""
Tollikontroll
Sarnaselt eelmisele aastale oli ka 2025. aastal tollikontrolli fookuses eelkõige kaupade sisse- ja väljaveoga seotud sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. Pärast täieliku kontrolli rakendamist idapiiril 2024. aasta teises pooles kasvas kontrollide maht märkimisväärselt ning suurenes 2025. aastal suurenes veelgi.
Tollikontrollide mahud ja tulemused
Tolliametnikud viisid aasta jooksul läbi enam kui 592 000 tollikontrolli, neist ligikaudu 532 000 viidi läbi välispiiril täieliku kontrolli raames. Tollikontrollide käigus tuvastati kokku ligikaudu 14 000 rikkumist, mis moodustas 2,4 protsenti kõigist tollikontrollidest.
Enamik avastatud rikkumistest oli seotud Venemaa vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Välispiiril tuvastati rikkumisi vaid 0,7 protsendil kontrollidest, mis viitab kõrgele tollikuulekusele.
Tollikontrollide hulka kuulus ka 19 592 deklaratsioonipõhist kaubakontrolli, mida tehti võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra vähem. Neist valdav osa olid dokumentaalsed kontrollid (18 516). Kaupade füüsilist kontrolli rakendati 1076 juhul.
Olukord piiril ja tollipunktides
Täieliku tollikontrolli rakendamise tulemusel olid piiriületuste mahud idapiiril 2025. aastal langustrendis. Piiri ületanud sõiduautode üldarv vähenes 50,7% ning kokku ületas piiri siseneval ja väljuval suunal 29 231 sõiduautot. Veoautode arv langes 42,8% (kokku 54 151 veokit). Seoses Lätis kehtestatud sisseveetava kütuse piiranguga (maksimaalselt 200 liitrit veoki kohta) kasvas siseneval suunal kolmandate riikide veokite osakaal. Näiteks moodustasid Serbia veokid 27% kõigist veokitest.
Reisijate arv idapiiril vähenes 2025. aastal 30,3% ning kokku ületas piiri 1 083 550 reisijat. Märkimisväärse trendina kasvas Luhamaa tollipunktis Moldova kodanike piiriületuste arv, mida mõjutasid eelkõige piirangud Läti ja Leedu piiripunktides. Narva piiripunkti töökoormust mõjutas 2025. aastal jätkuvalt naaberriikide piiripunktide täielik (Soome) ja osaline (Läti ja Leedu) sulgemine. Välisriikide kodanikud moodustasid ligi kaks kolmandikku kõigist piiriületajatest, mis kinnitab Narva piiripunkti rahvusvahelist ja mitmekesist reisijate profiili.
Vaatamata sellele, et bussiga piiriületus on sageli aeganõudev, kasvas Luhamaa tollipunktis liinibusside arv võrreldes eelmise aastaga 30,7% (kokku 4475 bussi).
Lennureisijate arv jäi 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga samale tasemele – kokku 3,48 miljonit reisijat. Tallinna Sadam teenindas 8,3 miljonit reisijat.
Parima teenuse tagamiseks jälgib toll pidevalt tollipunktides osutatavate teenuste mahtusid. Kuna enamik teenuseid on kättesaadavad veebipõhiselt, on vähenenud vajadus olla klientidele füüsiliselt kättesaadav. 2025. aastal muudeti Muuga ja Sillamäe tollipunkti töökorraldust, sh tööaegu, mis võimaldas suunata kontrollitegevusi paremini nendesse nädalapäevadesse ja kellaaegadesse, mil klientide vajadus on suurem. Muudatuste mõju avaldub kontrollide kiiruses ning aitab tagada, et vahetustega töötamisel ei jääks kaubad ootele pelgalt tollitoimingute tõttu.
Sarnast lähenemist rakendatakse ka vabatsoonide piiridel, kus öösiti ja nädalavahetuseti on kaupade vabatsoonist väljumiste arv minimaalne. Vabatsoonide osas on algatatud arutelud nende vajalikkuse üle Eestis, kuna vabatsoonide spetsiifika võib teatud juhtudel piirata ettevõtete tegutsemist sadamates. Näiteks Euroopa Liidu kaubaga tegelevatele ettevõtetele toob kauba staatuse tõendamine kaasa täiendava aja- ja ressursikulu.
Menetlused
Toll alustas 2025. aastal kokku 1036 väärteomenetlust, millest 772 puudutasid sanktsioonide rikkumist. Alates 27.04.2025, mil jõustus karistusseadustiku ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatus, on MTA-l õigus menetleda väiksema ulatusega sanktsioonirikkumisi väärteokorras. Need on juhtumid, kus kauba või sularaha väärtus jääb alla 10 000 euro.
Suur osa väärteomenetlusest viidi läbi välispiiril juhtumite korral, kus üritati üle piiri viia sanktsioneeritud kaupu või europangatähti. 2025. aastal jõudis lahendini 715 väärteomenetlust. Rahatrahve määrati 183 000 euro ulatuses ning keskmine trahvisumma oli 264 eurot.
Kriminaalmenetluste kokkuvõte sanktsioonikuritegudes on kajastatud peatükis „Kriminaalmenetlus”.
Rahvusvaheline infovahetus
2025. aastal tõhustati ka Balti riikide vahelist infovahetust, eeskätt sanktsioonide ja embargoaluse kauba ning isikute liikumise osas. Riikidevahelise kokkuleppe alusel jagati operatiivselt infot piiril tuvastatud rikkumiste kohta, et ühtselt takistada sanktsioneeritud kauba jõudmist sanktsioonide all olevatesse riikidesse, eeskätt Venemaale ja Valgevenesse. Selle koostööformaadi raames vahetati 2025. aastal infot enam kui 1500 sõiduki ja isiku kohta, mis on ligikaudu 15% rohkem kui 2024. aastal.
Peatükk uuendatud 18.02.2026