Euroopa Liidu riikides

Euroopa Liidu teisest liikmesriigist Eestisse saabuv reisija võib üldjuhul tuua kaasa kaupa maksuvabalt piiranguteta. Erandiks on alkohol, tubakatooted ja mootorikütus, mille sisseveole on kehtestatud maksuvabad koguselised piirangud. Uue transpordivahendi soetamisel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tuleb tasuda käibemaks.


Teatud kaupade või isiklike asjade (näiteks ravimid, tulirelvad jne) puhul on nii Eestisse sissetoomisel kui väljaviimisel kehtestatud erinõuded ning teatud kaupade sissetoomine on keelatud. Loen lähemalt.

Tubakatoodete, alkoholi ja mootrikütuse maksuvabad kogused

Vähemalt 18 aasta vanune reisija võib teisest liikmesriigist Eestisse tulles oma pagasis kaasa tuua maksuvabalt tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks üldjuhul järgnevalt toodud kogustes:

  • 800 sigaretti;
  • 400 sigarillot;
  • 200 sigarit;
  • 1 kg suitsetamistubakat;
  • 360 grammi tubaka tahket aseainet;
  • 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet;
  • kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi.
    Keelatud suitsuvabad tubakatooted on närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

Vähemalt 18 aasta vanune reisija võib teisest liikmesriigist Eestisse tulles oma pagasis kaasa tuua maksuvabalt alkoholi üldjuhul järgnevalt toodud kogustes:

  • kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini;
  • kuni 110 liitrit õlut;
  • kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%);
  • 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).

Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel on lubatud maksuvabalt kütust kaasa tuua mitteärilisel eesmärgil mootorsõiduki (sh veemootorsõiduki) standardses kütusepaagis ja vajadusel lisaks kütusekanistris.

Transpordivahendi soetamine teisest liikmesriigist

Teisest liikmesriigist kasutatud transpordivahendi soetamisel füüsiline isik Eestis käibemaksu tasuma ei pea.

Käibemaksuseaduses kasutatakse mõistet „uus transpordivahend”, kuna sellise transpordivahendi maksustamine erineb muu kauba maksustamisest.

Kui uus transpordivahend soetatakse teisest liikmesriigist, makstakse käibemaks riigis, kus seda transpordivahendit kasutama hakatakse ning müüjal on õigus väljastada arve ilma käibemaksuta. Maksukohustus tekib kõigil teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetanud füüsilistel isikutel.

Erandina on teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamisel käibemaksu tasumise kohustusest vabastatud näiteks diplomaadid, konsulaarametnikud, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindajad, NATO relvajõududesse kuuluvad isikud jne.

Uus transpordivahend käibemaksuseaduse tähenduses on:

  • maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 cm3 või mootori võimsusega üle 7,2 kW, mis on võõrandatud enne 6 kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 km;
  • veesõiduk pikkusega üle 7,5 m, mis on võõrandatud enne 3 kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, v.a käibemaksuseaduse § 15 lg 3 punktis 3 nimetatud merelaev;
  • õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kg, mis on võõrandatud enne 3 kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, v.a käibemaksuseaduse § 15 lg 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk.

Kokkuvõtlikult on transpordivahend uus siis, kui üks neist kahest tingimusest on täidetud 

  1. see on võõrandatud enne 3 kuu möödumist (maismaa mootorsõiduki puhul 6 kuud) esmasest kasutuselevõtmisest, või
  2. kui see on läbi sõitnud vähem ülalnimetatud definitsioonis märgitud ajast või kilomeetritest.

See, kas transpordivahend on uus või mitte, määratakse müügimomendil, mitte siis, kui see on toimetatud sihtkoha (ostja) liikmesriiki.

Kui transpordivahend oli uus müügimomendil, tuleb ostjal sihtkoha liikmesriigis käibemaks tasuda ka juhul, kui käibemaksu tasumise ajaks ei ole enam kumbki tingimus täidetud.

Kui uue transpordivahendi soetaja on isik, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena (sh füüsiline isik), peab ta 10 kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks esitama Maksu- ja Tolliametile transpordivahendi soetamist tõendavad dokumendid ning tasuma käibemaksu. Käibemaksu saab tasuda nii sularahas kui pangaülekandega.

Uue transpordivahendi ühendusesisese soetamise kohta andmete esitamiseks kasutab isik tollideklaratsiooni vormi, esitab soetamise kohta ostuarve ning Maksu- ja Tolliameti nõudmisel müügilepingu (rahandusministri 30.03.2004 määrus nr 38).

Tollideklaratsiooni vormil täidetakse järgmised lahtrid: kauba saatja, kauba nimetus, kauba saaja, lähteriik, kauba maksumus, valuuta, kauba kirjeldus, maksumäär ja -summa.

Euroopa Liidu siseselt soetatud uute transpordivahendite maksustamisega tegelevad:

  • Tallinna lennujaama teeninduskoht
  • Tartu teenindusbüroo
  • Sillamäe teeninduskoht
  • Pärnu teenindusbüroo
  • Narva teenindusbüroo
  • Rakvere teenindusbüroo
  • Kuressaare teenindusbüroo
  • Võru teenindusbüroo
  • Valga teenindusbüroo

Teenindusbüroode aadressid ja lahtiolekuajad

Käibemaksu tasumist kinnitab Maksu- ja Tolliameti poolt tollideklaratsiooni vormile tehtud märge „Kaup vabastatud".

Viimati uuendatud 11.04.2021

Kas sellest lehest oli abi?