Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa selgitas, et kaubavahetus kolmandate riikidega on küll märgatavalt vähenenud, kuid samal ajal on teatud kaupade sisse- ja väljavedu kasvanud. „Ühelt poolt on see tingitud ausast kaubandusest – ettevõtted, kes täidavad hoolsuskohustust, on kohanenud muutunud geopoliitilise olukorraga ning leidnud uusi turge ja tarneahelaid. Teisalt näeme aga ka teatud kaubaartiklite osas tõuse, mis võivad viidata sanktsioonidest kõrvale hiilimisele,“ ütles Riimaa.
Riimaa sõnul on MTA esmane eesmärk alates sõja algusest olnud sanktsioonide alla kuuluva kauba jõudmise takistamine Venemaale. „Kuigi suuremale osale kaupadest kehtib Venemaale ekspordikeeld, on siiski paljude sanktsioneeritud kaupade transiit läbi Venemaa lubatud. Saame tegutseda meile antud volituste piires ning põhjendatud kahtluste korral, et vedu lõpeb Venemaal, takistame kaupade väljumise Euroopast,“ rõhutas Riimaa.
Sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamine on muutunud kõige olulisemaks fookuseks tollitöös. Riimaa sõnul on Maksu- ja Tolliamet selle eesmärgi nimel rakendanud mitmeid sihipäraseid samme. „Teeme põhjalikku kauba- ja transpordidokumentide kontrolli, hindame kogu tarne- ja transpordiahela riske ning marsruudi loogilisust. Nii on üha rohkem karmistuvad sanktsioonid kui ka tolli meetmed juba väliskaubandusstatistikas oma mõju näidanud, kuid näeme, et tänast sanktsioonirežiimi oleks võimalik ja vajalik veel täiendada,“ rõhutas Riimaa.
Alates 2023. aastast on kaubavahetus Kesk-Aasia riikidega olnud pidevas langustrendis. Eelkõige väljendub vähenemine kaupade eksportimisel. Alates 2023 on kaupade eksport langenud ligi 30 protsenti. Kaupade impordimahud Kesk-Aasia riikidest on püsinud stabiilsed, põhilised langused on toimunud sõidukite varuosade, puit- ja puidutoodete, metalltoodete ja muude kaupade mahtudes, mille puhul on MTA kahtlustanud sanktsioonidest kõrvalehiilimist. Statistika ühtlasi kinnitab, et Kesk-Aasia riigid ei ole sõja ajal suutnud kompenseerida Venemaalt varem sisse toodud kaubamahte – Venemaa sõjaeelse ja Kesk-Aasia riikide sõjaaegsete sisseveo mahtude erinevus on seitsmekordne ning ulatub ligikaudu 3 miljardi euroni.
Samas on kolme aasta võrdluses enim kasvanud ekspordimahud kakaotoodete, sõidukite ja nende varuosade, kalatoodete, vasktoodete ning plasttoodete gruppides. „Mõnedele kaupadele – näiteks toidukaupadele – ei ole sanktsiooni kehtestatud ning nende kaubagruppide kasv on selgitatav ega viita sanktsioonide rikkumisele. Kuid sanktsioneeritud kaupade puhul, mille märgitud sihtkoha osas võib tekkida küll kahtlus, et tegelikkuses võivad need jõuda Venemaale, ei saa me õigusriigi asutusena üksnes oletuse põhjal kaubavahetust piirata. Selleks on vaja täiendavaid meetmeid, mis annaksid meile kindlad õiguslikud alused kauba kinnipidamiseks või kaubavahetuse tõkestamiseks,“ märkis Riimaa.
MTA on teinud mitmeid ettepanekuid sanktsioonide tõhustamiseks. Nende seas on muuhulgas ettepanek keelustada Venemaa kasutamine transiitriigina. Samuti on tehtud ettepanekuid kaubagruppide põhiste sanktsioonide rakendamiseks ning tähtajaliste erandite kaotamiseks. „Sellised meetmed vähendaksid sanktsioonidest kõrvalehoidumise riske idapiiril veelgi ning aitaksid ära hoida ajutisi kaubavahetuse anomaaliaid,“ rõhutas Riimaa.
Analüüs hõlmas järgmisi riike: Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Gruusia ja Armeenia.
