Töötasu

Mitteresidendi Eestis viibides saadud töö- ja teenustasu on Eestis maksustatav tulu, mille peab reeglina kinni ja deklareerib väljamakse tegija.

Töötasu maksustamisel Eestis tuleb võtta arvesse seda, kas tegu on lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, aga ka kui kaua töötaja Eestis viibib. Vaadake, millal tekib maksukohustus Eestis töötava mitteresidendi, töölähetuses mitteresidendi ja lähetatud töötaja töötasu maksustamisel.

Eestis saadud töötasu maksustamine

Eestis maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tasu, mida saadakse töötamise eest

  • töölepingu alusel, või
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, või
  • ametnikuna

ning juhul, kui töö toimub Eestis ning tööandja on Eestist.

Väljaspool Eestit saadud töötasu maksustamine

Kui mitteresident viibib töötamise ajal väljaspool Eestit, siis tasu tulumaksuga Eestis ei maksustata ning mitteresidendile tehtud väljamakset Eestis ei deklareerita.

Kuna nimetatud juhul ei ole tulu mitteresidendile maksustatav, siis ei pea ka mitteresidendist töötaja ise seda Eestis deklareerima.

Näiteks Eesti äriühingu töötaja, kes on Leedu resident, täidab oma tööülesandeid ainult Leedus. Eesti äriühing ei deklareeri Eestist mitteresidendile makstud töötasu Eestis.

Tööandja on Eestist, kui ta on Eesti resident, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

Tööandja loetakse olevat Eestist ka juhul, kui tööülesandeid täidetakse renditööjõuna kasutajaettevõtte juures, kes on üks eelmises lauses nimetatud isik, olenemata sellest, et töötasu väljamakse teeb eelmises lauses nimetamata välisriigi isik.

Tasu töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval maksustatakse Eestis, olenemata sellest, kus mitteresident viibib, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on eelpool nimetatud Eesti isik. Laevapere liikmete tulu maksustamise erikorrast täpsemalt.

Kui mitteresident saab tasu Eesti tööandjalt töö eest, mis tehti Eestis, maksustatakse tasu tulumaksuga Eestis, vaatamata Eestis töö tegemiseks kulunud päevade arvule.

Tulumaksu kinnipidamine ja deklareerimine

Tööandja peab tulumaksu kinni väljamakse tegemisel ja deklareerib mitteresidendi tasu vormi TSD lisal 2.

Maksuvaba tulu saab mitteresidendist füüsilise isiku väljamaksest teha vaid juhul, kui saaja on Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi resident ja esitanud väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks ning tema koduriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend on sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Residentsustõend kehtib reeglina 12 kuud, kui tõendile pole märgitud teisiti. Residentsustõend võib olla ka samu andmeid sisaldaval muul vormil, täidetud peavad olema andmed lisast I, II ja V. Kinnipeetava tulumaksu määr töö või teenuse eest töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasust on 20%. Esinemistasult kinni peetava tulumaksu määr on 10%.

Väljamakselt arvatakse enne tulumaksu arvutamist maha Eestis kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kui selle tasumine oli Eestis kohustuslik. Deklareerida tuleb brutotasu, kinnipeetud töötuskindlustusmakse lahutatakse maha deklaratsiooni TSD lisal 2.

Näide 1
Mitteresidendist töötajale tehtud väljamakselt 1000 eurot peetakse kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning kinnipeetav tulumaks arvutatakse järgmiselt (1000 – 16) × 0,20 = 196.80 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 16 – 196.80 = 787.20.

Näide 2
Mitteresident on resident EMP lepinguriigis, näiteks Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Soomes jne, tema residentsustõend on MTA andmebaasi sisestatud ja ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks. Mitteresidendist töötajale tehtud väljamakselt 1000 eurot peetakse kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning kinnipeetav tulumaks arvutatakse järgmiselt (1000 – 16 – 500) × 0,20 = 96.80 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 16 – 96.80 = 887.20.

Tööandja õigesti kinnipeetud tulumaks loetakse lõplikuks maksuks ja mitteresident täiendavalt tulu deklareerima ei pea. Mitteresident deklareerib saadud tulu ise ainult juhul, kui väljamakse tegija ei ole tulumaksu õigesti kinni pidanud.

Mitteresidendist füüsiline isik võib teha Eestis tulumaksuga maksustatavast tulust Eesti residendile lubatud mahaarvamisi, kui ta on resident Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis ning esitab Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Sel juhul tuleb Eestis deklareerida ka välistulu, mida Eestis ei maksustata, kuid mis võetakse arvesse Eestis kohaldatava maksuvaba tulu suuruse arvutamisel.

Kui mitteresident saab tasu isikult, kes ei ole Eestis tulumaksu kinnipidaja (näiteks mitteresidendist väljamaksja või füüsiline isik), siis peab mitteresident maksustatava tulu ise deklareerima kas vormil A1 või E1.

Sotsiaalmaks mitteresidendi Eestis teenitud töötasult

Kui tööandja maksab töötasu mitteresidendist töötajale, kes töötab Eesti territooriumil, siis üldreeglina peab ta maksma sellelt töötasult sotsiaalmaksu (33%) ja tööandja töötuskindlustusmakset (0,8%) ning pidama kinni töötaja töötuskindlustusmakset (1,6%) Eesti seaduste alusel.

Erandiks on EL määruses 883/2004 loetletud juhtumid, mil töötajale kohaldub teise liikmesriigi sotsiaalkindlustusalane seadusandlus, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva sotsiaalkindlustusasutuse tõend A1.

Maksulepingute kohaldamine

Maksulepingute kohaselt maksustatakse Eestis reeglina teise riigi residendi Eestis toimunud töö eest saadud tasu. Kui väljamaksja on Eestist või kui mitteresidendist tööandja tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, ei piira Eestis maksustamist siin viibitud päevade arv.

Teise riigi residendi Eestis äri- või kutsetegevusest saadud tasu maksustatakse maksulepingute kohaselt Eestis ainult juhul, kui see on saadud Eestis teenuse osutamisest läbi kindla asukoha või püsiva tegevuskoha või piisavalt pika perioodi jooksul (näiteks 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul). Kui tegevus Eestis kestab lühemat aega, saab Eestis kasutada maksulepingust tulenevat maksuvabastust juhul, kui enne väljamakse deklareerimist on Maksu- ja Tolliametile esitatud saaja välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend.

Residentsustõend kehtib reeglina 12 kuud, kui tõendile ei ole märgitud sellest erinevat perioodi. Kui andmed välisriigi kehtiva maksuresidentsuse kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud, ei ole vaja tõendit iga väljamakse tegemisel uuesti esitada. Residentsustõendi olemasolul peab väljamaksja tasu siiski deklareerima vormi TSD lisal 2, kuid tulumaksu ei arvutata.

Residentsustõendi olemasolu Maksu- ja Tolliameti registris saate kontrollida residentsuse päringu abil.

Erandina ei olene teenustasu Eestis maksustamise õigus esineja Eestis viibimise perioodi pikkusest esinemistasu puhul. Mitteresidendi Eestis maksustatavalt tulult tasutakse tulumaks reeglina kinnipidamise teel. Väljamakse tegija on tulumaksu kinnipidajana kohustatud mitteresidendist saajale tehtud tulumaksuga maksustatavalt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama.

Juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu

Maksustamise aluseks on tasu saamine Eesti residendist äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku eest või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.

Mitteresidendi juhatuse ja nõukogu liikme lepingu alusel makstud tasu maksustatakse töötasust ning ettevõtluse tulust erinevalt.

Eesti residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme lepingu alusel makstud tasu maksustatakse Eestis olenemata sellest, kus töö tegelikult tehti. Mitteresidendi võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse või töölepingu alusel tehtud töö tasu on Eestis tulumaksuga maksustatav osas, milles töö või teenus on toimunud Eestis.

Osaühingu juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega (äriseadustiku § 1801 lg 1).

Aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega (äriseadustiku § 314).

Aktsiaseltsi nõukogu liikme töö tasustamise sätestab äriseadustiku § 326, nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek (äriseadustiku § 326 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt peaks olema juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu suurus üldiselt äriühingule teada.

Kui mitteresident saab tasu ühe summana paljude ülesannete eest, on tarvis maksustamiseks leida tõendatav proportsioon, millises osas ja milliste ülesannete eest on tasu saadud. See võib olenevalt olukorrast sõltuda ülesannetele kulutatud ajast, ülesannete olulisusest vms.

Kui Eesti äriühing ei ole juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksja, ei ole Eesti äriühingul kohustust ka tasult tulumaksu kinni pidada ega kontrollida, kas nimetatud tasult on tulumaks Eestis makstud.

Tasu saajal endal on kohustus tulu deklareerida ning Eestis tulumaks tasuda.

Juhtimis- või kontrollorgani liige, kellel tekib maksukohustus Eestis, on vaja registreerida töötamise registris. Töötamise registris registreerimiseks peab mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmel olema Eesti isikukood.

Kuigi Eesti äriühingul ei ole tulumaksu kinnipidamise kohustust, on tal kui tööd võimaldaval isikul kohustus mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige registreerida töötamise registris. Kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.

Mitteresidendist juriidilisel isikul, kes on mitteresidendile Eestis maksustatava juhtimise- või kontrollorgani liikme tasu maksja, ei ole Eestis mitteresidendist tööandjana registreerimise ega tulumaksu tasumise ega kinnipidamise kohustust.

Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksab tasu Eesti residendist juriidiline isik, on viimane tulumaksu kinnipidaja tulumaksuseaduse § 40 lõike 1 alusel ning tal on kohustus väljamakse deklareerida (vorm TSD lisa 2) ja tulumaks tasuda.

Eeldame, et Eesti residendist juriidiline isik ei tohiks oma kohustust täitmata jätta. Kuid juhul, kui väljamaksja on mitteresident, kellel ei ole Eestis tulumaksu kinnipidamise kohustust, on saajal endal kohustus saadud tasu deklareerida kas mitteresidendi vormil A1 või juhul, kui tegemist on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residendiga, residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.

Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige tasu ei saa, ei ole ka tulumaksukohustust, seega ka mitte deklareerimise ega töötamise registris registreerimise kohustust Eestis.

Mitteresidendist äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeks oleku tasult ei pea mitteresidendist tasu saaja tasuma tulumaksu Eestis.

Maksulepingud sisaldavad valdavalt sätet, mille kohaselt Eesti residendist äriühingu juhatuse ja muu sarnase organi liikme tasu, mida makstakse teise riigi residendile, maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt Eestis.

Meelelahutaja või sportlase esinemise tasu

Tulumaksuga maksustatakse

  • mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu;
  • mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist meelelahutaja või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.

Kunstnik selle juhendi tähenduses on artist või meelelahutaja, kes saab tasu avaliku esinemisega seoses (näiteks esineja teatris, kontserdil, raadios, televisioonis, filmis jne) ning seega on oluline, et kunstnik ise oleks avalik esineja. Kunstnikuks ei loeta siin näiteks maalikunstnikku tema tööde näitusel esitamise tõttu, lektorit koolitusel, lavastajat, operaatorit jne.

Sportlane selle juhendi tähenduses on isik, kes saab tasu Eestis toimunud võistlusel või muul meelelahutusüritusel avaliku esinemisega seoses. Tegemist võib olla mistahes spordialaga, sh kergejõustik, jalgpall, kulturism, kriket, bridž, piljard, golf jne.

Esinemistasu maksustamine ei sõltu Eestis viibitud päevade või tundide arvust, oluline on, et esinemine toimub Eestis.

See säte kohaldub tulumaksuga maksustamisel olenemata sellest, kas saaja on sõlminud töölepingu, võlaõigusliku lepingu vm. Esinemistasu maksustamisel on oluline, kas isik ise on ja esineb Eestis, kaasa arvatud juhul, kui esinemine kantakse üle televisioonis, raadios või internetis. Viimastel juhtudel tekib esineja tasu maksustamise alus ainult seetõttu, et esinemise jäädvustamine, filmimine või salvestamine toimus Eestis.

Kinnipeetava tulumaksu määr meelelahutaja või sportlase esinemistasult on 10%, kui maksuleping ei näe ette soodsamaid maksustamisreegleid.

Konkreetses maksulepingus võib esinemistasu maksustamisele Eestis olla erinevaid piiranguid, seda ühe või mõlema lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest rahastatava tegevuse korral.

Viimati uuendatud 25.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?