Ettevõtlustulu ja ettevõtluskonto

Ettevõtlustulu on tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja kohustatud isiku puhul ka kogumispensioni maksega maksustatav tulu. Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu on ühtse maksuga, mis jagatakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustatud isiku puhul ka kogumispensioni makse vahel, maksustatav tulu. Juhendid lehel selgitavad maksustamist täpsemalt.

Ettevõtlustulu

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

  • Ettevõtlusest saadud tulu peab deklareerima deklaratsiooni vormil E.
  • Vorm E esitatakse koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga A maksustamisperioodile (kalendriaastale) järgneva aasta 30. aprilliks.
  • FIE on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama ka siis, kui ettevõtlustulu puudus või see oli väiksem kui maksuvaba tulu.
  • Nii vormi A kui vormi E on võimalik esitada kas e-MTA kaudu või paberil.
  • E-MTA vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates 15. veebruarist. Vorm E ei ole eeltäidetud.
  • Ettevõtlustulu deklaratsiooni (vormi E) peavad esitama ka isikud, kes ei ole kantud äriregistrisse, kuid on tegelenud ettevõtlusega ja on saanud aasta jooksul ettevõtlustulu.
  • Ettevõtluskulud ja -tulud võetakse arvesse sellel aastal, millal tulu laekus või kulutus tehti.
Näide

FIE andis ostjale kauba üle ja esitas oktoobris arve summas 500 eurot. Raha üleantud kauba eest laekus ettevõtjale järgmise aasta jaanuaris. Summa 500 eurot loetakse ettevõtja järgmise aasta tuluks ja käesoleval aastal tulu deklareerimisel arvesse ei võeta.

  • Ettevõtluse üle andmisel isikule, kes jätkab FIE ettevõtlust, esitab üleandja vormi E lisa koos vormidega A ja E maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.
  • Tuludeklaratsiooni vorm E täidetakse kassapõhiselt, st kui FIE on pidanud tekkepõhist raamatupidamisarvestust, tuleb see korrigeerida kassapõhiseks.
    Vormi E täitmisel märgitakse tulud ja kulud koos käibemaksuga.
    Ettevõtluse tulud ja kulud võetakse arvesse sellel aastal, millal tulu laekus või kulutus tehti (kulu tasuti).
    Vormile E kantud summad peavad olema vastavuses raamatupidamises kajastatud summadega. Vormi E esitades peab aasta raamatupidamisaruandlus olema korrastatud ja lõplik.
  • Rendi- ja üüritulu võib seadusjärgselt deklareerida kas vormil A või vormil E. Vormil E deklareeritakse rendi- ja üüritulu juhul, kui maksumaksja on registreeritud FIE-na ning rendi- ja üüritulu on tema ettevõtlustuluks. Kui ettevõtluseks tehtud kulutused märgitakse vormil E, siis peab ka tulu kajastama vormil E.
    Kui renditulu ei ole ettevõtlustulu  ja sellelt on tulumaks kinni peetud, siis deklareeritakse see vormi A tabeli 5.4 I osas.
    Kui renditulu ei ole ettevõtlustulu ja sellelt ei ole tulumaks kinni peetud, siis deklareeritakse see vormi A tabeli 5.4 II osas.
  • Omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamine
    Kui ettevõtja tegevusalaks on omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamine (müük, vahetamine), deklareerib ta sellest saadud tulu vormi E real 2. Kui ettevõtja osutab lisaks veel muid teenuseid (näiteks lükkab traktoriga külatee lumest puhtaks), siis ei deklareerita seda põllumajandussaaduste võõrandamisena, vaid teenuste osutamisena vormi E real 1.
  • Metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamine

    Kui ettevõtja on võõrandanud talle kuuluvalt kinnistult metsamaterjali (langetatud puid ja puutüvesid, puutüve järkamisel saadud tüveosa, raidmeid) ja raieõigust, siis deklareerib ta saadud tulu vormi E real 3.
    Metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamise ning sellega seotud toetuste korral tuleb deklareerida ka maatüki kinnistunumber.

  • Väärtpaberi võõrandamisest saadud tulu ei maksustata ettevõtlustuluna, vaid kasuna vara võõrandamisest. Selline tulu tuleb deklareerida vormil A kas tabelis 6.1 või 8.2.
  • Ettevõtlusega seoses saadud rahaline toetus ja stipendium (sealhulgas seaduse alusel või riigieelarvest saadud stipendium ja seaduse alusel saadud toetus) tuleb kajastada ettevõtlustuludes. Ettevõtlusega seotud kulud on lubatud ettevõtluse tuludest, toetustest ja stipendiumidest maha arvata.
  • Tulu välismaa ettevõtlusest
    Välismaal toimunud ettevõtlusest tulu saamisel tuleb täita vormi E tabel 1. Arvestust tuleb pidada riikide ja tululiikide lõikes.
    Samas tabelis tuleb näidata välismaa ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud ning vormi E põhitabeli vastavatele ridadele kantakse välismaal saadud ettevõtlustulu netosumma.
    Vormi E põhitabeli kulude hulgas ei saa näidata välismaa ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulusid.
  • Ettevõtlusega seotud kulud võivad oma ettevõtlustuludest maha arvata FIEna äriregistrisse kantud isikud, notarid ja kohtutäiturid.
  • Ettevõtlustulust võib maha arvata kõik dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud, mille seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt, saab seda ka maha arvata osaliselt. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks.
     

Täiendav põllumajanduslik mahaarvamine ning täiendav mahaarvamine metsamaterjali ja raieõiguse müügitulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest

FIE võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust (millest on tehtud lubatud mahaarvamised) aastas täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot (vormi E rida 2.4).

Lisaks saavad ka FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot (vormi E rida 3.4).

Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Kui isiku ettevõtlus hõlmab eri liiki ettevõtlust, näiteks metsamaterjali ja raieõiguse müüki ning põllumajandussaaduste müüki, siis tuleb metsanduse ja põllumajanduse kohta pidada eraldi tulude ja kulude arvestust.

Kui metsamaterjali ja raieõiguse müügi netotulu on täiendava mahaarvamise maksimumsummast (5000 eurost) väiksem, näiteks 1500 eurot, siis tulust mahaarvamata osa (3500 eurot) ei saa täiendavalt põllumajanduse tulu vähendusena arvesse võtta.

Töödeldud metsamaterjali (nt lõhutud küttepuude) müük ei ole käsitletav metsamaterjali võõrandamisena, millest saab täiendavat mahaarvamist (5000 eurot) teha. See tulu deklareeritakse vormi E 1.osas.

Ettevõtluskonto

Eraisikutel on võimalus avada LHV Pangas ettevõtluskonto ning täita oma maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.

Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse või era- või juriidilisele isikule kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks.

Ettevõtluskontole ei tohi kanda rahasid, mis on teenitud teenuse osutamisest või kauba müügist perioodil, millal ettevõtluskonto omanik on sotsiaalselt kindlustatud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Šveits) või sotsiaalkindlustuslepingu riigis (Kanada, Ukraina, Austraalia, Valgevene), kus on see tulu maksustatav sotsiaalkindlustusmaksetega.

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada. Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.

Lisainfo

Ettevõtluskontost ja Sotsiaalkindlustusameti makstavatest hüvitistest

Ettevõtluskonto omanik näeb ettevõtluskonto kõiki laekumisi ja maksuarvestust e-MTA kaudu: Registrid ja päringud – Minu päringud – Ettevõtluskonto.

Seda, kas isikul on ettevõtluskonto, saab kontrollida ettevõtluskonto päringu abil.

Ettevõtluskonto ülevaade

Ettevõtluskonto loob ettevõtlusega tegelemiseks uue lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi. Ettevõtluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse täitmine toimub ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettevõtluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust või müüa kaupu. Samas saab ta vajadusel sõlmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise või kauba müügi andmed kirjas. Kirjalik leping võib olla ka pangakonto väljavõte, makseterminali kviitung või sularahas tasumisel kassaorder.

Näiteks on ettevõtluskontole ülekande tegemisel juriidilisele isikule täiesti sobiv kuludokument pangakonto väljavõte (maksekorraldus) või kassa väljaminekuorder, kus on ära näidatud kauba või teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.

LHV Pank võimaldab ettevõtluskonto omanikele ka makseterminale (kaardiga tasumisel). Makseterminal väljastab kviitungi, millele saab juurde kirjutada kauba nimetuse ja see on ka täiesti sobiv kuludokument.

Samuti näiteks kui ettevõtluskonto omanik müüb juriidilisele isikule laadal omavalmistatud käsitööd, siis on juriidilisele isikule sobiv kuludokument kassa sissetulekuorder tema koostatud kassa väljaminekuorder, kus on ära näidatud kuupäev, müüja ja ostja andmed ning kauba nimetus, kogus, hind ja summa. Kui ettevõtluskonto omanik saab teenuse osutamisel või kauba müügil sularaha, siis kannab ta ise selle oma ettevõtluskontole, et maksukohustus täita.

Kuna juriidilised isikute puhul reguleerib majandustehingute dokumenteerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist raamatupidamise sise-eeskiri, siis võivad olla nõuded erinevad, kuid Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib ettevõtluskonto puhul lihtsustatud dokumente.

Kellele on ettevõtluskonto kasulik

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Näiteks võib tuua ka omavalmistatud kauba müügi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede vm müük.

Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify, Bolt vm kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.

Kellele ei ole ettevõtluskonto kasulik

Kuna ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Eraisik avab LHV Pangas ettevõtluskonto.

  • Ettevõtluskonto lepingu sõlmimiseks peab isik olema eelnevalt LHV Panga klient.
  • LHV Panga kliendil tuleb siseneda LHV internetipanka, valida rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud“ ja real „Ettevõtluskonto“ vajutada nuppu „Sõlmi leping“. Lepingu saab allkirjastada Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Oluline on eelnevalt tutvuda ettevõtluskonto lepingu tingimustega!
  • Lepingu sõlmimisega annab ettevõtluskonto omanik LHV Pangale korralduse broneerida ettevõtluskontole laekunud summadelt ettevõtlustulu maks ning kanda ettevõtlustulu maks üle Maksu- ja Tolliametile.

LHV Pank teatab ettevõtluskonto avanud või sulgenud isiku andmed ja ettevõtluskonto kontonumbri (IBAN) Maksu- ja Tolliametile ning kannab kalendrikuus ettevõtluskontole laekunud summadelt broneeritud ettevõtlustulu maksu koheselt üle Maksu- ja Tolliametile. Ettevõtluskontol olevat vaba raha saab konto omanik vabalt kasutada sarnaselt tavapärasele arvelduskontole.

Maksu- ja Tolliamet

  • kannab LHV Pangalt saadud maksumaksja andmed ettevõtluskonto avamise lepingu sõlmimisel maksukohustuslaste registrisse ja kustutab maksumaksja andmed ettevõtluskonto lepingu lõppemisel registrist,
  • jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja on kogumispensioni kohustatud isik:
  • tulumaksu osa määr 20/55 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • sotsiaalmaksu osa määr 33/55 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • kohustusliku kogumispensioni makse osa määr 2/55 ettevõtlustulu maksu määrast;
  • jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja ei ole kogumispensioni kohustatud isik:
  • tulumaksu osa määr 20/53 ettevõtlustulu maksu määrast,
  • sotsiaalmaksu osa määr 33/53 ettevõtlustulu maksu määrast;
  • edastab kohustusliku kogumispensioni makse osa andmed pensioniregistri pidajale ning sotsiaalmaksu osa andmed Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile.

Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas.

Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida. Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2021. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 584 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus (584 × 33%).

Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab Maksu- ja Tolliamet Haigekassale.

Näide 1

Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu ning ta on liitunud II pensionisambaga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma 2021. aastal kalendrikuus vähemalt 1606 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 321,20 eurot (1606 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 192,72 eurot (321,20 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

Näide 2

Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu ning ta ei ole liitunud II pensionisambaga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma 2021. aastal kalendrikuus vähemalt 1548 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 309,60 eurot (1548 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 192,76 eurot (309,60 × 33/53). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

Ravikindlustuse tekkimisest saab täpsemalt lugeda Haigekassa veebilehelt Tööandja kindlustatud.

Näide 3

2021. aasta veebruaris teenis füüsiline isik juriidilise isikuga sõlmitud töövõtulepingu alusel 400 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 132 eurot. Samas laekus veebruaris ka füüsilise isiku ettevõtluskontole 800 eurot, millelt arvutati ettevõtlustulu maks 160 eurot (800 x 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 96 eurot (160 × 33/55).

Seega laekus veebruaris füüsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 228 eurot (132 + 96). Isiku puhul on veebruaris sotsiaalmaksu minimaalne kohustus täidetud ja tal on õigus ravikindlustuskaitsele alates 11. märtsist.

Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna.

Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Aastatulu ja maksuvaba tulu on selgitatud täpsemalt juhendis Maksuvaba tulu arvestamine.

Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele jt isikutele.

Teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele peab ainult arvestama, et nendel isikutel tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Täiendav maksukohustus ongi ettenähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.

Seetõttu tuleb ettevõtluskontole kantud teenustasu puhul hinnata, kes on ettevõtluskonto omaniku poolt osutatud teenuse saanud – kas tööandja (äriühing) või töötaja ning kas tegemist võib olla tööandjapoolse kulu hüvitamisega töötajale. Samuti tuleb hinnata, kas tegemist võib olla tööandjapoolse töölepingu või teenuse osutamise lepingu asendamisega ettevõtluskonto kasutamisega.

Kui teenuse on saanud töötaja ning tööandja hüvitab tööülesannetega seotud kulu töötajale, siis on see maksuvaba tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 3 alusel. Näiteks olukorras, kus töötaja kasutas Bolti taksoveoteenust ja tööandja hüvitas töötajale tööülesannetega seotud sõidukulu, on see maksuvaba kulu hüvitamine. Ka olukorras, kus taksoveoteenuse osutaja oli ettevõtluskonto omanik, ei too tööandjale (äriühingule) taksoveoteenuse kulu hüvitamine kaasa täiendavat maksukohustust TuMS § 34 punkti 13 ja § 51 lg 2 punkti 1 alusel.

Kui aga tööandja asendab töölepingu või teenuse osutamise lepingu ettevõtluskonto kasutamisega, siis tekib äriühingul täiendav maksukohustus eeltoodud sätete alusel. Näiteks olukorras, kus äriühing asendab seni töölepingu alusel töötanud autojuhti tasustamise ettevõtluskonto kaudu.

Seega äriühingul tekib täiendav tulumaksukohustus (20/80) olukorras, kus ettevõtluskonto asendab töölepingut, käsunduslepingut, töövõtulepingut või muud võlaõiguslikku teenuse osutamise lepingut.

Kaupade müümisel täiendavat tulumaksukohustust ei teki.

Seetõttu kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu residendist äriühingult, mittetulundusühingult, sihtasutuselt või juriidilisest isikust usuliselt ühenduselt (edaspidi ka väljamakse tegija) ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib nendel isikutel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 20/80) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1–3).

Ettevõtluskonto omanik peab väljamakse tegijat ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Väljamakse tegija teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 20/80).

Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on väljamakse tegijal kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ja mitteresidendist äriühingul ei teki maksukohustust TuMS § 51 lg 2 p 1 alusel.

LHV Panga mõistes on ettevõtluskonto arvelduskonto, millele rakenduvad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Ettevõtluskontole kehtivad arvelduskontoga sarnased reeglid, näiteks saab ettevõtluskontole tellida pangakaardi või soovi korral kaardimakseterminali. Erandiks on investeerimisteenused – ettevõtluskontol ei ole lubatud väärtpaberitehingud.

Ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste tehingute tegemiseks on eraisikul soovitatav kasutada oma igapäevast arvelduskontot, et vältida ekslike kannete tegemist Maksu- ja Tolliametile.

Kui ettevõtluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettevõtlustulu maksuga, siis tuleb maksumaksjal esitada e-MTA kaudu (Suhtlus – Kirjavahetus – Päringud, tõendid, taotlused või Nõuded, kohustused, arvestus) taotlus asjaoludega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettevõtlustulu maksuga.

Vajadusel saab taotluse koos tõenditega esitada Maksu- ja Tolliametile ka kirjalikult.

Maksu- ja Tolliamet tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.

Viimati uuendatud 27.09.2021

Kas sellest lehest oli abi?