Vihje andmine

Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamiseks soovime, et annate meile teada võimalikest maksu- ja tollialastest rikkumistest.

Ootame Teie vihjeid:

Maksude ja salakaubaveoga seotud õigusrikkumiste kohta

Maksu- ja Tolliameti töötaja või ametniku õigusrikkumise kohta

Vihje andmisel püüdke võimalikult täpselt määratleda toimepandud või planeeritava õigusrikkumise asjaolud, toimepanemise ajaperiood ja koht ning asjaga seotud isiku/ettevõtte/sõiduki andmed. Võimalusel tooge välja isiku eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg/isikukood; ettevõtte nimi ja registrikood; sõiduki registreerimismärk.

Teil on võimalik taotleda vihje esitamisel ja info edasisel käsitlemisel anonüümsust. Palume võimalusel anda siiski oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel vihje üksikasju täpsustada. Kontaktandmete andmisel tagame, et Teie kui vihje andja andmeid informatsiooni kontrollimisel kolmandale osapoolele ei avalikustata.

Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta Maksu- ja Tolliamet tagasisidet ei anna. Meie pädevusse mittekuuluva info edastame vastavale ametkonnale.

Mida peab arvestama rikkumistele tähelepanu juhtides

  • Rikkumisest teavitaja ning rikkumisest teavitamise fakt on mõlemad konfidentsiaalne info, tulenevalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 6 lõikest 2. Vaid olukorras, kus rikkumisest teavitaja edastab teadvalt väära teavet, ei ole meil kohustust tagada konfidentsiaalsust (KVS § 6 lõige 3). Valekaebuse esitamine kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui aga nimetatud teod on toime pannud juriidiline isik, siis see on karistatav rahalise karistusega vastavalt Karistusseadustiku (KarS) §-le 319.

  • Kui rikkumisele tähelepanu juhtides edastate meile ärisaladusega kaetud informatsiooni, siis seda ei peeta ebaseaduslikuks juhul, kui see on vajalik selleks, et avalikustada avalike huvide eesmärgil ebaseaduslik tegu (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lõige 6 punkt 1) või selleks, et kaitsta tunnustatud õigustatud huvi (EKTÄKS § 5 lõige 6 punkt 3).

  • Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust (väärteomenetluse seadustiku § 33), mistõttu juhul, kui MTA kuulab rikkumisest teavitaja üle väärteomenetluse raames tunnistajana, siis käsitletakse õigusrikkumise teavitust konfidentsiaalsena, kuid tunnistaja ütlusi mitte.

  • Kuriteoteadet ja kuriteokaebust käsitletakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena, samas tuleb isikut üldjuhul teavitada, kui tema suhtes esitatud kuriteokaebuse alusel jäetakse kriminaalmenetlus alustamata (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS § 198 lõige 2). Kriminaalmenetluse aluse ja ajendi esinemisel on kriminaalmenetluse alustamine legaliteedipõhimõttest tulenevalt kohustuslik ning iga kuriteokahtlus tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks (in dubio pro duriore) (KrMS § 6). Juhul, kui kriminaalmenetlus alustatakse ning isikule esitatakse kahtlustus, on kahtlustataval kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse lõpetamisel õigus kriminaaltoimikuga tutvuda (KrMS § 2241). Maksuhaldur edastab kogu tähelepanu juhtimisega seotud informatsiooni ametile, kes on pädev asja menetlema. Kui esitate informatsiooni isikustatult, st enda nimega, siis maksuhaldur ei saa tagada, et Teie nime kriminaaltoimikusse ei lisata.

  • Kui olite rikkumisega seotud, siis rikkumisele tähelepanu juhtimine ei vabasta Teid automaatselt rikkumisega seotud vastutusest. Enne rikkumisest teavitamist on Teil õigus oma õiguste kaitseks pöörduda õigusnõustaja poole. Pädeva õigusnõustaja leiab Eesti Advokatuuri veebilehelt.

  • Kui olite seotud rikkumisega, mis kvalifitseerub kuriteoks, siis teatud olukordades on rikkumisele tähelepanu juhtides võimalik leebemale kohtlemisele, mille rakendamise osas on õigus Riigiprokuratuuril, mitte Maksu- ja Tolliametil.

  • Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) sätestab võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga. KrMS § 205 lg 1 kohaselt võib prokuratuur oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. Kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes tähendab sisuliselt talle andestamist kuriteo asjaolude selgitamiseks osutatud abi eest.

  • Samuti näeb KarS § 57 lõige 1 ette karistust kergendavad asjaolud, milleks muu hulgas on süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine jmt. Nende rakendamise osas otsustab samuti prokuratuur.

Viimati uuendatud 13.10.2021

Kas sellest lehest oli abi?