""
Maksulaekumine
2025. aastal laekus makse 15,5 miljardit eurot, mis on 11% enam võrreldes 2024. aastaga. Riigieelarve ootus oli 504 miljonit eurot väiksem. Kõrge maksulaekumise põhjusteks on maksumäärade muudatused ja stabiilselt tugev tööturg.
2025. aastal laekus kõige enam sotsiaalmaksu – kokku 5,1 miljardit eurot. Sotsiaalmaksu laekus 261 miljonit eurot ehk 5% rohkem kui 2024. aastal. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas tulenevalt palgafondi suurenemisest 5,2% võrra, kuigi töökohtade arv aastases võrdluses langes 0,8% võrra.
2024. aastaga võrreldes kasvas summaarselt kõige enam füüsilise isiku tulumaksu laekumine. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 2025. aastal 3,1 miljardit eurot, mis on 498 miljonit eurot ehk 19% rohkem kui varasemal aastal. Füüsilise isiku tulumaksu laekumise tõusu suurimaks põhjuseks on 2025. aasta algusest tõusnud tulumaksu standardmäär. Samuti suurendasid füüsilise isiku tulumaksu laekumist füüsilise isiku maksusoodustuste vähenemine tuludeklaratsioonil ning keskmiste palgaväljamaksete 5,2% kasv.
Käibemaksu laekus 9% ehk 330 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Ka käibemaksu laekumisse panustas 2025. aasta juulikuus tõusnud käibemaksu standardmäär.
2024. aastaga võrreldes laekus protsentuaalselt kõige rohkem elektriaktsiisi, mille laekumise kasv oli aastaga 46% ehk 5 miljonit eurot.
Võrreldes 2024. aastaga laekus 2025. aastal vähem vaid raskeveokimaksu.
2025. a määrati maksuauditi töö tulemusena maksu juurde üle 80 miljoni euro, millest on laekunud 74% ehk 59 miljonit eurot.
Lisaks korrigeeriti maksudeklaratsioone, mille tulemusel hoiti ära võimaliku maksukahju tekkimine tulevikus 44 miljoni euro ulatuses.
Tõhusamale maksukogumisele, maksukuulekuse parandamisele, riigi majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsele ning lootusetu maksuvõla osakaalu vähendamisele on aidanud kaasa ka äriühingu kontrollimenetluse ja äriühingu juhatuse liikme vastutusmenetluse paralleelne läbiviimine. Nimelt on Maksu- ja Tolliametil võimalus maksuvõla süülise põhjustamise korral nõuda äriühingu tasumata jäänud maksuvõlga selle juhatuse liikmelt. Paralleelmenetluse läbiviimise korral tuvastatakse äriühingu maksuvõlg ja juhatuse liikme vastutus selle võla tasumise eest samaaegselt. Paralleelmenetlus võib lõppeda küll näiteks maksuotsusega ja vastutusotsusega vastavalt äriühingule ja juhatuse liikmele, aga alternatiivselt ka äriühingu maksuvõla ajatamisega ja juhatuse liikme vabatahtliku vastutuse võtmisega äriühingu maksuvõla eest maksukorralduse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Selliselt on Maksu- ja Tolliamet läbi viinud juba üle 30 paralleelmenetluse, tagades maksulaekumise miljonite eurode ulatuses.
Kohtulahend2025. aastal jõustus esimene kohtulahend, milles käsitleti äriühingu tegeliku juhi solidaarset vastutust äriühingu maksuvõlgade eest (haldusasi nr 3-24-418). MTA leidis vastutusotsuses, et kuigi füüsiline isik ei olnud ametlikult äriühingu seaduslik esindaja, oli tal tegelik võim äriühingu maksukohustuste täitmise üle ning just tema tahtlik tegevus põhjustas äriühingu maksuvõla, mistõttu vastutab ta isiklikult äriühingu maksuvõla eest. Füüsiline isik ei nõustunud MTA seisukohaga ja esitas kaebuse kohtusse. Kohtud nõustusid MTA-ga täielikult, leides, et füüsilisel isikul oli tegelik võim äriühingu maksukohustuste täitmise üle, kuigi ta ei olnud äriühingu seaduslik esindaja. Tegeliku võimu olemasolu tuvastatakse kogumis tõendite alusel ning maksuvõla eest vastutuse puhul ei vaadata ainult seda, kes on ametlikult äriühingu seaduslik esindaja – vastutusest ei saa kõrvale hiilida juriidilisi skeeme kasutades. Nimelt võib äriühingu maksuvõla eest vastutada isiklikult ka äriühingu tegelik juht ehk isik, kellel on tegelik võim äriühingu üle ja kes teeb reaalselt otsuseid. Riigikohus ei võtnud tegeliku juhi kassatsioonkaebust menetlusse. |
Peatükk uuendatud 18.02.2026
