Üüritulu

Füüsiline isik võib üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks 20% maha arvata. Selleks kuludokumente esitama ei pea. 20% mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel tuludeklaratsiooni alusel.

Eluruumi üüritulu 20% mahaarvamist rakendatakse elamu või korteri üürimisel eluruumi üürilepingu alusel. Eluruumi üürilepinguga on tegemist siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ja lepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks. Näiteks kui äriühing võtab korteri üürile selleks, et seal bürood pidama hakata, siis ei muuda asjaolu, et see korter on iseenesest ka elamiseks kasutatav, üürilepingut veel eluruumi üürilepinguks.

Üüritulu (st summa, millest tehakse mahaarvamine) hulka ei loeta üüri kõrvalkulu ega koormisi, kui üürnik on neid ise tasunud või üürileandjale hüvitanud.

Tuludeklaratsioonis tuleb näidata kogu aasta üürisumma.

Üüritulu hulka ei loeta selliseid üürniku tasutud koormisi, mis on seotud kortermaja või elamu heakorraga. Näiteks on selliseks koormiseks kortermaja lumekoristuseks tehtud kulu. Kõrvalkuluks ega koormiseks ei saa aga lugeda üüritava eluruumi soetamiseks võetud laenumakseid või maamaksu ning juhul kui üürnik neid üürileandja eest tasub, siis loetakse need üürileandja tuluks.

Juhul, kui üürnik on teinud üüritavale eluruumile parendusi, mille läbi eluruumi väärtus on tõusnud ning kui üürileandja üürilepingu lõpus seda kulu üürnikule ei hüvita, siis on üürileandja tuluks väljaüüritud eluruumi väärtuse kasv võrreldes lepingu alguses olnud eluruumi väärtusega. Kui üürnik teeb aga taastusremondi, mille läbi korteri või elamu väärtus ei ole tõusnud võrreldes lepingu alguses olnud väärtusega, siis sellest üürileandjale maksustatavat tulu ei teki.

Kui üürileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis juriidiline isik peab tulumaksu kinni pidama üüri brutosummast, v.a üüri kõrvalkulud ja koormised. Üürileandjale tagastatakse tuludeklaratsiooni alusel 20% üüritulult enammakstud tulumaks.

Üüritulu deklareerimise näited

Üürilepinguga kokkulepitud üüri summa on 200 eurot kalendrikuus ning lepingujärgselt tasub korteriühistu esitatud arve alusel kommunaalmaksed üürnik. Üürnik tasub üürileandjale 200 eurot ja korteriühistule arve alusel 150 eurot. Üürileandja peab deklareerima selle kalendrikuu eest üüritulu 200 eurot.

Üürilepinguga kokkulepitud üüri summa on 200 eurot kalendrikuus ning lepingujärgselt lisandub sellele summale korteriühistu kommunaalmaksed, mida tasub üürileandja. Üürnik kannab üürileandjale 350 eurot. Üürileandja tasub korteriühistule arve alusel 150 eurot. Üürileandja peab deklareerima selle kalendrikuu eest üüritulu 200 eurot.

Üürnik ja korteri omanik on kokku leppinud, et üürnik maksab üüri asemel korteri ostuks võetud laenu makseid. Omanik peab deklareerima tema eest tasutud laenumaksed kui üüritulu.

Kui eluruumi üürileping sõlmitakse juriidilise isikuga ja üürilepingu alusel makstav üüritasu on 200 eurot kuus, siis on üürnik (juriidiline isik) kohustatud üüritasust kinni pidama tulumaksu määras 20% (40 eurot). Füüsilisele isikule makstakse 160 eurot (200 – 40 = 160). Üürnik on kohustatud deklareerima üürilepingu väljamakse brutosumma (200 eurot):

  • deklaratsiooni TSD lisa 1 koodil 57 – kui väljamakse tehakse residendist füüsilisele isikule või
  • deklaratsiooni TSD lisa 2 koodil 185 – kui väljamakse tehakse mitteresidendist füüsilisele isikule.

See tulu kantakse füüsilise isiku eeltäidetud tuludeklaratsiooni, kuna üürnik deklareeris eluruumi üürilepingu alusel tehtud väljamaksed. Esitatud tuludeklaratsiooni alusel vähendatakse eluruumi maksustatavat tulu 20% võrra ning tulumaks arvutatakse vastavalt ümber: tulumaks on 32 eurot ((200 – 20% × 200) × 20%). Siiski peab arvestama, et tuludeklaratsiooni alusel arvutatud tulumaksu lõplikku summat mõjutavad aastatulu ja lubatud mahaarvamised.

Renditulu

Kui eluruum antakse kasutusse inimeste majutamiseks, siis sellisel juhul 20% mahaarvamist rakendada ei saa ning saadud tulu tuleb deklareerida renditulu tululiigi all. Näiteks AirBnB või booking.com kaudu inimeste ajutiseks majutamiseks eluruumi kasutuse andmisel peab eraisik, kellele see ettevõtluseks ei ole, oma tuludeklaratsioonis kajastama tulu brutosumma, millest kulusid, sealhulgas teenustasu, maha arvata ei saa.

Samuti ei saa 20% mahaarvamist rakendada ning renditulu tululiigi all tuleb deklareerida tulu, mida saadakse lepingust, mille eesmärk on eluruumi allrendile andmine.

Autoritasu (litsentsitasu)

Autoriõigusega seonduvaid küsimusi reguleerib autoriõiguse seadus (AutÕS).

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose autoril tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu määravad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad, kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.

Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti, kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕSi IV peatükis ettenähtud juhtudel, kui teose kasutamine on lubatud autori nõusolekuta.

Autori ja teost kasutada sooviva isiku vahel sõlmitakse autorileping. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. Olemasoleva teose kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule litsentsilepingu alusel võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut. Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut.

Autoritasu (litsentsitasu) maksustamine

Olemasoleva teose kasutada andmise või kasutamise õiguse võõrandamise eest saadav tasu

Tulumaksuseaduse (TuMS) järgi maksustatakse tulumaksuga kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest saadud tasu litsentsitasuna (TuMS § 16 lõige 2).

Eelkõige maksustatakse nimetatud sätte alusel tasu, mis autor saab olemasoleva teose kasutamise korral (nimetatud AutÕS § 48 lõikes 3). TuMS § 16 lõikes 2 nimetatud litsentsitasu maksustatakse brutopõhimõttel, mis tähendab, et kulusid ei saa tulust maha arvata. Juba olemasoleva teose puhul on kulud tehtud varem ning autor saab nn passiivset tulu. Tasu väljamaksmisel peetakse TuMS § 41 punkt 7 alusel tulumaks kinni ning sotsiaalkindlustusmaksetega litsentsitasu ei maksustata.

NB! Litsentsitasu maksustatakse eespoolkirjeldatud korras ning sellist tasu ei maksustata ostu-müügilepingu alusel vara võõrandamisest saadud tuluna.
 

Uue teose loomise ja selle kasutamine eest saadav tasu

Tulumaksuseaduse järgi maksustatakse füüsilise isiku iseseisvast majandus- või kutsetegevusest, sh loomingulisest tegevusest, saadud tulu ettevõtlustuluna (TuMS § 14 lõige 2).

Kui teose autori ning selle kasutaja vahel on sõlmitud autorileping uue teose loomiseks ja kasutamiseks (nimetatud AutÕS § 48 lõikes 4) ning isik on teose loonud iseseisvalt, kellestki sõltumatult, teose loomise käigus on tehtud kulusid, näiteks ostetud vahendeid, makstud teenuste eest, riskid on olnud isiku kanda vms, siis on sellel tegevusel ettevõtluse tunnused ning tasu maksustatakse ettevõtlustuluna.

Registreeritud ettevõtja ettevõtlustulu maksustatakse netopõhimõttel, st ettevõtlustulust saab maha arvata ettevõtlusega seotud kulu.

Ettevõtluse netotulu maksustatakse tulu-, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni maksega kogumispensionide seadusega sätestatud korras, kui FIE on kohustatud isik.

Teose kasutaja peab võlaõigusliku töövõtulepingu alusel makstud tasult tulumaksu kinni pidama (TuMS § 41 punkt 3). Võlaõigusliku töövõtulepingu alusel makstud tasu maksustatakse ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni maksega kogumispensionide seadusega sätestatud korras, kui väljamakse tehakse kohustatud isikule.

  • Kui teose autor on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud, siis ei pea teose kasutaja tulumaksu kinni pidama (TuMS § 40 lõike 2 punkt 3) ega sotsiaalkindlustusmakseid maksma. FIE maksab nimetatud maksud ise. FIE soovil võib tema ettevõtlustulu hõlmata ka TuMS §-s 16 nimetatud litsentsitasu (TuMS § 14 lõige 4).
  • Kui teose autor ei ole registreeritud FIE, siis maksustatakse uue teose loomise eest saadud tasu (nimetatud AutÕS § 48 lõikes 4) brutotuluna kui võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasu (TuMS § 13 lõige 11).
     

Viimati uuendatud 13.09.2021

Kas sellest lehest oli abi?