Stipendium

Stipendium on tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.

Stipendiumit saab näiteks maksta haridusasutus oma õppurite nimekirjas olevale õpilasele või üliõpilasele ning sellist stipendiumit tulumaksuga ei maksustata. Stipendiumi määramise või stipendiumilepingu sõlmimise ajal peab õpilane või üliõpilane olema stipendiumit maksva kooli õpilane, et saaks maksuvabastust kohaldada. Samuti ei maksustata 2020. a augustis tööd alustanud Haridus- ja Noorteameti makstavaid stipendiume.

Tulumaksusoodustusega nimekirja kantud ühingu makstava stipendiumi puhul peab olema korraldatud avalik konkurss ning konkursi tulemus peab olema avalikustatud. Sel juhul stipendiumit ei maksustata tulumaksuga. Ühinguga seotud isikule makstavale stipendiumile maksuvabastus ei kohaldu.

Eesti Kultuurkapitali stipendiume makstakse Eesti Kultuurkapitali seaduse alusel. Eraisikule, kes ettevõtlusega ei tegele, on seaduse alusel makstud stipendium maksuvaba ning seda ei pea deklareerima. Kui stipendiumi saadakse seoses ettevõtlusega, kuulub stipendium ettevõtlustulu hulka ning see tuleb deklareerida.

Ettevõtlus on tulumaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Eraisikule, kes taotleb stipendiumi eelnimetatud tegevuseks, on stipendium ettevõtlustulu. Ettevõtlust iseloomustavateks tunnusteks on, et inimene ei tööta kellegi alluvuses ning ettevõtja teeb oma nimel ja omal riisikol kulutusi tulu saamise eesmärgil.

Ettevõtlustulu peavad deklareerima ka inimesed, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud ettevõtlustulu. Lisaks tuludeklaratsiooni vormile A tuleb ettevõtlustulu saamisel esitada ka vorm E.

Ettevõtlusega alustav isik ja iseseisvast loomingulisest tegevusest tulu saav eraisik peavad enne tegevusega alustamist esitama äriregistrile avalduse enda kui füüsilisest isikust ettevõtja kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib teha ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamisi. Ettevõtlustulu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.

 
Sportlasele, vabatahtlikule spordikohtunikule ja treenerile tehtavate väljamaksete maksustamine

Sportlasele sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse määramisest, Eesti spordiregistrist, sportlase töölepingust või teenuse osutamiseks sõlmitavast muust võlaõiguslikust lepingust saate täpsemalt lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehelt.

Sportlasestipendium on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste ja oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust.

Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt piirmäära ulatuses. Maksuvaba piirmäär on 2021. aastal 12 × 584 eurot = 7008 eurot kalendriaastas (ehk 12-kordne kuu töötasu alammäär).

  • Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. 2021. aasta maksuvaba piirmäära kasutamata osa ei saa üle kanda järgnevale, st 2022. aastale.
  • Sportlasestipendiumi ei maksustata tulumaksuga ega sotsiaalmaksu ja -maksetega. Sportlasestipendium ei taga ravikindlustust, töötuskindlustust ega tulevikus pensionikindlustust.

Sportlasestipendiumi võib saada maksuvabalt piirmäära ulatuses kokku ühelt või mitmelt Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt. Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta Eesti spordiregistrisse.

Sportlasestipendiumi saab maksta ka välismaalasest sportlasele.

Sportlasestipendiumi saab maksta juhul, kui sportlasega ei ole sõlmitud sportlase töölepingut ega muud võlaõigusliku lepingut.
 

Õiguslik alus

Spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt oma iseloomust

  • sportlase tööleping või
  • teenuse osutamiseks muu võlaõiguslik leping.


Kui:

  • spordiorganisatsioon või spordikool maksab sportlasele sõlmitud lepingu alusel tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2021. aastal igakuiselt 584 eurot,
  • sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents,
  • sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisse,

siis võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta lisaks maksuvaba sportlasetoetust.


Oluline teada

  • Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi.
  • Spordiorganisatsioon või spordikool on kohustatud sportlasega sõlmitud töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu kandma töötamise registrisse (TÖR), valima ametinimetuse klassifikaatorist taseme 3421 „sportlane“ või suurema detailsusega sportlase alaliigi. Sportlase töölepingu puhul tuleb märkida ka tööajamäär või kui sportlase töölepingus ei ole tööajamääras kokku lepitud, siis märkida „0“.
  • TÖRi ametinimetuse klassifikaatorist sportlase taseme või täpsema alaliigi valimiseks peavad sportlase andmed olema kantud Eesti spordiregistrisse.

Spordiorganisatsioon või spordikool on kohustatud sportlasele töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasult deklareerima ja tasuma kõik tööjõumaksud (vormi TSD alusel tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni makse). Igakuiselt kuu töötasu alammäära ulatuses makstud tasu tagab sportlasele ravikindlustuse, töötuskindlustuse ja tulevikus pensionikindlustuse.
 

Õiguslik alus

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu kehtivuse ajal lisaks maksta maksuvabalt sportlasetoetust kuni 2-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus ehk 2021. aastal 2 × 584 eurot = 1168 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  1. spordiorganisatsioon või spordikool maksab sportlasele sõlmitud lepingu alusel tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2021. aastal igakuiselt 584 eurot,
  2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents,
  3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisse.

Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus.

Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib maksuvaba sportlasetoetust maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool.

Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib maksuvaba sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga.

Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta Eesti spordiregistrisse.
 

Õiguslik alus

Sportlase lepingu kehtivuse ajal ja sportlasetoetuse maksmisel ei ole sportlasestipendiumi lubatud täiendavalt maksta. Samas on tulenevalt spordi hooajalisusest ning sportlase arengust võimalik, et sportlane saab osa aastast sportlasestipendiumi ning osa aastast sportlasetoetust. Sellisel juhul ei tohi sportlasestipendium ja sportlasetoetus kokku kalendriaastas ületada maksuvaba piirmäära, mis on 24-kordne kuu töötasu alammäär ehk 2021. aastal 24 × 584 eurot = 14 016 eurot kalendriaastas.

Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja vastavad maha arvamised, et maksuvabad väljamaksed kokku ei ületa 2021. aastal 14 016 eurot.

Näited on ära toodud Kultuuriministeeriumi kodulehel spordiseaduse selgituses.

Kui spordiorganisatsioon või spordikool soovib sportlast toetada suuremas summas kui kalendriaasta maksuvaba piirmäär võimaldab, siis tuleb sportlase lepingus tasu suurendada ja väljamakse maksustada kõigi tööjõumaksudega.

Sportlasele üle maksuvaba piirmäära makstud sportlasestipendium ja sportlasetoetus tuleb väljamakse tegijale tagastada. Maksuvaba piirmäära täitumist aitab jälgida Eesti spordiregister.

Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust alla kuu töötasu alammäära (2021. aastal alla 584 euro), siis on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või Eesti Olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni maksuvaba piirmäära täitumiseni.
 

Õiguslik alus

Spordiorganisatsioon võib lähetada oma liikmeid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha.

Spordilähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitised ning välislähetuse päevaraha on maksuvabad (TuMS § 19 lg 3 p 10 ja § 13 lg 3 p 1).

Spordilähetuse puhul kehtivad samad tingimused ja piirmäärad ning lähetuse vormistamise kord, mis on kehtestatud töölähetustele. Erinevus seisneb selles, et spordilähetusse saab saata inimest, kes ei ole lähetajaga töösuhtes.

Lähetusega seotud kulud koosnevad:

  • sõidu- ja majutuskuludest, mida hüvitatakse kuludokumentide alusel, ja
  • välislähetuse päevarahast, mida makstakse kehtestatud piirmäärades.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Kui spordilähetusega seotud kulusid hüvitatakse ilma dokumendita või päevaraha makstakse üle kehtestatud piirmäära, siis maksustatakse need ainult tulumaksuga (TuMS § 19 lg 2).

Kui lähetatu on lähetajaga töösuhtes (nt sportlase töölepingu puhul), siis üle kehtestatud piirmäära makstud päevaraha maksustatakse töötasu väljamaksena.
Välislähetuse maksuvaba päevaraha katab eelkõige lähetatu toidukulud. Eesti-sisesel lähetusel ei saa maksuvaba päevaraha maksta ega kuludokumentide alusel maksuvabalt toidukulusid hüvitada.

Kui spordiorganisatsioon või spordikool tasub sportlase toitlustamise eest, siis:

  • sportlase puhul, kellega on sõlmitud tööleping või teenuse osutamiseks muu võlaõiguslik leping, on tegemist erisoodustusega (toitlustamise kulu maksustatakse erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga);
  • sportlase puhul, kellega ei ole töösuhet, kuid kes saab nt spordistipendiumi, on tegemist vastuvõtukuludega (sõltuvalt MTÜ/SA staatusest on toitlustamise kulu kas täies ulatuses või piirmäärades maksuvaba).

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused võivad teha piiranguteta maksuvabalt vastuvõtukulusid. Ülejäänud juriidilistele isikutele kehtib maksuvaba piirmäär 32 eurot kuus, millele lisandub 2% vastaval kuul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused vastuvõtukuludelt tulumaksu ei maksa.

Sportlase sõidu- ja majutuskulud võivad olla nii lähetusega seotud kulud (nt lähetus välisriiki spordilaagrisse või võistlustele), kui ka mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise tegevusega seotud kulud. Kuna Eesti-sisese lähetuse puhul ei ole maksuvaba päevaraha ette nähtud, siis võib sõidu- ja majutuskulud vormistada lähetuskuluna või tavalise kulu hüvitisena (TuMS § 12 lg 3).

Spordilaagris või -võistlustel osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulud võivad olla nii lähetuskulud kui ka mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise tegevusega seotud kulud. Näiteks kui enne Tallinna võistlust ööbivad kõik MTÜ meeskonnaliikmed Tallinnas hotellis (ka tallinlased), et tagada sportlastele parim režiim ja meeskonna vaim, siis on hotelli majutuskulu põhjendatud ja ei too endaga kaasa täiendavat maksukohustust.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühing või sihtasutus saab spordilaagris või -võistlustel tasuda sportlase toitlustamise eest maksuvabalt (nt sportlasestipendiaadi toitlustamise kulud). Kui aga sportlasel on mittetulundusühingu või sihtasutusega töösuhte (nt töölepinguga sportlane või teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev sportlane), siis oma töötajate toitlustamine on alati erisoodustus, mis kuulub maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitis on maksuvaba (TuMS § 19 lg 3 p 101).

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal on õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest.

Kohtunik:

  • peab olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning
  • ei tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest tasu.

Kohtunikule võib maksuvaba hüvitist maksta maksimaalselt 1040 eurot kalendriaastas.

Õiguslik alus

Treenerile makstav tasu on maksustatav kõigi tööjõumaksudega (tulumaksuga, sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusemaksega ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni maksega).

Spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks on ette nähtud lisarahastus.

Täpsem info treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisest on Eesti spordiportaalis.

Õiguslik alus

Näited Kes peab jälgima ja kellel tekib maksukohustus?
1. Spordiregistris (Eesti spordiregister) olev spordiorganisatsioon maksab sportlasele sportlasestipendiumit (SpS § 101)
  • Spordiorganisatsioonil on kohustus spordiregistri kaudu jälgida, et sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksuvabasid piirmäärasid ei ületataks;
  • sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära ületamisel tuleb sportlasel ületav summa väljamaksjale tagastada.
2. Spordiregistris olev spordiorganisatsioon maksab ühes aastas sportlasele sportlasestipendiumit (SpS § 101) ja sportlasetoetust (SpS §d 105 ja 106)
  • Sportlase lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetuse maksmisel ei ole sportlasestipendiumi lubatud täiendavalt maksta;
  • spordiorganisatsioonil on kohustus jälgida, et sportlasestipendiumit ja sportlasetoetust ei makstaks üle maksuvaba piirmäära (üle 24-kordse kuu töötasu alammäära);
  • sportlasestipendiumi, sportlasetoetuse maksuvaba piirmäära ületamisel tuleb sportlasel ületav summa tagastada;
  • kui spordiorganisatsioon või spordikool soovib sportlast toetada suuremas summas, kui kalendriaasta maksuvaba piirmäär võimaldab, siis tuleb sportlase lepingus tasu suurendada ja väljamakse maksustada kõigi tööjõumaksudega.
3. Tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühingute nimekirjas olev ühing (kes ei ole spordiorganisatsioon/spordikool ega ole registreeritud spordiregistris) maksab sportlasele maksuvaba stipendiumit spordiga seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks (TuMS § 19 lg 6)
  • Ühing peab jälgima spordiga seotud stipendiumitele kehtestatud maksuvaba piirmäära. Piirmäära ületavalt stipendiumilt tuleb tulumaks kinni pidada (TSD lisa 1 või 2);
  • ka sportlasel endal on kohustus jälgida sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära täitumist juhul, kui stipendiumi väljamaksjaid on mitu. Kui stipendiumi väljamaksmisel on jäänud maksuvaba piirmäära ületav osa maksustamata, tekib sportlasel maksuvaba piirmäära ületavalt summalt tulumaksukohustus füüsilise isiku deklaratsiooni alusel;
  • kui sportlane teavitab stipendiumi maksjat, et väljamakse ületab maksuvaba piirmäära, siis on väljamaksjal kohustus stipendiumilt jooksvalt tulumaks kinni pidada ja deklareerida (TSD lisal 1 või 2).
4. Spordiregistris registreeritud tulumaksusoodustusega ühing maksab sportlasele maksuvaba stipendiumit hariduse omandamiseks, nt treeneriõppeks (TuMS § 19 lg 6)
  • Kuna tegemist ei ole sportlasestipendiumiga (SpS § 101) ja/või sportlasetoetusega (SpS § 105), siis ei lähe õppetööks makstud stipendium maksuvaba spordistipendiumi piirmäära arvestusse.
5. Spordiregistris registreeritud tulumaksusoodustusega ühing (spordiorganisatsioon) maksab sportlasele sportlasestipendiumit (SpS § 101)
  • Kuna stipendiumi maksja on spordiorganisatsioon, kohaldub talle spordiseadus ning spordiorganisatsioonil on kohustus spordiregistri kaudu jälgida, et sportlasestipendiumi maksuvabasid piirmäärasid ei ületataks;
  • sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära ületamisel tuleb sportlasel ületav summa väljamaksjale tagastada.
6. MTÜ (kes ei ole tulumaksusoodustusega ühing, spordiorganisatsioon ega ole registreeritud spordiregistris) maksab sportlasele spordiga seotud võimete arendamise soodustamiseks stipendiumit
  • Ühingu poolt väljamakstavalt stipendiumilt kuulub kinnipidamisele tulumaks (TSD lisa 1 või 2).
7. Samal aastal/ajal maksavad sportlasele sportlasestipendiumit spordiorganisatsioon (SpS § 101) ja tulumaksusoodustusega ühing (kes ei ole spordiorganisatsioon/spordikool ega ole registreeritud spordiregistris)
  • Spordiorganisatsioonil on kohustus spordiregistri kaudu jälgida, et sportlasestipendiumi maksuvabasid piirmäärasid ei ületataks;
  • ka sportlasel endal on kohustus jälgida sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära täitumist, sest stipendiumi maksjad ei saa seda üksteise osas teha. Kui sportlane saab tulumaksusoodustusega ühingult spordiga seotud maksuvaba stipendiumit summas, mis ületab sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära, tekib sportlasel ületavalt summalt tulumaksukohustus füüsilise isiku deklaratsiooni alusel;
  • tulumaksusoodustusega ühing peab jälgima maksuvaba piirmäära täitumist enda makstud stipendiumi osas, kuid üle kõikide väljamaksjate ta seda jälgida ei saa, mistõttu spordiga seotud stipendiumite maksmisel soovitame sel teemal sportlasega suhelda, et maksuvaba piirmäära täitumisel hakata stipendiumilt kohe tulumaksu kinni pidama. Nii ei teki sportlasel tuludeklaratsiooni alusel stipendiumilt tagantjärele täiendavat tulumaksukohustust. Tulumaksusoodustusega ühingul tuleb stipendiumilt tulumaksu kinni pidama hakata, kui ühingu enda makstav stipendium ületab maksuvaba piirmäära.
8. Spordiorganisatsioon maksab sportlasele sportlasestipendiumit (SpS § 101) ja riiklik ülikool maksab sportlasest üliõpilasele maksuvaba õppe- ja teadustööks ettenähtud stipendiumit (TuMS § 19 lg 5):
  • Spordiorganisatsioonil on kohustus spordiregistri kaudu jälgida, et sportlasestipendiumi maksuvabasid piirmäärasid ei ületataks;

  • kuna riikliku ülikooli poolt õppe- ja teadustööks makstav stipendium ei ole oma sisult sportlasestipendium, siis seda ei arvata sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära arvestusse.
9. Linnavolikogu määruse alusel makstakse sportlasele stipendiumit (TuMS § 19 lg 5) , mille eesmärgiks on toetada linna noorte ja täiskasvanute vanuseklassi sportlasi, kellel on kõrged sportlikud eesmärgid ja eeldused
  • Linnavolikogu määruse alusel makstavat stipendiumit ei arvata sportlasestipendiumi maksuvaba piirmäära arvestusse.

Toetus

Toetust ehk abiraha ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks on seadus või valla- või linnavolikogu määrus. Maksuvabastus ei kohaldu asendusteenistuja toetusele, reservväelase toetusele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavale toetusele.

Samuti ei kohaldu maksuvabastus toetustele, mida makstakse seoses töösuhtega. Näiteks on sellisteks toetusteks õpetaja lähtetoetus ja eriarsti lähtetoetus.

Töötukassa maksab ettevõtluse alustamise toetust töötule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Töötukassa annab toetuse füüsilisele isikule sihtotstarbeliselt majandustegevuse alustamiseks ning tegutsemiseks

  • uue asutatava äriühingu kaudu või
  • füüsilisest isikust ettevõtjana.

Kui isik on toetust taotlenud äriühingu (näiteks OÜ) kaudu ettevõtlusega tegelemiseks, peab ta toetuse summa üle kandma asutatavale äriühingule ning toetus ja toetuse arvel tehtavad kulud tuleb edaspidi kajastada äriühingu raamatupidamisarvestuses. Toetuse ja kulude suhtes kehtivad sel juhul äriühingule ettenähtud maksustamispõhimõtted.

Kui isik on toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemiseks, siis peab ta registreerima end äriregistris FIE-na ning kajastama toetuse summa tuludeklaratsioonis ettevõtlustuludes (vormil E). Registreeritud FIE võib ettevõtlustulu, sh toetuse maksustamisel arvesse võtta ettevõtluse tarbeks tehtud kulud.

SA Erametsakeskus ja PRIA maksavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel Natura 2000 erametsamaa toetust (edaspidi toetus), mis on maksustatav tulumaksuseaduse § 19 lõike 4 p 3 alusel. Toetuse väljamaksmisel tulumaksu kinni ei peeta. Seega tuleb toetuse saajal see kindlasti oma tuludeklaratsioonis deklareerida.

Mitteettevõtjast erametsaomaniku saadud toetus deklareeritakse füüsilise isiku tuluna (vormi A tabeli 6.2 rida 1.2).

Kui toetust saadakse ettevõtluses kasutatavale erametsamaale, siis FIE deklareerib saadud toetuse vormi E real 3.1.2.

2020. aastast alates on toetuse maksustamise reeglistik muutunud. Toetust maksustatakse raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu maksustamise erikorra alusel ühtse tuluna. Nendest ühtsetest saadud tuludest (raieõiguse tulu, metsamaterjali tulu ja Natura 2000 erametsamaa toetus) saab maha arvata täiendava mahaarvamise kuni 5000 eurot. Enne täiendava mahaarvamise rakendamist võetakse tulust maha ka metsa majandamisega seotud kulud. Täiendava mahaarvamise arvestus toimub ainult tuludeklaratsiooni kaudu.

Selle ühtse maksustamise reeglistiku rakendamise vajadus tekkis sellest, et metsaomanikke koheldataks võrdselt. Natura 2000 erametsamaa toetusega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu.

See tulumaksuseaduse muudatus jõustus 01.05.2020, aga rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.

PRIA jõudis enne muudatuse jõustumist juba osadele metsaomanikele toetuse välja maksta ja tulumaksu kinni pidada. Maksu- ja Tolliamet kohaldab seda muudatust ikka alates 2020. aasta algusest. Tulumaksu ümberarvestus tehakse 2020. a tuludeklaratsiooni kaudu. Seega kui aasta arvestuses on teie tulumaksukohustus väiksem kui aasta jooksul tasutud (kinni peetud) tulumaksu summa, saate tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.

Alates 2015. aastast PRIA poolt makstud toetused, mis ei olnud seotud ettevõtlusega, maksustati juba PRIA poolt väljamaksmisel ning on kantud isiku eeltäidetud tuludeklaratsiooni.

Ettevõtlusega seoses saadud toetused kuuluvad maksustamisele isiku tuludeklaratsioonis E vormil. Seega, kui toetust taotleb FIE ning see on tema ettevõtlusega seotud, peab ta saadud toetuse arvesse võtma ettevõtluse tuludes ning tehtud kulud saab ta tulust (sh toetusest) maha arvata.

Pindalapõhiste toetuste puhul saab maksustamisel lähtuda sellest, kas maatükk, millele toetust taotletakse, on ettevõtluses kasutuses. Kui toetust saadakse vastavalt loomade arvule, saab lähtuda sellest, kas loomi kasvatatakse toodangu (nt piim, liha, vill, nahad jm) müügist saadava tulu eesmärgil.

Sellised toetused, mida saavad taotleda vaid FIE-d, tuleb kajastada ettevõtlustuludes ning kulu saab ettevõtlustulust maha arvata.

Varasema perioodi andmete alusel toetuse saamisel omab tähtsust, kas ettevõtlustulust on maha arvatud kulu, mis oli vajalik toetuse eesmärkide täitmisel (näiteks saagikoristuse kulu). Kui selline kulu on ettevõtlustulust maha arvatud, tuleb toetus ettevõtlustulus kajastada ka siis, kui toetuse saamise aastal enam ettevõtlusega ei tegeleta.

Tulumaksuseaduse § 23 lõike 4 alusel on inimesel õigus 2021. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muuta ning taotleda tulumaksu ümberarvestamist ja tagastamist 2021. aasta neljandas kvartalis (oktoobris, novembris, detsembris)

  • ravikindlustuse seaduse alusel välja makstud sünnitushüvitiselt ja lapsendamishüvitiselt, ning
  • töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitiselt (edaspidi koondamishüvitiselt).

Kuna aasta lõpus (neljandas kvartalis) mitme kuu eest sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning koondamishüvitise saamine suurendas inimese kogu 2021. aasta maksustatavat tulu ja seega vähendas maksuvaba tulu, siis ümberarvestamise tulemusena on inimesel õigus osa hüvitise summast ja sellelt kinnipeetud tulumaksust üle kanda järgmise aasta ehk 2022. aasta maksuarvestusse.

Näiteks kui inimene sai 2021. aasta detsembris koondamishüvitise kahe kuu eest, siis on tal õigus 2021. aasta tuludeklaratsiooni muuta ning ühe kuu koondamishüvitise summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks üle kanda 2022. aasta tuludeklaratsiooni, et maksustatava tulu, maksuvaba tulu ja seega tulumaksukohustuse arvestus oleks kahe aasta (2021, 2022) lõikes õiglasem.

Inimesel on õigus, mitte kohustus, tuludeklaratsioonide muutmiseks kui see toob inimesele kaasa soodsama maksuarvestuse! Samas peab inimene arvestama, et 2021. aasta tuludeklaratsiooni muutmine toob kaasa muudatused ka 2022. aasta tuludeklaratsioonis. Seega on oluline kohe algselt arvestada mõlema aasta tulumaksu arvestusega.

2021. aasta neljandas kvartalis saadud sünnitushüvitise deklareerimine

Neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel välja makstud sünnitushüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2021. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:

  • ¼ saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja oktoobris,
  • ½ saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja novembris,
  • ¾ saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja detsembris.

Vähendatud summa võrra tuleb suurendada järgmise aasta tulu ja sellelt kinnipeetud tulumaksu ning see deklareerida 2022. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.

2021. aasta neljandas kvartalis saadud koondamishüvitise deklareerimine

Neljandas kvartalis välja makstud koondamishüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2021. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:

  • 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
  • 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
  • ½ saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kahe kuu eest.

Vähendatud summa võrra tuleb suurendada järgmise aasta tulu ja sellelt kinnipeetud tulumaksu ning see deklareerida 2022. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.

2021. aasta detsembris saadud lapsendamishüvitise deklareerimine

2021. aasta detsembris välja makstud lapsendamishüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2021. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:

  • ½ saadud lapsendamishüvitise võrra.

Vähendatud summa võrra tuleb suurendada järgmise aasta tulu ja sellelt kinnipeetud tulumaksu ning see deklareerida 2022. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.

2021. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprill 2022 ja tulumaksu tasumise tähtaeg 3. oktoober 2022.

E-MTAs on eeltäidetud 2021. aasta tuludeklaratsioon nähtav 15. veebruarist 2022. Enne seda on 2021. aasta tulude andmeid ja maksuvaba tulu arvesse võtmist võimalik vaadata e-MTAs, valides Registrid ja päringud - Minu päringud - Minu sissetulekud.


Lisainfo

  • telefoni teel 880 0811
  • e-posti teel eraklient@emta.ee
  • e-MTAs, valides Suhtlus - Kirjavahetus.

Preemia

Preemia või auhind on tasu inimesele tema eelneva tegevuse tunnustamiseks. Preemia eristub stipendiumist ühtlasi sellega, et stipendium on tulevikku suunatud, kuid preemiat makstakse tagantjärgi. Tulumaksuga ei maksustata rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid.

Tulumaksuvabasid stipendiume, toetusi ning preemiaid ei pea inimene oma tuludeklaratsiooni märkima ning neid inimese aastatulu hulka ei loeta.

Siseriiklike preemiate maksustamine

Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm).

Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).

Preemia maksja seisukohalt on preemia maksmine täiesti altruistlik sooritus – selle eest mingit vastuhüve ei saada. Kuna preemiat makstakse juba toimunud soorituse või tegevuse eest ning konkursi või võistluse rahalise auhinnana, siis ei kaasne preemia saamisega füüsilisele isikule mingit aruandluskohustust.

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 4 kohaselt piirdub maksuvabastus rahvusvaheliste ja riiklike kultuuri- ja teaduspreemiate ning Vabariigi Valitsuse poolt antavate haridus- ja spordipreemiatega. Kõik muud preemiad kuuluvad maksustamisele.

Riiklike kultuuripreemiate maksmist reguleerib riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus (RKPSS). RKPSSi kohaselt määratakse kultuuripreemiad füüsilisele isikule väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Igal aastal määratakse kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. RKPSSi kohaselt määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Riigi teaduspreemiate maksmist reguleerib teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS). TAKSi kohaselt määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel riiklikud teaduspreemiad. Riigi teaduspreemiate põhimääruse (VV 03.11.2016 määrus nr 120) järgi määratakse Eesti Vabariigi teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Põhimääruse järgi määratakse pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest igal aastal kaks elutööpreemiat suurusega 40 000 eurot. Igal aastal määratakse eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks aastapreemiad suurusega 20 000 eurot põhimääruses loetletud teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.

Spordiseaduse kohaselt määrab Vabariigi Valitsus väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid. Vastavalt Vabariigi Valituse 15.12.2005 määrusele nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ määratakse igal aastal kaks preemiat elutöö eest ja kuus aastapreemiat.

Riiklikud kultuuripreemiad, sh riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind, riigi teaduspreemiad ning riiklik spordipreemia antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval. Nimetatud preemiaid ei maksustata tulumaksuga.

Maksuvabastus laieneb ka rahvusvahelisele kultuuri- ja teaduspreemiale. Rahvusvahelisele kultuuri- ja teaduspreemiale maksuvabastuse kohaldamisel tuleb järgida, et rahvusvahelise konkursi või võistluse näol on tegemist kultuuri- või teadusalase üritusega, kus osalejateks on füüsilised isikud ka muudest riikidest kui Eesti. See tähendab ka seda, et võistluse või konkursi tingimused peavad olema avaldatud peale eesti keele ka mõnes muus rahvusvaheliselt enamlevinud keeles.

Tulumaksuseaduse § 12 lõike 1 punkti 7 ja § 19 lõike 2 kohaselt maksustatakse füüsilise isiku poolt saadud preemia tulumaksuga. Kui preemiat makstakse isiku aktiivse tegevuse ehk töö tegemise (sh võlaõigusliku töövõtu) eest, maksustatakse preemia lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega.

Viimati uuendatud 02.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?