuses, kui vaevuma kontrollima registreerimistunnistuse õigsust. Kontrollige, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid müüja teile andis (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne).
  • Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ärge usaldage auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tehke ikkagi margiesinduses.
  • Välisriigi dokumentide õigsuse tuvastamisel on abiks kohalik liiklusregister, kuhu võiksid koos sõiduki omanikuga enne tehingu tegemist pöörduda.
  • Pigem kontrollige rohkem kui vähem ja kahtluse korral jäta tehing tegemata.
  • Ka juhul, kui kõik näib korras olevat, tasuks müüjaga kokkuleppel käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja.
  • Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav autoasjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate ilujuttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.
  • Kui ostate auto korralikult automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi.
  • Transpordiamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks ei ole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.

  • Sõlmige alati kirjalik ostu-müügileping (vt täidetavat näidisvormi) kahes eksemplaris, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit.

    Võimalusel identifitseerige müüja ning pange kirja müüja kontaktandmed.

    Kui müüjaks on välismaalane, siis leping on tavapäraselt koostatud müüja riigikeeles või mõlemale osapoolele arusaadavas keeles.

    Tehing ei ole usaldusväärne, kui dokumentatsioon on koostatud keeles, mida kumbki osapool ei mõista.

  • Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti.
  • Võimalusel tasuge ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada.
  • Jälgige, kes on raha saaja: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.

Teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist ostetud ja seal registreeritud kasutatud transpordivahendi ostmisel füüsiline isik Eestis makse tasuma ei pea.

Kui soetate sõiduki EList, aga sõiduk ei ole eelnevalt ELis registreeritud ning on pärit kolmandast riigist (näiteks Saksamaalt ostetud kasutatud auto ei ole eelnevalt Saksamaal registreeritud ja omab mitte Euroopa Liidu, nt Šveitsi, registreerimistunnistust), siis peab ELis impordimaksude tasumise tõendamiseks müüjalt küsima tollideklaratsiooni koopia. Kui see puudub, siis peab Eestis esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.

Lugege rohkem: Transpordivahendi soetamine teisest liikmesriigist

Kolmandast riigist transpordivahendi (nii kasutatud kui uue) ostmisel peab esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni e-teenuste keskkonnas e-MTA impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis Impulss ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.

Mootorsõiduki deklareerimise võimalustest lähemalt: Mootorsõiduki deklareerimine.

Uus transpordivahend käibemaksuseaduse mõistes

Uue transpordivahendi (mh sõiduauto, mille ostuhetkel on esmasest registreerimisest möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km (käibemaksuseaduse § 2 lg 7)) soetamisel tuleb eraisikutel ja mittekäibemaksukohustuslasest äriühingutel tasuda Eestis käibemaks, olenemata sellest, kas ostuhetkel oli käibemaks tasutud või mitte. Selleks tuleb 10 kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks esitama Maksu- ja Tolliametile transpordivahendi soetamist tõendavad dokumendid ning tasuma käibemaksu.

NB! Ka kasutatud sõiduauto võib käibemaksuseaduse mõistes olla uus, kui selle esmasest registreerimisest on möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km.

Alates 01.06.2025 on loodud uus teenus, mille kaudu on käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutel (sealhulgas eraisikutel) võimalik Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu esitada uue transpordivahendi teisest liikmesriigist soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimiseks erijuhtude käibemaksu deklaratsioon. Täpsem info: Erijuhtude käibemaksu deklaratsioon.

NB! Algselt mõistliku hinnaga transpordivahendi hind võib tulenevalt uue transpordivahendi mõistest kujuneda oluliselt kõrgemaks. Vajadusel veenduge enne tehingu sooritamist võimaliku käibemaksukohustuse tekkimises.

Üldreegli kohaselt on isiklikus kasutuses olnud sõiduauto võõrandamine maksuvaba. Kui sõiduautode vahendamisest on saanud lisatuluallikas, siis ära unusta, et vajalikud andmed tuleb kajastada ka füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Sõidukite müügist saadud kasu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lahtris 6.3.

Sõidukite müügist tekkiva kasu arvestamisest lähemalt: Maksustatava kasu arvestamine.

Kui müüte füüsilise isikuna tulu saamise eesmärgil püsivalt, siis tuleb registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või asutada äriühing.

Kui on soetatud sõiduk Euroopa Liidu liikmesriigist või väljastpoolt Euroopa Liitu (kolmandast riigist) ning see on toodud Eesti Vabariigi territooriumile, siis selle registreerimiseks liiklusregistris saab kiirelt ja mugavalt täita registreerimiseelse taotluse Transpordiameti e-teeninduses.

Taotluse täitmiseks logige Transpordiameti e-teenindusse ning valige menüüst Sõiduk – Sõidukite eelregistreerimine – Uus taotlus.

Taotluse täitmiseks soovitame hoida käepärast ostudokumendid ja sõiduki registreerimistunnistus.

Käibemaksu erikorda on võimalik kasutada ainult Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud sõidukite osas, sh Eesti-sisesed tehingud.

Erikorra puhul võib ostjaks olla äriühing või füüsiline isik, kuid müüja on reeglina äriühing ning arvel on märgitud viide erikorra sättele (sõnaline, müüja riigi vastav seadusesäte või viide direktiivile).

Erikorrale võivad viidata järgmised mõisted arvel: saksa differenzbesteuerung, leedu marža, hollandi marge, itaalia margine, inglise margin scheme, soome voittomarginaalijärjestelmä jne.

Kui müüja on eraisik ja müügiarvele/-lepingule on märgitud viide erikorra kohta, siis võib tegemist olla tehinguga, mille asjaolud ja dokumentatsioon vajavad täpsustusi.

Ilma käibemaksuta saab Euroopa Liidu liikmesriigist soetada sõiduki juhul, kui sõiduki müüja on füüsiline isik või muu mittemaksukohustuslane. Müügihind ei sisalda käibemaksu. Ostjaks võib olla eraisik või äriühing.

Taotluses tuleb märkida „ilma käibemaksuta” ka juhul, kui tegemist on kingitusena või päranduseks saadud sõidukiga.

Nullprotsendiline käibemaksumäär kehtib järgmisel kahel juhul.

  1. Sõiduki ostja on käibemaksukohustuslane ning tegemist on ühendusesisese kauba soetamisega või kolmnurktehinguga kauba soetamisega.

    Sõiduk on soetatud nn netohinnaga ning välisriigi käibemaks võib olla makstud osaliselt või täies ulatuses tagatisena (nn deposiiti) (saksa kaution). Arvetel on see tuvastatav: näiteks kui hinna taga või ees on märge neto või netto.

    Müüja on üldjuhul välisriigi käibemaksukohustuslasest äriühing/ettevõtja.

    Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri olemasolu saad kontrollida veebilehelt „VIES VAT number validation".

  2. Mittemaksukohustuslasest ostja – füüsiline isik või äriühing, kellel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number – puhul on nullprotsendiline käibemaksumäär võimalik märkida ainult juhul, kui tegemist on käibemaksuseaduse mõttes uue transpordivahendiga (üks järgmistest tingimustest peab olema täidetud: läbisõit on soetuse hetkel alla 6000 km või esmaregistreerimisest on soetushetkel vähem kui 6 kuud möödunud).

    Uue transpordivahendi mõiste on defineeritud käibemaksuseaduse § 2 lg-s 7.

    Uue sõiduki puhul tasub füüsiline isik või mittemaksukohustuslane käibemaksu riigis, kus seda kasutama hakatakse (vajalik tolliformaalsuste täitmine).

Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud sõiduk, mille soetushind sisaldab soetusriigi käibemaksu ning käibemaks on arvel eraldi märgitud. Ostjaks võib olla eraisik või mittemaksukohustuslasest äriühing, müüja üldjuhul äriühing/ettevõtja.

Kui müüjaks on Eesti äriühing ning hind sisaldab käibemaksu, siis tuleb samuti valida maksustamisreegel „Välisriigi käibemaksuga” (hetkel puudub taotlusvormi valikus korrektne variant „Eesti käibemaksuga”).

Väljastpoolt Euroopa Liitu (kolmandast riigist) pärit sõiduki soetamise korral peab ostja (nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik) eelnevalt esitama sõiduki kohta tollideklaratsiooni.

Euroopa Liidust soetatud uue sõiduki soetamise korral peab ostja (nii füüsiline isik kui ka äriühing, kes ei ole maksukohustuslane) eelnevalt esitama sõiduki kohta tollideklaratsiooni. Uue transpordivahendiga on käibemaksuseaduse mõttes tegu, kui üks järgnevatest tingimustest on täidetud: läbisõit on soetuse hetkel alla 6000 km või esmaregistreerimisest on soetushetkel vähem kui 6 kuud möödunud.

Uue transpordivahendi mõiste on defineeritud käibemaksuseaduse § 2 lõikes 7.

Kui tolliformaalsused on ühe korra juba varasema valdaja/omaniku poolt täidetud, siis tuleb lähtuda maksustamisreegli valikul hetke tehingu soetuslepingust või -arvest.

Kontaktid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

  • Nõustab tarbijaid kasutatud autode ostuga seonduvalt.
  • Lahendab kasutatud autode ostuga seotud kaebusi, kus üks pool on ettevõtja ja teine pool tarbija.
  • Teeb järelevalvet kasutatud autode turustus- ja müüginõuete täitmise üle jaevõrgus.

Tarbijatel on võimalik ülaltoodud teemadel pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) poole:

Transpordiamet

Liiklusregistri infotelefonilt +372 620 1200 saab (kasutatud) auto ostja teada:

  • kas autol on piiranguid;
  • kas autol on kehtiv tehniline ülevaatus;
  • kas autot peab ette näitama Transpordiameti liiklusregistri büroos, kui on tegemist mõne vanema autoga.

Sama teave on olemas ka Transpordiameti kodulehel.

Ülevaate Eestis registreeritud sõiduki ajaloost saab päringust „Sõiduki taustakontroll”.

Transpordiameti kodulehelt leiate lisainfot sõidukite registreerimiseelse kontrolli kohta.

Täiendavad sõiduki ostu ja registreerimist puudutavad küsimused saab saata Transpordiameti e-posti aadressile [email protected].

Maksu- ja Tolliamet

Infot autot müüva eraisiku või ettevõtte maksuvõlgade kohta saab:

Infot kasutatud autode maksustamise kohta saab:

eraklient

Viimati uuendatud 02.06.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.