Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

Teenuste digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel täita oma maksu- ja tollikohustusi võimalikult lihtsalt, kiiresti ja eksimustevabalt, vähendades samal ajal halduskoormust. Sihipärane tegutsemine tähendab, et MTA keskendub riskipõhiselt just neile juhtumitele, kus sekkumine on kvaliteetsele andmestikule ja analüüsivõimekusele toetudes kõige vajalikum ja mõjusam. Kõigi nende tegevuste keskmes on pühendunud ja professionaalne meeskond, kelle töö aitab tagada Eesti riigi tulude laekumise, ausa majanduskeskkonna ning usaldusväärse ja turvalise kaubanduse.

MTA pühendunud inimeste väärtused: motiveeritud, tulemuslik ja arenev

Struktuur

2025. aastal olulisi struktuurimuudatusi ei olnud. Säilis 2024. aasta 1. veebruarist kehtestatud struktuur, mis on end tõestanud selge ja toimiva töökorraldusega nii organisatsiooni sees kui ka koostöös välispartneritega.

MTA struktuuri järgi on töökorraldus vastavuses põhitegevusvaldkondadel tugineva toimemudeliga ning toetab maksude tõhusat kogumist, tollikuulekuse tagamist ja Eesti majanduskeskkonna kaitset. Struktuur kajastab kolme põhivaldkonda: maksude, tolli ning arenduse valdkonda, mida juhivad peadirektori asetäitjad.

Maksude valdkonda kuuluvad käibemaksu, tulumaksu ja aktsiiside ning maksuauditi osakond. Tollivaldkonnas on tolliformaalsuste, tollikorralduse ja tollikontrolli osakond. Arenduste valdkond koondab põhitegevusi toetavad funktsioonid, sealhulgas klienditeeninduse, tulude arvestuse, arenduse ja IT, andmete ning analüütika kompetentsid.

Peadirektori otsealluvusse kuuluvad uurimisosakond ning tugifunktsioone täitvad osakonnad – personali-, haldus-, juriidiline, siseauditi ning kommunikatsiooni- ja välissuhete osakond.

Juhtimissüsteem ja riskijuhtimine

2025. aastal jätkas MTA organisatsiooni toimemudeli arendamist. Toimemudel on kujunenud MTA juhtimissüsteemi keskmeks ning aitab selgelt mõista seoseid strateegiliste eesmärkide, teenuste ja nende pakkumiseks vajalike protsesside vahel.

Toimemudel aitab mõista, kuidas MTA erinevad tegevused üksteist mõjutavad. Kui varem võisid teenused toimida eraldiseisvalt, siis nüüd toetab tervikvaade muudatuste paremat planeerimist ja aitab vältida olukordi, kus ühe valdkonna muudatused põhjustavad ootamatuid takistusi teises.

Teenuste ja protsesside hierarhiline kirjeldamine – alates strateegilistest eesmärkidest kuni igapäevaste tööülesanneteni – on loonud organisatsioonis ühtse arusaama sellest, kuidas iga töötaja panus aitab täita MTA missiooni.

Toimemudelil põhinev äriteenuste portfell (MTP) annab ülevaate teenustest, mille kaudu kodanikud ja ettevõtjad täidavad oma kohustusi või taotlevad hüvesid. Jira keskkonnas loodud portfellis on iga teenus seotud protsessikirjelduste ning igapäevaste töömaterjalidega Confluence’i keskkonnas. Vajalikud juhendid ja memod on seetõttu kiiresti leitavad otse teenuse vaatest. Teenused on Jira piletite kaudu seotud ka protsessijoonistega. 2025. aasta kaardistamise tulemusel tuvastati protsesside portfellis 270 äriprotsessi, millest 59 kirjeldati vastavalt MTA metoodikale koos tööprotsessidega. Lisaks on äriteenused arendusportfellis seotud IT-arenduste ja muude uut võimekust loovate projektidega (vt ptk „Arendusportfell“), moodustades ühtse terviku organisatsiooni visiooni elluviimiseks (n-ö arenguportfelli).

Toimemudel on muutnud ka riskijuhtimise praktiliseks tööriistaks. Riskid ja meetmed on seotud otse teenustega ning riskijuhtimine on saanud teenuste portfelli lahutamatuks osaks. See võimaldab riske arvesse võtta juba planeerimise käigus ning reageerida kiiresti võimalikele tõrgetele, tagades nii organisatsiooni toimepidevuse. Riskiregister on loodud vastavalt MTA riskihalduse korrale ning aitab tagada riskide tuvastamise, hindamise ja seire. MTA riskiregister on loodud Jira keskkonda ning selle valdkonna reguleerimine ja süstematiseerimine oli üheks oluliseks nõudeks ISO/IEC 27001 nõuetele vastava infoturbe halduse süsteemi rakendamiseks.

MTA usaldusväärsus

Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et MTA on jätkuvalt Eesti üks usaldusväärsemaid institutsioone, püsides 32 institutsiooni seas 4. kohal juba alates 2019. aastast. MTA seisab kõrvuti siseturvalisust tagavate ametitega nagu Päästeamet, Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet. Eriti tähelepanuväärne on, et just MTA koos Päästeametiga on ainsad asutused hinnatud 32 seas, kelle usaldusväärsuse saldo on 2025. aastal pisut tõusnud.

MTA-t usaldab 77% vastanutest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on usaldusväärseks pidajate osakaal tõusnud 0,3%. Keskmine MTA usaldaja on kõrgema haridustasemega 55-aastane või vanem eesti rahvusest naine, kes elab Põhja- või Lääne-Eestis ja kellel on juhi või spetsialistina töötades keskmine või kõrgem sissetulek.

Mitteusaldajate seas on keskmisest rohkem keskealisi, mitte-eestlasi, oskus- või lihttöölisi ja mittetöötavaid ning madalama haridustasemega inimesi. Ebausaldusväärseks pidas MTA-t 16% vastanutest ning nende osakaal kasvas aastaga 2,8%.