Väärtpaberid ja investeerimiskonto

Kui eraisik müüb või vahetab väärtpabereid ning tehingust on saadud kasu, siis tuleb see tuludeklaratsioonis kajastada kasuna väärtpaberite võõrandamisest. Kui väärtpaberite võõrandamisest on saadud kahju, siis võetakse kahju väärtpaberitulu maksustamisel arvesse üksnes siis, kui väärtpaberikahju on deklareeritud. Tavaline väärtpaberitulu maksustatakse tehingupõhiselt ostu-müügi vahena.

Investeerimiskonto süsteemi kasutades on eraisikul võimalik finantsvaralt saadavalt tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata seni, kui see tulu võetakse kasutusse muul eesmärgil. Väärtpaberikonto ei ole investeerimiskonto.

Väärtpaberid

Tuludeklaratsioonis tuleb näidata järgnevate väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu/kahju:

  • aktsia
  • osa
  • osak
  • investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osak
  • võlakiri või võlakohustus
  • optsioon
  • tuletisväärtpaber või muu nimetamata väärtpaber

Samuti tuleb näidata hüvitisi erastamisväärtpaberite eest.

Väärtpaberitehingute andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonis

Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) kaudu toimunud väärtpaberitehingute kohta eeltäidab maksuhaldur tuludeklaratsiooni tabeli 6.1

Kuna EVK-l puuduvad andmed kõikide tehingute kohta, peab maksumaksja ise lisama tabelisse andmed tehingute kohta, mis ei ole toimunud läbi EVK. Kui finantsvaralt tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutatakse investeerimiskontot, tuleb investeerimiskontoga seotud väärtpaberitehingud tabeli 6.1 eeltäidetud andmete hulgast kustutada.

Samuti tuleb maksumaksjal täiendada EVK esitatud tehingute infot. Kuna EVK-l ei ole võimalik anda maksuhaldurile infot võõrandatud väärtpaberite soetusmaksumuse kohta, siis tuleb see maksumaksjal endal deklaratsioonile lisada.

Kasuna käsitletakse müüdud väärtpaberi soetusmaksumuse ja müügihinna vahet. Väärtpaberite vahetamisel loetakse kasuks vahetatava väärtpaberi soetusmaksumuse ja vahetuse tulemusena saadud väärtpaberi turuhinna vahe.

Kasu väärtpaberitehingutest tuleb deklareerida sellel aastal, millal väärtpaberi võõrandamine tegelikult toimub.

Väärtpaberi soetusmaksumuseks on kõik väärtpaberi omandamisega tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Väärtpaberi võõrandamisel on müügihinnast lisaks soetusmaksumusele õigus maha arvata ka vara müügi või vahetusega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks lõivud, komisjonitasud vms.

Kuna vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on määratlemata õigusmõiste, tuleb neid kulusid vaadata iga konkreetse tehingu puhul eraldi. Otseselt seotud kulud saavad olla konkreetse tehingu toimumiseks tehtavad kulutused, ilma milleta ei ole tehingut võimalik sooritada.

Kuluna ei võeta arvesse väärtpaberikonto hooldustasusid ja muid väärtpaberite haldamisega seotud üldkulusid. Need kulud tuleb maksumaksjal teha sõltumata väärtpaberite müügitehingust ja neid kasust maha arvata ega kahjule juurde lisada ei saa.

Kui aktsiate soetamiseks kasutati optsiooni, siis optsiooni preemiat saab arvesse võtta aktsia soetusmaksumuse hulgas, kui optsiooniga omandatud aktsiad võõrandatakse. Optsiooni preemiat optsiooni täitmise kuupäeva seisuga võib deklareerida ka juhul, kui optsioon ei realiseeru ning alusvara ei osteta.

Väärtpaberite puhul on lisaks maksustamisperioodil saadud kasule võimalik arvesse võtta ka väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju on:

  • müümisel – väärtpaberi soetusmaksumuse ja müügihinna vahe
  • vahetamisel – vahetatava väärtpaberi soetusmaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhinna vahe


Äriühingute või mittetulundusühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel toimub osaluste vahetuse teel saadud uute osaluste maksustamine nende võõrandamisel, kusjuures maksustatakse vahetatud osaluse soetusmaksumuse ja vastu saadud osaluse müügihinna vahe. Sarnastel tingimustel toimub ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi osakute vahetamise teel omandatud osakute võõrandamisest saadud kasu maksustamine.

Erinevatel perioodidel erinevate hindadega soetatud samanimeliste väärtpaberite osalisel võõrandamisel tuleb soetusmaksumuse arvestamisel järjepidevalt lähtuda ühest järgnevatest meetoditest:

  • FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras
  • kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetusmaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetusmaksumuse summa jagamisel nende arvuga

Korduma kippuvad küsimused

  1. Kas tulumaksuga maksustatakse sama fondivalitseja hallatavate erinevate investeerimisfondide osakute vahetamist?
    Sama fondivalitseja hallatavate erinevate fondide osakute vahetamist ning osaluse vahetamist investeerimisfondide ühinemise käigus ei maksustata tulumaksuga. Neid osakute vahetustehinguid ei pea deklareerima.

     
  2. Mida lugeda investeerimisfondi osakute omandamise ajaks, kui osakute soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit ning osakuid on maksuvabalt vahetatud?
    Osakute omandamise ajaks loetakse maksuvaba vahetuse käigus võõrandatud osakute omandamise aega.
     
  3. Kuidas arvestada soetusmaksumust, kui on toimunud split, st kui aktsiate nimiväärtus muutub, kuid aktsiakapital jääb samaks?
    Splititud aktsiate soetamismaksumus tuleb jagada vastavalt spliti suhtele. Näiteks, kui ühe varasemalt soetatud aktsia asemel saadi kaks aktsiat, siis tuleb soetamismaksumus jagada kahega.

  4. Kuidas arvestada soetamismaksumust, kui toimub uute aktsiate emiteerimine ja aktsiakapitali suurendamine?
    Soetamismaksumuseks on aktsiate saamisel tehtud kulu. Juhul, kui tegemist on tööandjalt turuhinnast soodsama hinnaga saadud aktsiatega ning kui tööandjal on tekkinud maksukohustus erisoodustuselt, siis saab töötaja tööandja väljastatud tõendi alusel tööandja poolt maksustatud summa nende aktsiate soetamismaksumusena arvesse võtta. Tasuta saadud aktsiatel soetamismaksumus puudub.

Väärtpaberite võõrandamisel ei võeta arvesse üksnes tehingust saadud kasu, vaid ka kahjuga tehtud tehingud. Sealjuures ei ole oluline, kas kahju väärtpaberite võõrandamisest tekkis maksustamisperioodil või eelnevatel aastatel. Viimasel juhul peab kahju olema juba deklareeritud ning see kantakse eelnevatelt maksustamisperioodidelt üle.

Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui samal aastal väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.

Lisaks väärtpaberikahjule võib deklareerida ka juriidilise isiku omakapitali väljamaksete või likvideerimisjaotise maksustamisel tekkivat kahju ning samuti lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel või osaku tagastamisel tekkivat kahju.

Väärtpaberite võõrandamisest tekkinud kahju ei saa väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu vähendamisel arvesse võtta juhul, kui:

  • kahju tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või
  • kahju tekkis väärtpaberi turuhinnast kõrgema hinnaga võõrandamisel maksumaksjaga seotud isikult või
  • kahju tekkis väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel.


Seotud isikutega kahjuga tehtud tehingutel tuleb tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 veergu 8 kirjutada „X” järgmistel juhtudel:

  • kui dividendi saamise õigust andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või
  • kui dividendi saamise õigust andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva.

Kahe viimatinimetatud kahjuga tehtud tehingu puhul tuleb tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 veergu 9 kirjutada „X”.


Korduma kippuvad küsimused

Kas dividendiõiguslike aktsiate optsiooni preemiat saab deklareerida, kui aktsiad on müüdud dividendiõiguslike isikute määramise päevale järgneva 30 päeva jooksul kahjuga?

Kuna aktsiate võõrandamisest saadud kahju ei saa kirjeldatud situatsioonis arvesse võtta, ei saa arvesse võtta ka optsiooni preemiat, mis suurendaks kahju.

Olukorras, kui:

  • töötaja on tööandjalt saanud tasuta või soodushinnaga väärtpabereid, millelt tööandja on erisoodustuse maksustamisel tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu, või
  • füüsiline isik on juriidiliselt isikult saanud kingitusena väärtpabereid, millelt juriidiline isik on kingituse maksustamisel tasunud tulumaksu,

on nende väärtpaberite võõrandamisel õigus füüsilise isiku tuludeklaratsioonis soetamismaksumusena arvestada ka tööandja või juriidilise isiku poolt maksustatud erisoodustuse või kingituse hind (väärtpaberite turuhind või hinnavahe).

Seejuures tuleb väärtpaberid andnud tööandjalt või juriidiliselt isikult küsida vabas vormis tõend, kus on näidatud väärtpaberite emitendi nimi ja registrikood, väärtpaberite liik, hulk ja hind ning tööandja või juriidilise isiku poolt maksustatud summa. Tõendil on oluline ära näidata ka, mis maksustamisperioodi (kuu, aasta) deklaratsiooni vormil TSD (lisa 4 või lisa 5) on maksustatud summa kajastatud.


Korduma kippuvad küsimused

Kuidas kujuneb soetamismaksumus väärtpaberitele, mida inimene (töötaja) omandas optsioonilepinguga Eesti tööandjalt?

Inimene saab väärtpaberite võõrandamisel soetamismaksumusena arvestada enda poolt tehtud kulud optsiooni alusvara omandamisel ja tööandja poolt erisoodustusena maksustatud summa tööandja väljastatud tõendi alusel.

Osalusoptsioonileping võib ette näha lepingu sõlmimisel optsioonipreemia tasumise. Inimene saab väärtpaberite võõrandamisel soetamismaksumusena arvestada ka enda poolt tasutud optsioonipreemia. Samuti võib osalusoptsioonileping ette näha tingimuse, et juhul kui optsioonilepingu sõlmimisest ei ole möödunud 36 kuud ja töötaja otsustab oma optsiooni realiseerida, siis tuleb töötajal tööandjale tasuda erisoodustuselt tekkiva maksukohustuse summa.

Sel juhul saab soetamismaksumusena arvestada ka inimese poolt tööandjale tasutud summa (erisoodustuse maksukohustuse summa). Juhul kui optsioonilepingu sõlmimisest ei ole möödunud 36 kuud ja optsioon realiseeritakse, siis on tööandjal kohustus erisoodustusena maksustada töötajale antavate väärtpaberite (optsioonilepingu alusvara) turuhind või hinnavahe, millest on

  • lahutatud töötaja tasutud optsioonipreemia ja/või
  • töötaja poolt tööandjale tasutud summa.

Näiteks olukorras, kus erisoodustuse hind (väärtpaberite turuhind) on 1000 eurot ja töötaja tasub tööandjale erisoodustuselt tekkiva maksukohustuse 662,50 eurot, kujuneb tööandja maksustatavaks erisoodustuse hinnaks 1000 – 662,50 = 337,50 eurot. Töötaja omandatud väärtpaberite soetamismaksumuseks kujuneb 1000 eurot (töötaja tasutud 662,50 + erisoodustusena maksustatud 337,50 eurot).

Välisriigi finantsvahendaja kaudu võõrandatud väärtpaberite kohta kehtivad eelnevates rubriikides toodud reeglid ja maksustamise põhimõtted. Välisvaluutas tehtud kulud, väärtpaberite müügi- või turuhind ning makstud maksud ja kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada eurodesse kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

Enne 2011. aastat omandatud vara soetusmaksumus tuleb Eesti Panga päevakursiga arvutada Eesti kroonidesse ja seejärel eurodesse, võttes aluseks vahetuskursi 15,6466. Sama tehinguga seotud tehinguandmed (näiteks soetusmaksumus ja müügihind) tuleb deklareerida ühes valuutas. Vajadusel võib tehinguandmed ümber arvutada eurodesse.

Välisriigis võõrandatud väärtpaberid tuleb näidata tuludeklaratsiooni tabelis 8.2, mis täidetakse analoogselt tabelile 6.1.

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto süsteemi kasutades on eraisikul võimalik finantsvaralt saadavalt tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata seni, kui see tulu võetakse kasutusse muul eesmärgil.

Investeerimiskonto on tavaline rahakonto, mis on avatud Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse OECD riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

Investeerimiskontot saab maksukohustuse edasilükkamiseks kasutada vaid Eesti resident. Mitteresidendi finantsvaralt saadud tulu maksustatakse tema residendiriigis. Seega, kui investeerimiskonto kasutaja muutub Eestis mitteresidendiks, tuleb investeerimiskonto tuludeklaratsioonil suletuks märkida, tasuda Eestis tekkiv  tulumaksukohustus ning deklareerida finantsvara tehingud edaspidi uues residendiriigis.

Kiirelt kätte

Finantsinspektsiooni turuosaliste register

Eesti krediidiasutused ja Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 171 Tulumaksuseaduse (TuMS) § 172

Inimesel võib olla üks või mitu investeerimiskontot. Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb tehingud finantsvaraga teha investeerimiskonto kaudu. 

Finantsvara mõiste hõlmab näiteks avalikult kaubeldavaid väärtpabereid, investeerimisfondi aktsiaid ja osakuid, pangahoiuseid ja investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sissemakseid. (TuMS § 171 lõige 2)

Finantsvara mõiste ei hõlma kogumispensioni kindlustuslepinguid ja pensionifondi osakuid, elukindlustuslepinguid, börsil mittekaubeldavaid osalusi äriühingutes, laenulepingute alusel välja antud raha, tuletisinstrumente, mille aluseks ei ole finantsvara ja valuutainvesteeringuid, samuti kinnisvara ja väärismetalle.

Investeerimiskonto ja finantsvara soetamine

TuMS § 17² lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada investeerimiskontol oleva raha eest ja finantsvara müügist saaduda raha või finantsvaralt saadud tulu tuleb viivitamatult kanda investeerimiskontole. Seda ka juhul, kui investeerimiseks kasutatakse investeerimisühingu (maaklerfirma) teenust. 

TuMS § 17² lõige 8 sätestab üldreeglist erandi, mille kohaselt on teatud juhul võimalik investeerimiskonto süsteemi liita ka sellist finantsvara, mis ei ole soetatud investeerimiskontol oleva raha eest. Erandi eesmärk on ära hoida olukordi, kus inimene on sunnitud kasutama korraga nn tavalist ja investeerimiskonto süsteemi, kuna finantsvara soetamise tehingu sisu tõttu ei ole tal võimalik täita üldreegli tingimusi.

Näitena võib tuua finantsvara omandamise pärandina, kinkena, likvideerimisjaotisena või osalusoptsiooniga, mille puhul ei ole tegemist müügilepinguga ning inimesel puudub võimalus tehingu sisu muutmata rahaga tasuda.

Erand näeb ette, et finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

Pärandina saadud finantsvara soetamismaksumuseks võivad olla üksnes pärija tehtud kulud (TuMS § 38 lg 1¹). Pärijal on õigus finantsvara omandamisel tehtud kulud deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

Kinkena, likvideerimisjaotisena või osalusoptsiooniga saadud finantsvara soetamismaksumuseks võib olla TuMS § 48, 49 ja 50 alusel või välisriigis tulumaksuga maksustatud summa (TuMS § 38 lg 8).

Näitena võib tuua finantsvara omandamise osalusoptsiooniga. Inimesel on õigus lugeda finantsvara soetamismaksumuseks ja deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena osalusoptsiooni täitmisel TuMS § 48 alusel erisoodustusena tulumaksuga maksustatud summa ja/või inimese tasutud optsiooni täitmishind. Samuti on inimesel õigus soetamismaksumusena ja investeerimiskonto sissemaksena deklareerida optsioonilepingu sõlmimisel tasutud optsioonipreemia ehk optsiooni eest makstud summa.

Investeerimiskonto ja valuuta konverteerimine

TuMS § 17² lõige 5 sätestab, et investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol.

Investeerimiskontolt on lubatud investeerida ainult instrumentidesse, mis kuuluvad TuMS § 17¹ mõistes finantsvara hulka. Muu finantsinstrumendi soetamine loetakse investeerimiskonto väljamakseks ning see toob kaasa edasilükatud tulumaksukohustuse saabumise.

Valuuta finantsvara mõiste alla ei kuulu ning sellesse investeerimiskontolt investeerida ei saa. Samas osa finantsvara on ainult võimalik soetada eurost erineva valuuta eest. Seetõttu on eurost erineva valuuta soetamine investeerimiskontolt mõnel juhul vältimatu ning seda ei tehta valuutasse investeerimise eesmärgil.

Selle sätte alusel on inimesel õigus konverteerida valuutasid tingimusel, et müüdav valuuta asub investeerimiskontol ning ostetav valuuta kantakse viivitamatult investeerimiskontole.

Investeerimiskonto deklareerimine

Investeerimiskonto andmed ja tulu finantsvaralt deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (edaspidi tuludeklaratsiooni) tabelis 6.5. Tuludeklaratsioonis deklareeritakse ainult investeerimiskontole (rahakontole) tehtud sissemaksed ja kontolt tehtud väljamaksed. Kui väljamakse ületab sissemakset, siis tekib maksukohustus.

Tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 tuleb deklareerida üldjuhul üksnes:

  • investeerimiskontole (rahakontole) kantud raha ja
  • investeerimiskontolt (rahakontolt) välja võetud raha.

Tabelis 6.5 ei deklareerita finantsvara (nt avalikult kaubeldavate väärtpaberite, investeerimisfondi osakute, pangahoiuste) ostu ja müüki ehk investeerimiskonto ja väärtpaberikonto või hoiusekonto vahelisi liikumisi.
 

Investeerimiskonto väljamakse, mis tuleb deklareerida tabelis 6.5, on ka:

  • finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamatult investeerimiskontole.

Investeerimiskontode vahelisi rahaülekandeid ei deklareerita sisse- ega väljamaksetena.

Investeerimiskonto sissemakse summa, mis tuleb deklareerida tabelis 6.5, on ka:

  • investeerimiskonto avamisel kontol olev rahajääk,
  • finantsvaralt välismaalt saadud ja maksustatud dividendid (lisaks tuleb need deklareerida tabelis 8.8),
  • finantsvaralt välismaalt saadud ja maksustatud intressid (lisaks tuleb need deklareerida tabelis 8.1),
  • finantsvaralt Eestis saadud ja maksustatud dividendid (on eeltäidetud tabelis 5.1 või 7.1),
  • finantsvaralt Eestis saadud ja maksustatud intressid (on eeltäidetud tabeli 5.1 I osas).

Sissemakse summa ei ole finantsvaralt saadud dividend ja intress, mis ei ole maksustatud.

Tabelis 6.5 arvutatakse konto sissemaksete jääk pärast iga sisse- ja väljamakset. Maksustatav summa tekib kui investeerimiskontolt tehtud väljamakse ületab sissemakse jääki. Kui on mitu investeerimiskontot, siis tekib maksustatav summa kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki.

Näide
Kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 2000 eurot, siis tekib maksustatav summa, kui kontolt tehtud väljamakse ületab 2000 eurot.

Kui kalendriaasta jooksul investeerimiskontole sissemakseid ega investeerimiskontolt väljamakseid ei tehtud, siis tuleb tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 teha vastav märge ning sissemakse jääk kantakse edasi järgmisesse kalendriaastasse.

Viimati uuendatud 23.07.2021

Kas sellest lehest oli abi?