MTA maksuauditi osakonna üksuse juhi Aune Maria Marjapuu sõnul kontrolliti ettevõtteid nii riskianalüüsi alusel kui ka juhuvalimiga. „Meie eesmärk oli veenduda, et ka hooajatöötajad oleksid töötamise registris registreeritud ning suurendada tööandjate teadlikkust nende kohustustest. Selleks kontrollisime seekord ennekõike toitlustussektori ettevõtteid üle Eesti,“ ütles Marjapuu.
- Tartumaal kontrollis MTA 156 töötaja töötamise registrikandeid 38 tööandja juures. Korrektselt olid tööle registreerimata 9 töötajat 7 tööandja juures.
- Pärnumaal kontrolliti 154 töötaja registrikandeid 36 tööandja juures. Töötamise registris olid registreerimata 10 töötajat ühe tööandja juures.
- Saaremaal kontrolliti 43 töötaja registrikandeid 6 tööandja juures. Töötamise registris olid registreerimata 15 töötajat 3 tööandja juures.
- Harjumaal kontrolliti 158 töötaja registrikandeid 47 tööandja juures. Töötamise registris olid registreerimata 13 töötajat 10 tööandja juures.
- Ida-Virumaal kontrolliti 57 töötaja registrikandeid 23 tööandja juures. Registreerimata olid 5 töötajat 5 tööandja juures.
- Lääne-Virumaal kontrolliti 41 töötaja registrikandeid 18 tööandja juures. Töötamise registris olid registreerimata 7 töötajat 5 tööandja juures.
- Läänemaal kontrolliti 26 töötaja registrikandeid 8 tööandja juures. Registreerimata olid 11 töötajat 6 tööandja juures.
- Järvamaal kontrolliti 13 töötaja registrikandeid 6 tööandja juures. Kõik kontrollitud tööandjad olid oma töötajad korrektselt registreerinud.
- Viljandimaal kontrolliti 19 töötaja registrikandeid 6 tööandja juures. Töötamise registris olid registreerimata 4 töötajat 3 tööandja juures.
Enamik esialgu registreerimata töötajaid on nüüdseks töötamise registris registreeritud. Mõnede kontrollitud tööandjatega on menetlused veel pooleli.
MTA maksuauditi osakonna üksuse juhi Aune Maria Marjapuu sõnul olid enamik tööandjaid töötamise registreerimise kohustusest teadlikud. „Kontrollide käigus saime üsna hea tunnetuse, et ennekõike jäetakse töötajaid registreerimata siiski teadlikult maksueelise saamise soovist. Olid vaid mõned üksikud juhtumid, kus ettevõtjad polnud lihtsalt jõudnud oma töötajaid õigeks ajaks registreerida,“ sõnas ta.
2026. aasta varimajanduse küsitlusuuringu tulemuste järgi on toitlustuse valdkond üks suurimaid ümbrikupalga riskiga sektoreid Eestis. Ümbrikupalga risk on suurim ennekõike sellistes valdkondades, kus liigub palju sularaha ja esineb lühiajalisi töösuhteid. Sel põhjusel ja MTA riskianalüüsi andmete põhjal kontrollis amet seekord hooajatöö pakkujaid ennekõike toitlustussektoris.
Selgi suvel kogesid maksuaudiitorid tööpõllul üksjagu positiivseid vastuvõtte. „Näiteks oli olukordi, kus kontrolli ajal oli restoranis korraga tööl mitukümmend inimest. Vahetuse vanem organiseeris töö nii, et teenindus jätkus ja kõik töötajad said sujuvalt kontrollitud. Mitmelt poolt kuulsime MTA tööle positiivset tagasisidet – tööandjad ütlesid, et teeme õiget asja. Meie jaoks väljendab see selgelt tööandjate arusaama, et ettevõtete kontrollimine ja eksinute õigele teele juhtimine aitab sektoris ausat konkurentsi hoida,“ tõdes MTA maksuauditi osakonna üksuse juht Aune Maria Marjapuu.
Suurem osa kontrollitud ettevõtjatest pakuvad oma töötajatele ausat tööd ja palka. Ausalt palgalt tasutud tööjõumaksude toel saab riik pakkuda töötajatele hüvesid. MTA tunnustab kõiki ettevõtjaid, kes tegutsevad eeskujulikult ja hoolivad ka töötajate õigustest.
Paraku leidub endiselt ka tööandjaid, kes eelistavad pakkuda mitteametlikku või korrektselt maksustamata tööd. Samuti esineb juhtumeid, kus töötajatele pakutakse tasuta proovipäeva, mis on keelatud.
„Tasuta proovipäeva pakkumine pole töötajale kasulik ega tööandjale lubatud. Niipea, kui hakkad kellegi heaks tööd tegema – näiteks kliente teenindama või kaupa riiulitesse paigutama – on see töö, mille eest pead saama tasu,“ toonitas MTA maksuauditi osakonna üksuse juht Aune Maria Marjapuu.
MTA tuletab tööandjatele ja töötajatele meelde, et korras maksuarvestus tagab töötaja õigused ja kindluse tuleviku ees. Nii täielik kui ka osaline ümbrikupalga maksmine, olgu see sularahas või pangakontole, röövib töötajalt õigusi ja hüvesid, mida iga töötaja väärib.
Ümbrikupalk on selline palk, millelt on jäänud maksud osaliselt või täielikult tasumata. See tähendab, et haigeks jäädes või tööõnnetusse sattudes ei saa töötaja talle ettenähtud hüvitist. Mitteametlikult töötades ei pruugi töötaja saada ka puhkust ega puhkuserahasid, töövaidlustes on ta kohe nõrgemal positsioonil. Ümbrikupalka saades ei kogune töötajale ka pensioni. Samuti jääb ta ilma töötuskindlustus- ja vanemahüvitisest.
MTA soovitab igal töötajal veenduda, kas tema töötamine on hiljemalt esimesest tööpäevast alates töötamise registris registreeritud. Seda saab kontrollida e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides „Minu töötamised“. Avanevas vaates näete kehtivaid töötamisi. Klikkides konkreetsele kande numbrile avaneb vaade, kust saab üle kontrollida kõik töötamisega seotud andmed. Seejuures on oluline veenduda, et vaates kuvatud andmed vastaksid ka tegelikkusele. Juhul, kui see nii ei ole, soovitab amet rääkida oma tööandjaga, kes saab andmeid parandada. Kui tööandja ei nõustu andmeid parandama, pöörduge MTA poole e-aadressil [email protected] või küsige nõu Tööinspektsioonilt aadressil [email protected].
Põhjusi, miks ümbrikupalgast keelduda, loe MTA kodulehelt.
