""
Võlahaldus
Eesti maksumaksjate maksudistsipliin on püsinud aastast aastasse stabiilselt heal tasemel. 2025. aastal tasuti tähtaegselt 88,14% maksunõuetest, mis on sama näitaja kui 2024. aastal. Koos sissenõudmise toimingutega kogus MTA 2025. aasta lõpuks kokku 99,46% tasumisele kuulunud maksukohustuste kogusummast.
Maksuvõlglaste arvu ja maksuvõla kogusumma suurenemine on toimunud paralleelselt üldise maksulaekumiste kasvuga. Samas on kogumaksuvõla suhe tekkelaekumisse viimaste aastate madalaimal tasemel: 2025. aasta lõpus oli see 2,29%, 2024. aasta samal ajal 2,43% ning 2023. aastal 2,62%.
2025. aasta lõpuks ulatus maksuvõla saldo 367,6 miljoni euroni, millest ajatatud võlg moodustas 52,5 miljonit eurot. See tähendab, et keskmiselt 14–15% kogu maksuvõlast oli ajatatud, mis viitab, et nii ettevõtjad kui ka eraisikud otsivad aktiivselt lahendusi makseraskuste ületamiseks ning püsiva maksejõuetuse vältimiseks. Ajatamistaotlusi esitades tõid isikud maksuvõla tekkimise põhjustena välja üldise hinnatõusu, tarbimise ja käibe vähenemise, projektide edasilükkumise, laekumata arved ning maksetähtaegade pikenemise.
Maksuvõlglasi – nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid – oli 2025. aastal kokku pisut üle 78 600. Aasta varem oli võlglasi ligi 40 000 ning 2023. aastal umbes 38 000. Kasv on toimunud nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute seas.
Füüsiliste isikute maksudistsipliin
Füüsilisest isikust maksuvõlglasi oli 2025. aastal 54 400, mis on 64% rohkem kui 2024. aastal. Võrdluseks: 2024. aastal kasvas füüsiliste isikute võlglaste arv eelneva aastaga võrreldes 5%.
Võlglaste arvu kasvu mõjutas eelkõige 1. jaanuaril 2025 kehtima hakanud mootorsõidukimaks, mis sarnaselt maamaksule puudutab suurt osa maksukohustuslasi. Lisaks mõjutas aasta lõpus jõustunud mootorsõidukimaksu seaduse muudatus, mis võimaldas lastega peredele maksuvähendust. Selle tulemusel tunnistas MTA varem väljastatud mootorsõidukimaksu maksuteated kehtetuks ja väljastas novembrikuu lõpus uued maksuteated tasumise tähtajaga 30 päeva pärast uue maksuteate väljastamist. Maksuvähendus puudutas ligi 169 000 maksumaksjat.
Mootorsõidukimaksu võlg oli ligi pooltel ehk 53,65% kõigist maksuvõlglastest (nii füüsilised kui ka juriidilised isikud) ja maamaksu võlg 16,30 protsendil. Maksuvõla summa vaatest on tegemist aga pigem väikese mõjutajaga, sest mootorsõidukimaksu võlg moodustas 2025. aasta lõpus vaid 0,49% maksuvõla kogusummast. Küll aga on mootorsõidukimaksu tasumise distsipliin kõrge, kuna selle tasus tähtaegselt 86,5% maksukohustuslastest. Maamaksu tasus tähtaegselt 86,7% maksukohustuslastest.
Füüsiliste isikute maksuvõlg ulatus 2025. aasta lõpus kokku 25 miljoni euroni, mis on 4 miljonit eurot ehk 17% rohkem kui aasta varem. Samas on keskmine maksuvõla suurus füüsilise isiku kohta viimastel aastatel vähenenud – 2025. aastal oli see 461 eurot, 2024. aastal 1100 eurot ning 2023. aastal 1158 eurot.
Juriidiliste isikute maksudistsipliin
Juriidilisest isikust maksuvõlglaste arv kasvas 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga ligikaudu 4000 isiku ehk 16,5% võrra ning maksuvõla summa suurenes 21,4 miljoni euro võrra. 2024. aastal oli kasv tagasihoidlikum – võrreldes eelneva aastaga suurenes võlglaste arv umbes 2% ning maksuvõla summa ligikaudu 12 miljoni euro võrra.
Juriidiliste isikute keskmine maksuvõlg oli 2025. aastal ligikaudu 14 000 eurot. 2024. aastal oli see 16 500 eurot ning 2023. aastal 15 500 eurot.
Enim maksuvõlgu oli 2025. aasta lõpu seisuga ehitussektoris, hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkonnas, töötlevas tööstuses ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas.
2025. aastal suurenes maksuvõlg kõige enam käibemaksu-, sotsiaalmaksu-, mootorsõidukimaksu- ning kinnipeetud tulumaksu võla kasvu tõttu.
Tabel. 2025. aasta maksuvõla ja maksuvõlglaste muutus maksude kaupa võrreldes 2024. aasta lõpu seisuga
| Maksuliik | Võlasaldo muutus (eurodes) | Isikute arvu muutus |
|---|---|---|
| Alkoholiaktsiis | –123 786 | –2 |
| Elektriaktsiis | –1968 | 0 |
| Erijuhtude tulumaks | 184 555 | 271 |
| Füüsilise isiku tulumaks | 25 666 | 564 |
| Hasartmängumaks | 0 | 0 |
| Kinnipeetud tulumaks | 3 699 495 | 249 |
| Kogumispensioni makse | –61 091 | –229 |
| Käibemaks | 10 999 897 | 1795 |
| Kütuseaktsiis | –9211 | –7 |
| Maamaks | 267 106 | –533 |
| Mootorsõidukimaks | 4 111 341 | 42 191 |
| Pakendiaktsiis | –943 | –1097 |
| Raskeveokimaks | –14 035 | –31 |
| Sotsiaalmaks | 6 114 515 | 382 |
| Tollimaks | 31 084 | 10 |
| Tubakaaktsiis | 39 094 | 13 |
| Töötuskindlustusmakse | 278 419 | 95 |
2026. aasta 1. jaanuari seisuga kuulus aegumisega kustutamisele maksuvõlg kokku 21,2 miljonit eurot, sh intress 2,4 miljonit eurot. Sellest moodustas juriidiliste isikute põhivõlg summas 17,9 miljonit eurot ja intressid summas 1,9 miljonit eurot ning füüsiliste isikute põhivõlg summas 907 tuhat eurot ning intressid 441 tuhat eurot.
Ülejäänud kogumaksuvõlast on see osa, mis kuulub kohesele tasumisele ja mille suhtes MTA rakendab sissenõudmiseks seaduses sätestatud meetmeid kuni võla tasumiseni – pangakontode arestimist, varale käsutamise keelumärke seadmist, rahaliste nõuete või muude varaliste õiguste arestimist ning väärtpaberikonto blokeerimist. Lisaks võib MTA pöörduda täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole või nõuda võlga sisse maksu- või kohtumenetluste (nt kriminaalmenetlus, vastutusmenetlus, ettevõtte üleminek, tagasivõitmine, maksejõuetusmenetlused) käigus või rahvusvahelise ametiabi kaudu.
Maksuvõla ülevaatega saab tutvuda MTA kodulehel. Iga kuu 1. kuupäeva seisuga avaldab MTA maksuvõla suuruse ja võlgnike arvu kokku ning ka võlasumma vahemike lõikes.
Peatükk uuendatud 18.02.2026
