Ukrainast saabunud sõjapõgenikele

22.03.2022 | 09:23

Töötamise registreerimine ja töötasu maksustamine Eestis.
    • Jaga

Ukrainast on sõjaolukorra tõttu Eestisse jõudnud põgenikud, kes on valmis Eestis tööle asuma. Eestis on ka tööandjaid, kes soovivad Ukrainast saabunud inimestele Eestis tööd pakkuda.

Eesti Töötukassa aitab Teil leida tööd. Eesti Töötukassa kodulehel ja e-töötukassas leiab info eesti, inglise ja vene keeles. Osaliselt on info ka ukraina keeles.

Töötamise registreerimine

Eesti tööandja registreerib Teid enne tööle asumist töötamise registris. Selleks kasutatakse Teile Eestis väljastatud isikukood. Kui Teil puudub isikukood ning Teil ei ole võimalik seda enne tööle asumist taotleda, siis on Eesti tööandjal võimalik Teie töötamine kuni viieks päevaks registreerida Teie sünniajaga. Kui Te saate Eesti isikukoodi, siis tööandja muudab töötamise registris kande ära.

Töötamise registri andmeid on õigus kasutada Tööinspektsioonil, Eesti Töötukassal, Eesti Haigekassal, Sotsiaalkindlustusametil ning Politsei- ja Piirivalveametil.

Töötamise registri kanne tagab Teile ravikindlustuse Eestis.

Töötasu maksustamine

Teie töötasu deklareerib ja maksud tasub Eesti tööandja alates Eestis tööle asumise esimest päevast. Teie töötasu maksustamine erineb, kui te olete:

  • Eesti resident või
  • Ukraina resident.

Residentsuse määrab Maksu- ja Tolliamet. Selleks tuleb Teil esitada füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus (vorm R). Vormi R saate saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil emta@emta.ee või esitada Teile sobivamais teenindusbüroos.

Kuna sõjapõgenikuna puudub Teil võimalus oma endisesse alalisse elukohta Ukrainas naasta ja ei ole teada, kas ja millal Teil see võimalus uuesti avaneb, siis Maksu- ja Tolliamet loeb Teie elukohaks Eesti, kus Te elate ja töötate. Seega on Teil võimalus esitada vorm R ja Teid määratakse Eesti residendiks.

Eesti residendina deklareerib ja maksab Teie tööandja Teie töötasult igakuiselt:

  • tulumaksu 20%,
  • sotsiaalmaksu 33%,
  • töötuskindlustusmakse (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ning
  • kogumispensioni makse 2%.

Eesti residendina kohaldub Teile jooksvalt üldine maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus, kui Teie töötasu ei ületa 1200 eurot kuus. See tähendab, et kui Teie töötasu on kuni 1200 eurot kuus, siis tulumaksuga 20% maksustatakse kuni 700 eurot kuus (1200 – 500 = 700).

Rohkem infot

Mitteresidendina (Ukraina residendina) deklareerib ja maksab Teie tööandja Teie töötasult igakuiselt:

  • tulumaksu 20%,
  • sotsiaalmaksu 33%,
  • töötuskindlustusmakse (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%).

NB! Ukraina residendina ei kohaldu Teile üldine maksuvaba tulu ja Teil ei ole võimalik liituda kogumispensioniga ehk II sambaga.

Eesti pensionisüsteem ja kogumispensioni makse 2%

Eesti pensionisüsteem koosneb nn kolmest sambast:

  • riiklik pension ehk I sammas. Tööandja tasutud sotsiaalmaksust 33% on riikliku pensioni ehk I samba osa 20% (inimeste puhul, kes on liitunud II sambaga, 16%) ja ravikindlustuse osa 13%.
  • kogumispension ehk II sammas. Inimeste puhul, kes on liitunud II sambaga, peetakse töötasult kinni kogumispensioni makse 2% ja sellele lisandub I samba ehk sotsiaalmaksu arvelt 4%.
  • täiendav kogumispension ehk III sammas.
     

Kogumispensioni maksete (II samba) tasumine

Inimestel, kes on sündinud 1983. aastal ja hiljem, tekib Eesti residendina koheselt ka kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine.

Kui Te olete sündinud 1983. aastal või hiljem, esitate vormi R ja Te olete juba Eesti resident, siis tuleb Teil ka otsustada, kas Te soovite kogumispensioniga ehk II sambaga liituda või ei soovi. Kui Te ei soovi kogumispensioniga ehk II sambaga liituda, siis on väga oluline, et Te esitate avalduse (eraldi vorm – maksete mittetegemise avaldus) Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonna „Minu pensionikonto“, internetipangas või pangakontoris kohapeal.

Rohkem infot


Kui Teil ei ole ID-kaarti või mobiili-ID-d või internetipanga kasutamise võimalust, siis on vajalik pangakontorisse kohapeale minna. Eeltoodud lingilt leiate ka suuremate keskuste pangakontorid, kuhu võite minna avaldust esitama ka juhul, kui Te ei ole konkreetse panga klient.

Kui Te esitate maksete mittetegemise avalduse, siis on Teil alles 10 aasta möödumisel võimalik uuesti kogumispensioniga ehk II sambaga liituda.

Kogumispensioni ehk II samba makse kinnipidamise alustamine ja lõpetamine toimub 3 korda aastas: 1. jaanuarist, 1. maist või 1. septembrist (olenevalt sellest, millal Te esitate maksete mittetegemise avalduse). Täpsemalt saate lugeda Pensionikeskuse kodulehelt.

Maksuresidentsuse küsimused ja vastused

Maksuresidentsus on mõiste, mille abil otsustatakse, kas inimene maksab selles riigis tulumaksu enda kogu maailma tulult või ainult selle riigi tulult.

Ka Sotsiaalkindlustusamet või Töötukassa kontrollib osade toetuste ja hüvede andmise üle otsustamisel saaja maksuresidentsust.

Maksuresidentsusest sõltub olenevalt olukorrast ka inimese tulult arvutatava tulumaksu suurus, sest mitteresidendil on osade tululiikide puhul erinev tulumaksu määr (litsentsitasu, esinemistasu 10%) või on erinev maksuvabastus (intress).

Näiteks mitteresident ei saa oma Eestis maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot kalendriaastas), kui ta pole resident riigis, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra).

Maksuresidentsus ei sõltu inimese kodakondsusest ega muuda seda: ei anna ega võta ära.

Eesti resident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib siin vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Välditakse ka topeltresidentsust ehk kui inimesel on maksuresidentsus ka teises riigis, siis on oluline, kas inimesel on elukoht ainult Eestis, kus on tema pere, kus ta rohkem viibib.

Maksuresidentsuse üle ei saa inimene ise otsustada, sest see sõltub tema seotusest Eesti riigiga: kus on tema kodu, pere ja kus ta rohkem viibib.

Kuna kõiki neid asjaolusid tuleb vaadata koos, kuid kogu see info ei ole kättesaadav riiklikest andebaasidest, siis peab inimene ise pöörduma Maksu- ja Tolliametisse residentsuse määramise avaldusega vormil R.

Residentsuse määramine on oluline, et inimese tulult arvutataks tulumaks õiges riigis ja õigesti, samuti määrab see osade toetuste või hüvitiste saamise õiguse.

Eesti resident maksab Eestis tulumaksu enda kogu maailmas teenitud tulult, topeltmaksustamist välditakse, tõendi olemasolul välisriigi tulumaks vähendab Eesti tulumaksu või olenevalt tulu liigist ja asjaoludest vabastatakse välisriigis maksustatud tulu maksustamisest Eestis. Eesti residendile tehtud väljamakselt saab inimese vastava ühekordse avalduse alusel väljamaksjale arvata maha maksuvaba tulu kuni 500 eurot kalendrikuus, olenevalt inimese tulu suurusest.

Residendi töötasult peetakse kinni kogumispensioni makse, kui saaja on vastavas eas ning ei ole lahkumisavaldust teinud. Mitteresidendi töötasult kogumispensioni makset kinni ei peeta.

Samas näiteks juhul, kui mitteresident teeb tööd väljaspool Eestit, ei maksta tema töötasult Eestis üldse tulumaksu.

Kuna residentsusest sõltub tulumaksu suurus, siis valede residentsuse andmete korral Maksu- ja Tolliameti andmebaasis võidakse maksud töötasult või muudelt väljamaksetelt arvutada suuremas või väiksemas summas, kui seaduse järgi peaks.

Seega tuleb residentsuse määramise avaldus esitada nii Eestisse saabumisel kui lahkumisel.

Inimene peab enda residentsuse määramiseks täitma residentsuse määramise vormi R, vastates seal olevatele küsimustele Eestisse saabumise kohta ning allkirjastama ja esitama Maksu- ja Tolliametile. Seda võib teha digiallkirjastatud avalduse saatmisega emta@emta.ee, Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu (Registrid ja päringudRegistreerimine – Mitteresidendi registreerimine) või pabervormil teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliameti andmebaasi tehakse inimese vastuste põhjal märge tema residentsuse kohta, mis võimaldab väljamaksjatel sealt seda infot saaja maksuresidentsuse kohta saada ning arvutada maksud Eestis tehtud väljamaksetelt õigesti. Kui inimene lahkub Eestist, peab ta esitama residentsuse määramise avalduse vormi lahkumise kohta.

Hea teada

Kuna Eestis sõltub maksuvaba tulu inimese kogu maailmast saadud tulu suurusest, siis lõplik maksusumma arvutatakse kalendriaasta kohta inimese esitatud tuludeklaratsiooni alusel, osad inimesed saavad seetõttu osa töötasult kinnipeetud tulumaksu tagasi, osad peavad juurde maksma.

Aasta jooksul on võimalik Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA kontrollida:

  • enda töötasult makstud makse (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu töötamised) ja
  • maksuvaba tulu kasutamist (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu sissetulekud), sest inimene teeb ise avalduse ühele tööandjale maksuvaba tulu kohaldamiseks.

E-teenuste keskkonnas e-MTA (Minu töötamised) näeb ka seda, kas on tehtud töötamise registrisse kanne. Tähele tuleb panna, et maksuarvutus on kassapõhine ehk kui inimene alustab tööd jaanuaris ja töötasu saab veebruaris, siis andmeid töötasult makstud maksude kohta näeb ta alles pärast 10. märtsi.