Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Maksude valdkonna aasta tegevusi tutvustab Raili Roosimaa, MTA peadirektori asetäitja maksude alal.

2025. aasta möödus suure ühiskondliku tähelepanu all. Eriti teravalt on avaliku arutelu all olnud mootorsõidukimaks, kuid pidevalt on meediakajastuste keskmes olnud ka maksulaekumise, ettevõtete maksukoormuse ja maksuvõlgade sissenõudmisega seotud teemad. Seetõttu on MTA töötajatel olnud lisaks järelevalve- ja arendustegevustele oluline roll ka maksumuudatuste ja maksusüsteemi toimimise selgitamisel avalikkusele. Läbipaistev ja arusaadav kommunikatsioon on sellises olukorras usalduse hoidmise eeltingimus.

Maksulaekumiste kasv 2025. aastal on olnud laiapõhjaline ja järjepidev, viidates püsivale trendile, mitte üksikutele ajutistele hüpetele. Kasvu on mõjutanud eeskätt maksumuudatused ning palgakasv. Enim on kasvanud tööjõuga seotud maksude laekumine. Märkimisväärselt suurenes ka käibemaksu laekumine, mida toetasid maksumäära tõus, e-kaubanduse mahu kasv ja sügisene kütusetarbimise suurenemine. Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kasvu mõjutas eelkõige maksumäära tõus 2025. aasta alguses ning sellega seotud dividendide varasem jaotamine, mille maksukohustused kajastusid 2025. aasta laekumistes. Kokkuvõttes peegeldab maksulaekumiste dünaamika majanduse kohanemist muutunud maksukeskkonnaga.

Eesti maksuhalduse fookus on liikunud automatiseerimisele ja digilahendustele, mille eesmärk ei ole üksnes tõhusus, vaid ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. MTA kogemus näitab, et maksud laekuvad paremini siis, kui süsteemid on usaldusväärsed, protsessid selged ja suhtlus läbipaistev. Ligikaudu 99% maksukohustustest saab kalendriaasta jooksul tasutud.

Muutuv majandus, uued ärimudelid ja piiriülene ettevõtlus esitavad maksuhaldurile pidevalt uusi väljakutseid. Seetõttu liigub MTA järjekindlalt reaalajamajanduse suunas, kus andmed liiguvad automaatselt ning maksude arvestus ja tasumine toimub võimalikult vähese käsitsitööga. Selle eelduseks on kvaliteetsed ja standardiseeritud andmed ning toimiv rahvusvaheline andmevahetus. Andmete roll on keskne nii kaasaegsete teenuste pakkumisel kui ka tõhusal ja sihitud järelevalvel.

MTA analüüsid ja riskimudelid on ajas muutunud oluliselt täpsemaks. Maksukahju hinnanguline suurus on ligikaudu 300–350 miljonit eurot aastas, kusjuures suurimad riskid on jätkuvalt seotud käibemaksu ja tööjõumaksudega. Eraldi fookuses on olnud MTA-l viimastel aastatel ka juriidilise isiku tulumaks.

Tõhusamale maksukogumisele, maksukuulekuse parandamisele ning lootusetu maksuvõla osakaalu vähendamisele on kaasa aidanud ka äriühingu kontrollimenetluse ja juhatuse liikme vastutusmenetluse paralleelne läbiviimine. Järelevalve kõrval on MTA jaoks vähemalt sama oluline ennetus ja nõustamine. Meie eesmärk ei ole karistada, vaid aidata ettevõtjatel tegutseda õigesti juba algusest peale. Digitaalsed teenused, juhendid ja koolitused toetavad seda lähenemist ning aitavad vähendada tahtmatuid eksimusi.

Süsteemide arendamisel lähtume eelkõige ettevõtjate vajadustest. 2025. aastal investeeris MTA info- ja kommunikatsioonisüsteemidesse 11 miljonit eurot, millest suurem osa suunati maksumuudatuste elluviimisse ja infosüsteemide arendamisse. 2025. aastal algasid sisulisemad arutelud lisaks andmepõhise aruandluse projektidele ka ELi käibemaksu digiajastu direktiivi (VAT in the Digital Age, ViDA) ülevõtmise teemal Rahandusministeeriumiga, mis jätkuvad 2026. aastal. Liikumine e-arvete ja masin-masin andmevahetuse suunas loob eeldused halduskoormuse märkimisväärseks vähendamiseks ning võimaldab maksuhaldusel olla samal ajal täpsem ja tõhusam.

Aus maksukeskkond ei sünni üksnes reeglitest ja kontrollist, vaid koostööst, usaldusest ja nutikatest lahendustest. Just sellesse tasakaalu panustab MTA iga päev.