Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Tööjõumaksude laekumine on kasvanud koos palgafondi suurenemisega. Töötamise registri andmed näitavad, et töökohtade arv on võrreldes varasemate aastatega püsinud samal tasemel. See tähendab, et palgad kasvavad ning sellest tulenevalt suureneb ka sotsiaalmaksu laekumine.

Sotsiaalmaksu laekus 2025. aastal 5 miljardit eurot, mis on 5% rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusest laekus 43 miljonit eurot rohkem.

Maksukahju ja riskiga isikud

MTA riskianalüüsi kohaselt esineb ca 18 tuhandel ettevõtjal (s.o 5% ettevõtjatest) tööjõumaksudest kõrvalehoidumise risk, mille tõttu võib riigil jääda saamata hinnanguliselt 126 miljonit eurot tööjõumakse aastas. Võrreldes 2024. aastaga on riskiga isikute arv suurenenud ning maksukahju kasvanud. 2024. aastal oli riskiga isikuid ca 17,5 tuhat ning kahju ligikaudu 106,8 miljonit eurot. Tööjõumaksude kahju suurenemist mõjutas ka tulumaksumäära tõus, mille tõttu on maksudest kõrvalehoidumise tulemusena saamata jääv maksutulu suurem.

2025. aastal viis MTA läbi 451 nõustamist ja maksukontrolli seoses tööjõumaksudega. MTA kontaktide tulemusel suurendati 2025. aastal ettevõtete algselt deklareeritud tööjõumaksude kohustust ligi 4,3 miljoni euro võrra, millest on laekunud ligi 2,9 miljonit eurot (s.o 67%).

Aasta varem tegeles MTA 634 ettevõtja TSD-dega ning nende kontaktide tulemusel suurendati 2024. aastal ettevõtete algselt deklareeritud tööjõumaksude kohustust ligi 2 miljoni euro võrra, millest laekus ligikaudu 1,3 miljonit eurot (s.o 65%).

MTA hinnangul esineb tööjõumaksudest kõrvalehoidumist enim osaliselt deklareerimata töötasu ning välisriigi kodanikest töötajate sotsiaalmaksukohustuse varjamise puhul.

Osaliselt deklareerimata töötasud

Tööandjad võivad maksta töötajatele töötasu osaliselt või täielikult ilma seda TSD-l deklareerimata, mille tulemusel jäävad tööandja poolt deklareerimata ja tasumata ka tööjõumaksud. Ümbrikupalga puhul peab MTA probleemsemateks neid sektoreid, kus riskiga isikute osakaal on suurim. Need on eelkõige ehitus-, majutus- ja toitlustussektor ning töötleva tööstuse sektor.

MTA riskianalüüsi kohaselt võib osalisest ümbrikupalga maksmisest jääda riigil saamata hinnanguliselt 118 miljonit eurot tööjõumakse aastas.

Välisriigi kodanikest töötajate sotsiaalmaksukohustuse varjamine

Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ei pea Eestis tasuma juhul, kui töötasu saav teise riigi kodanik on sotsiaalkindlustatud välisriigis ning selle kohta on olemas välisriigi pädeva asutuse tõend. Euroopa Liidu riikides on selleks tõend A1, muudel juhtudel on tõendi vorm sätestatud riikidevahelistes sotsiaalkindlustuslepingutes.

Kui välisriigi kodanikust töötaja kohta selline tõend puudub või riikidevaheline sotsiaalkindlustusleping ei kehti, tuleb Eestis tehtud töö eest makstud tasult tasuda sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse Eestis. Kui tõend on olemas, tuleb vastav väljamakse TSD-l deklareerida, kasutades selleks ettenähtud väljamakse koode.

2025. aastal oli MTA riskianalüüsi kohaselt Eestis 41 ettevõtet, kes teadmatusest või teadlikult välismaalastele tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset ei deklareerinud ega tasunud, mistõttu võis riigil jääda saamata hinnanguliselt ligi 0,8 miljonit eurot tööjõumakse aastas. Probleemsemad sektorid on samad mis osaliselt deklareerimata töötasude puhul, kuna neis on riskiga isikute osakaal suurim. Need on ehitussektor, majutus- ja toitlustussektor ning töötleva tööstuse sektor.

Tööjõumaksude järelevalve

2025. aastal olid tööjõumaksude valdkonnas fookuses hooajatöö ja ehitussektor. Mai lõpust kuni septembri keskpaigani viis MTA läbi kontrolle hooajatööd pakkuvate tööandjate juures. Kontrollide käigus selgus, et iga kuues kontrollitud tööandja jättis mõne töötaja töötamise registris registreerimata. Samuti tuvastati ümbrikupalga juhtumeid. Kokku kontrollis MTA 365 tööandjat ja 1156 töötajat, kellest 71 ei olnud töötamise registris nõuetekohaselt registreeritud.

Ehitussektoris pööras MTA tähelepanu peatöövõtjatele, kelle poolt töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis (TTKI) registreeritud ehitusobjektide puhul esines probleeme töötajate ehitusplatsil viibitud aja andmete laekumisega MTA-le. Kontrollide tulemusel tuvastas MTA puudusi 122 erineva peatöövõtja poolt registreeritud 192 objekti puhul. Kõigi peatöövõtjatega võeti ühendust, et tagada andmete korrektne laekumine TTKIsse.

MTA töötab selle nimel, et tulevikus kajastuksid võimalikud puudused TTKI kasutamises ka maksukäitumise hinnangute e-teenuses. See aitaks ettevõtjatel võimalikke puudusi senisest kiiremini tuvastada ja kõrvaldada.

Ehitussektor oli fookuses ka maksumenetluste läbiviimisel. MTA kontaktide tulemusel suurendati 2025. aastal ettevõtete algselt deklareeritud tööjõumaksude kohustust ca 4,3 miljoni euro võrra, millest 1,5 miljonit oli ehitussektori ettevõtete tööjõumaksude kohustus.

Uued võimalused tööjõumaksude järelevalve tõhustamiseks

MTA täiendab koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) andmevahetust rändemenetluse infosüsteemiga (RIS), mis võimaldab saada infot lühiajalise töötamise registreerimise kohta. See võimaldab täiendada MTA riskianalüüsi ja tuvastada senisest tõhusamalt võimalike tööjõumaksude riskidega ettevõtjaid.

Andmevahetuse algatamiseks vajalikud arendused on käimas ning nende valmimine on kavandatud 2026. aasta esimesse poolde. Projekti tulemusena lihtsustatakse ka ettevõtjate jaoks töötamise registreerimist: luuakse lahendus, mis võimaldab edastada PPA andmekogust töötamise registrisse automaatselt töötamise registreerimiseks vajalikud andmed pärast positiivset välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise (LTR) otsust. See tähendab, et töötamist registreerida sooviv isik ei pea seda enam eraldi tegema e-teenuste keskkonnas e-MTA ega muude kanalite kaudu.