Krüptoraha

Füüsilisel isikul tuleb krüptorahaga kauplemisest saadud tulu deklareerida, samuti tuleb deklareerida tulu, mis on saadud krüptoraha konverteerimisest tavavaluuta vastu, krüptoraha vahetamisest mõne muu krüptoraha vastu või krüptorahaga tasumisest kaupade või teenuste eest. Krüptoraha kaevandamisest saadud tulu on füüsilise isiku ettevõtlustulu.

Deklareerida tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptorahas, näiteks üür, intress, ettevõtlustulu jne. Artiklis selgitame, millistel juhtudel peab füüsiline isik krüptorahas saadud tulu deklareerima. Mõiste "krüptoraha" tähendab vahetusvääringut, mida kasutatakse nt kaupade või teenuste müümisel/ostmisel, samuti investeerimisel, mille eesmärgiks on säilitada või suurendada krüptoraha väärtust. Krüptoraha hulka kuuluvad näiteks Bitcoin, Ether, Litecoin jne

Krüptoraha vahetustehingute, rahakotiteenuse, kaevandamise ja platvormiteenuse osutamise puhul võib kaasneda käibemaksu tasumise kohustus.

Tulu tekib

Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks:

  • krüptoraha hinnamuudatusest, mis tekkis müües/vahetades krüptoraha tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu
  • krüptoraha eest kaupade/teenuste eest tasumisel
  • krüptoraha kaevandamisest
  • arvuti andmemahu rentimisest
  • saades tehtud töö eest tasu krüptorahas

Tulu ei teki

Tulu ei teki näiteks:

  • krüptoraha annetamisest
  • ostes krüptoraha tavavaluuta (nt euro, USA dollar) eest
  • kandes krüptoraha enda elektrooniliste rahakottide vahel
  • kinkides krüptoraha

Maksustamine

Krüptorahas saadud tulu (kasu vara võõrandamisest, palgatulu, ettevõtlustulu) maksustatakse sarnastel põhimõtetel kui traditsioonilises valuutas saadud tulu.

Tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ja müügihind või saadud tulu ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud krüptoraha vahetuskursi (turuhinna) alusel.

Krüptoraha keskmise vahetuskursi leidmisel on abiks turuülevaade.

Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, nt USA dollar, siis tuleb summa eurodesse ümber arvestada, kasutades keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt „Valuutakursid”.

Krüptorahas saadud tulu deklareerimine

Krüptoraha käsitletakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana.

Tulumaksuga maksustatakse krüptoraha võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1).

Kui eraisik saab tulu kauplemisest, ostes, müües või vahetades krüptovaluutat teise krüptovaluuta või tavavaluuta vastu, tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.

Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptovaluuta müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptovaluuta ostuhinna vahena.

Deklareerida tuleb vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu. Iga võõrandamistehingut, sh vahetustehingut vaadatakse vara maksustamisel eraldi maksuobjektina.

Võõrandamistehingut, mille tulemusel saadi kahju, ei saa maksustamisel arvesse võtta ning sellist tehingut ei saa deklareerida. Seda põhjusel, et kahju saab maksustamisel arvesse võtta vaid väärtpaberite võõrandamise korral TuMS §-s 39 sätestatud tingimustel. Krüptoraha ei ole käsitletav väärtpaberina. Krüptoraha käsitletakse varana (TuMS § 15 lõige 1).

Näide 1

Isik soetab 2 Litecoin'i 260 euro väärtuses, mille ta vahetab mõne kuu möödudes 0,2 Etherum'i vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 Litecoin'i turuhind tõusnud 500 eurole. Kuivõrd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 – 260) kasu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud tulult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus.

Näide 2

Isik soetab 2017. aasta detsembris 1 Bitcoin'i väärtuses 11 000 eurot. Isik müüb soetatud 1 Bitcoin'i 2020. aasta detsembris 30 000 euro eest maha. Kuivõrd isik on müügitehingus saanud 19 000 eurot (30 000 – 11 000) tulu, peab isik tehingu deklareerima ning teenitud tulult, s.o 19 000 eurolt, tulumaksu tasuma.

Näide 3

Isik soetab 1 Etherum'i 1300 euro väärtuses. Isik müüb soetatud 1 Etherum'i teatud aja pärast 1000 euro eest maha. Antud näites tekib isikul võõrandamistehingust 300 eurot kahju (1300 – 1000). Kuivõrd tekkinud kahju ei ole isikul õigus arvesse võtta ning deklareerida tuleb vaid need müügitehingud, millest saadi tulu, siis kõnealust tehingut deklareerima ei pea.

Krüptoraha võib kasutada kaupade või teenuste eest tasumiseks. Kui eraisik kasutab krüptoraha kaupade ja teenuste eest tasumiseks, siis tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.Töötasuna, juhatuse liikme tasuna või dividendina juba maksustatud krüptorahas saadud tulu kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too.

Kasu leitakse tehingupõhiselt krüptoraha kasutamisel vastu saadud vara hinna ja kasutatud virtuaalvääringu ostuhinna vahena.

Näide 1

Isikul on 1 Bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest. Isik kasutab oma 1 Bitcoin'i 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks. Auto soetamise hetkel on 1 Bitcoin'i turuhind 30 000 eurot. Seega on isik auto soetamistehinguga saanud 27 500 eurot (30 000 – 2500) tulu.

Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.

Näide 2

Isiku virtuaalvääringu rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,05 Bitcoin'i. OÜ X deklareeris isikule makstud töötasu äriühingu veebruarikuu TSD lisal 1. Deklareerimisel arvutas OÜ X isikule tasutud töötasu ümber eurodesse väljamakse tegemise kuupäeval kehtinud Bitcoin'i turuhinna alusel. Deklareerimisel pidas MTA isikule väljamakstud töötasult tööjõumaksud kinni ning OÜ X tasus need.

Isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,05 Bitcoin'i erinevate kaupade ja teenuste soetamiseks. Isikul puudub saadud kaupade ja teenuste osas deklareerimiskohustus.

Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt ise kauba tootmisega (TuMS § 14 lg 2, §-d 32–35 ja 47 ning osaliselt §-d 36–38). Kaevandatud krüptoraha maksustatakse selle võõrandamisel, s.o hetkel, kui kaevandatud krüptoraha konverteeritakse tavavaluuta vastu, vahetakse mõne muu krüptoraha vastu või võetakse tarbimisse. Kaevandamistulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormil E.

Kui eraisik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis peab eraisik saadud tulu deklareerima ettevõtlustuluna ning tuludeklaratsiooni alusel sellelt maksud maksma. Kaevandamistulu saamiseks tehtud kulud (seadmed, elektrikulu) ei saa eraisik mahaarvata.

Püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegelev isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (näiteks seadmed, elektrikulu). Ettevõtluse netotulult tuleb tuludeklaratsiooni alusel maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensioni makset.

NB! FIE peab tähele panema, et maksukohustuse edasilükkamiseks kasutatavale erikontole ei ole võimalik krüptoraha kanda.

Äriühing saab samuti ettevõtlusega seotud kulud arvesse võtta. Äriühingul tekib maksukohustus, kui ta teeb palgatulu, erisoodustuse, dividendi või ettevõtlusega mitteseotud kulude väljamakseid.

Eraisiku arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tabelis 5.4 rendituluna. Kui renditulu väljamaksja ei pidanud renditulult tulumaksu kinni, siis eraisik deklareerib saadud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas.

Kui krüptorahade kaevandamine ja arvuti andmemahu rentimine on ettevõtlus, siis sel juhul tuleb arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareerida vormil E ettevõtlustuluna.

Eesti tööandja peab krüptorahas makstud töötasu turuhinna alusel eurodesse ümber arvutama ning pidama makstavalt töötasult kinni ning tasuma tööjõumaksud.

Kui eraisik sai töö- või teenustasu krüptorahas, millelt ei ole makse kinni peetud, siis tuleb isikul arvestada tulu krüptoraha laekumise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel eurodesse ümber ning deklareerida Eesti tööandjalt saadud maksustamata töö- või teenustasu tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 osas II ja/või välismaa tööandjalt saadud maksustamata töö- või teenustasu tuludeklaratsiooni tabelis 8.1.

Dividendi võib maksta nii krüptorahas, kui ka muud liiki virtuaalses varas.

KRÜPTORAHAS

Kui dividend on makstud krüptorahas, koheldakse seda saaja tasandil nagu eurodes saadud dividendi:

  • kui äriühing on dividendilt tulumaksu tasunud, siis eraisikul täiendavat tulumaksukohustust ei ole;
  • kui äriühing ei ole dividendilt või selle aluseks olevalt kasumiosalt tulumaksu tasunud, siis tuleb dividendi saajal tulumaks tuludeklaratsiooniga maksta. Sellise dividendi kasutamisel kaupade või teenuste ostmiseks täiendavat maksukohustust ei ole.
Muud liiki virtuaalses varas

Kui aga äriühing on dividendi jaganud muud liiki virtuaalses varas, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel vara võõrandamise reegleid. See tähendab, et dividendi saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud dividendi väärtuse ning selle vara müügi- või vahetustulust maha arvata. Vara müügist/vahetusest tekkinud kasum kuulub maksustamisele.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et tuleb eristada inimese enda ja äriühingu nimel tehtud krüptovara tehinguid. Seda seetõttu, et inimesele (füüsilisele isikule) kehtivad maksustamisel ühed ja äriühingule (juriidilisele isikule) teised reeglid:

  • kui krüptovara tehingud on tehtud inimese nimel, siis on ka inimesel endal kohustus kasumlikud tehingud deklareerida. Inimesel tekib maksukohustus residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.
  • kui krüptovara tehingud on tehtud äriühingu nimel, siis tuleb tehingud raamatupidamises kajastada ja äriühingu maksustamise reeglite kohaselt maksustada. Äriühingul tekib maksukohustus väljamaksete tegemisel maksudeklaratsiooni vorm TSD alusel.

Juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja ja juhatuse liikmena tehtud krüptovara tehinguid teostatakse äriühingu nimel. Krüptovara tehingu tegemine eeldab konto/wallet‛i olemasolu. Seega äriühingu (juriidilise isiku) nimel krüptovara tehingu tegemiseks on kohustuslik avada äriühingu nimel ka konto/wallet.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et võlaõigusseaduses reguleeritud agendileping kuulub käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingute hulka. Agendilepingut iseloomustab ja eristab teistest sarnastest lepingutest agendi iseseisev ja püsiv lepingute vahendamise või sõlmimise kohustus käsundiandja nimel ja huvides. Agent on küll iseseisev ettevõtja, kuid tegutsedes püsivalt käsundiandja heaks ning olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate tegutsemispiirangutega, sarnaneb agent töötajaga.

See tähendab, et kui äriühing sõlmib inimesega agendilepingu (käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingu), siis tegutsedes agendina ei tee inimene tehinguid enda nimel, vaid talle käsundi andnud äriühingu nimel, arvel ja huvides. Käsunduslepingu erivormiks loetakse ka juhatuse liikme suhet juriidilise isikuga. Juhatuse liige sõlmib samuti lepingud äriühingu nimel ja huvides.

Nii agendilepingu alusel kui ka otse äriühingu sõlmitud krüptovara ostu-müügitehingud peavad kajastuma äriühingu kontol/wallet'is.

NB! 29. aprilli 2021 Eesti Krüptoraha Liidu koolitusel kõlas ekslikult Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et äriühing võib agendilepingu alusel kasutada krüptovara tehinguteks eraisiku (agendi) kontot/wallet'it. Koolituse tõttu agendilepingut ja eraisiku (agendi) kontot kasutanud äriühing saab erandkorras kajastada tehingud äriühingu tehingutena, kuid peab uuteks tehinguteks kindlasti avama äriühingu nimel konto/wallet'i.

15. oktoober 2021

Juhul kui eraisik otsustab alustada või jätkata krüptorahasse investeerimist äriühinguna, siis tuleb tal arvestada äriühingu maksunüanssidega.

Residendist äriühing maksab tulumaksu kasumi jaotamisel ehk dividendi väljamaksmisel määras 20/80. Tööandja poolt antud hüved (erisoodustused) töötajatele maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%. Äriühingu poolt tehtud kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid maksustatakse tulumaksuga määras 20/80. Residendist äriühingu poolt tehtud kulud/väljamaksed, mis ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.

Küsimused ja vastused

1. Kas krüptoraha tehingute puhul tuleb deklareerida ainult tulu, mis reaalselt pangakontole laekub?
Ei, füüsiline isik peab deklareerima kõik krüptorahas tehtud kasumlikud tehingud, olenemata sellest, kas platvormilt on tehtud tavavaluutas väljamakseid pangakontole või mitte.

2. Kui krüptoraha müügist saadakse 1–2 senti kasumit, siis kas peab tehingu tuludeklaratsioonil deklareerima?
Jah, kõik kasumlikud tehingud tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida. Üksik paarisendise  kasuga tehing ei pruugi küll maksukohustust mõjutada, kuid kui selliseid tehinguid on palju,  siis kokkuvõttes on suurem ka deklareerimisele kuuluv kasu. 

3. Suures mahus tehingute kajastamine on ajamahukas. Kuidas deklareerida suures mahus kasumlikke tehinguid?
Kui deklareerimisele kuuluvate tehingute maht on väga suur, lubame tuludeklaratsioonil kasumlike tehingute soetusmaksumuse ja müügihinna deklareerida koondsummana (nt ka vara liigiti). See eeldab, et Teil on olemas vajadusel Maksu- ja Tolliametile esitamiseks ka loetavas vormis tehingupõhine arvestus, mille alusel kujunes deklareeritud summa. 

4. Mida teha, kui ma 2019. aastal tegin krüptorahaga kasumlikke tehinguid, aga ei teadnud siis nende deklareerimise kohustusest?
Deklaratsiooni on võimalik tagasiulatuvalt esitada ja parandada kolme aasta jooksul. Deklaratsiooni parandamiseks võtke ühendust meie klienditoega telefonil 880 0811 või e-posti aadressil eraklient@emta.ee.

5. Füüsiline isik ostab 100 euro eest krüptoraha. Kas see tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida?
Krüptoraha ostmine tavavaluuta eest ei ole maksustatav tehing ning seda tuludeklaratsioonil deklareerima ei pea.
 

1. Kui füüsiline isik laenab ettevõttele 2 Bitcoini ja ettevõtte tagastab samuti  2 Bitcoini, kas füüsilisel isikul tekib tulumaksukohustus?
Kui füüsiline isik laenab laenulepingu alusel ettevõttele 2 Bitcoini ja ettevõte tagastab füüsilisele isikule 2 Bitcoini, siis füüsilisel isikul maksukohustust ei teki.

2. Kui ma laenan 1 Bitcoini sõbrale ja ta tagastab mulle 1,06 Bitcoini, mida ja kus ma pean deklareerima?
Kui füüsiline isik laenab teisele füüsilisele isikule 1 Bitcoini ja saab tagasi 0,06 Bitcoini rohkem, siis tuleb laenult saadud intress (0,06) deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 5.6. Intressitulu deklareeritakse selle saamise aastale vastaval füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Intressitulu deklareeritakse eurodes, arvutades 0,06 Bitcoini väärtuse eurodesse intressi saamise hetke seisuga.

3. Füüsilisel isikul on 1 Ether, mille soetusmaksumus on 2000 eurot. Füüsiline isik laenab  1 Etheri firmale. Laenu andmise hetkel on Etheri väärtus 3500 eurot. 
a) Kas füüsiline isik  peab deklareerima laenutehingu ja maksma tulumaksu 1500 eurolt, s.o väärtuse tõusult? 
b) Kui firma tagastab tulevikus füüsilisele isikule laenu summas 3500 eurot, kas  füüsiline isik peab selle deklareerima?

a) Kuna laenu andmise näol ei ole tegemist vara võõrandamisega, ei kaasne laenu andmisega tulumaksukohustust, olenemata sellest, kas laenuks antava krüptoraha väärtus on laenamise hetkel ostuhinnast kõrgem või mitte.

b) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (võlaõigusseaduse § 396 lg 1). Seega, üldreeglina tuleb tagastada sama rahasumma, mis laenati. Ehk näiteks kui laenati 1 Ether, tuleb ka tagastada 1 Ether või kui laenati 1000 eurot, siis tuleb tagastada 1000 eurot. 
Seega, kui füüsilisele isikule tagastatakse laen sama liiki ning samas koguses krüptorahas, siis ei ole toimunud vara võõrandamist ning tulumaksukohustust ei teki. Kui aga laen tagastatakse teises varas või eurodes, siis on sisuliselt tegemist vara võõrandamisega. Kui füüsilisele isikule eurodes tagastatud summa ületab laenuks antud krüptoraha soetushinda, on tegemist kasumliku krüptoraha võõrandamise tehinguga ehk maksustamise hetk on laenu tagasimaksmise hetk. Võõrandamisest saadud kasu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3.

4. Kuidas maksustatakse krüptoraha tagatisel detsentraliseeritud laenupakkuja (nt Compound ja Aave) platvormil võetud laene ja laenude refinantseerimist?
Tulumaksuseadus ei näe ette detsentraliseeritud krüptoplatvormidel toimunud tehingute maksustamisel erisätteid. Lähtuda tuleb detsentraliseeritud krüptoplatvormil tehtavate tehingute sisust.  
Laenu võtmine ei ole maksustatav tehing. Kui füüsiline isik saab krüptoraha laenamisest intressi (samas või muus krüptorahas), siis tuleb intress deklareerida ja maksustatakse tulumaksuga. Sama põhimõte kehtib ka refinantseerimise puhul. 

5. Kas ja kuidas tuleb stake'imisest saadud tulu deklareerida?
Maksu- ja Tolliamet käsitleb stake’imist kui krüptoraha laenamist. Kui füüsiline isik laenab krüptoraha stake’imiseks, siis see maksustamisele ei kuulu. Kui füüsiline isik saab stake’imise tulemusel tulu ehk sisuliselt intressi krüptoraha laenamisest, tuleb saadud intress deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 II osas või tabelis 8.1. Intressitulu deklareeritakse selle saamise aastale vastaval füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.
 

1. Füüsiline isik ostab krüptoraha 100 euro eest ja müüb selle 120 euro eest. Kas sellisel juhul on füüsiline isik saanud kasu 20 eurot ja peab saadud kasu deklareerima?
Jah, kuna võõrandatud krüptoraha ostuhind oli 100 eurot ja müügihind oli 120 eurot, siis tehingust saadi kasu 20 (120 – 100) eurot, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida. 

2. Kui investeerin/kauplen vahetuskeskkonnas, kas võin võtta aluseks vahetuskeskkonna euro vahetuskursi?
Jah, turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus.

3. Kas tehingutasu on võõrandamisega seotud kulu? Kas füüsiline isik saab tehingutasu maksustatavast kasust maha arvata?
Kui tehingutasu on otseselt seotud krüptoraha võõrandamisega ehk tehingutasu tasumata ei ole võimalik võõrandamistehingut teha, siis võib dokumentaalselt tõendatud kulu maksustatavast kasust maha arvata. Võõrandamisega seotud kulud näidatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 6.3 või 8.3 tulbas A „Soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud“.

4. Kui ma kasutan robotit, mis pidevalt teeb tehinguid väikeste summadega, siis pole mul võimalik määratleda üksikute tehingute kasumit vaid ainult portaalist raha välja võttes. Näiteks ostan 2 ja 2 ühikut mingit krüptoraha ning müün 3 ja 1 ühikut krüptoraha, siis kuidas määratleda üksikute müügitehingute kasumit kui mitte summaarselt?
Krüptoraha ei ole käsitletav väärtpaberina ja krüptoraha vahetamisest saadud kahju ei saa maksustamisel arvesse võtta. Juhul kui robot ehk maakler teeb Teie eest ainult kasumlikud tehingud, siis saate päeva kasu arvutada summaarselt, kuid krüptoraha tehingute deklareerimisel tuleb lähtuda võõrandatud vara soetusmaksumusest ja müügihinnast. Krüptoraha võõrandamisel on müügihinnast lisaks soetusmaksumusele õigus maha arvata ka vara müügi või vahetusega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks tehingutasud vms. See eeldab, et maksumaksja peab nende varade üle arvestust aasta ringi.
Kuna tulumaksuseadus ei näe valuutavahetustehingute soetamismaksumuse arvutamisele ette lihtsustatud meetodeid, on suure hulga tehingute puhul iga üksiku krüptoraha soetamismaksumuse üle arve pidamine keeruline. Seetõttu aktsepteerime soetamismaksumuse arvutamiseks FIFO või kaalutud keskmise meetodi kasutamist. FIFO meetodi puhul toimub võõrandamine sisseostu järjekorras. Kaalutud keskmise meetodi puhul leitakse ühe võõrandatud krüptoraha soetamismaksumus võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste varade soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.

5. Kas on olemas tarkvara, millega pidada arvestust platvormil tehtud tehingute kohta?
Tehingute üle arvestuse pidamiseks võite valida endale sobivaima tarkvara. Silmas tuleb pidada ainult seda, et arvutuskäik oleks jälgitav ja vastaks Eesti maksustamise reeglitele.

6. Kui ma platvormilt saadud infot töötlen Excelis (eemaldan kahjumlikud tehingud), siis kas see tabel on piisav tõestus ostu- ja müügihindade kohta?
Lisaks enda koostatud arvestusele tuleb säilitada arvestuse aluseks olevad algdokumendid, näiteks raportid, orderid, pangakonto väljavõtted jmt.

7. Maksan makse teise riiki ja saan palgatulu teisest riigist. Kas krüptoraha tehingutest saadud kasu mõjutab maksuvaba tulu arvestust?
Kui füüsiline isik on Eesti maksuresident, siis on tal kohustus oma maailma tulud deklareerida Eestis, sh kasu krüptoraha tehingutest. Kasu krüptoraha tehingutest arvestatakse aastatulu hulka, mistõttu mõjutab see maksuvaba tulu arvestust. 

Lugege rohkem: „Maksuvaba tulu arvestamine“.

1. Kas krüptoraha tehingute puhul saab kasutada investeerimiskontot?
Krüptoraha ei kvalifitseeru finantsvaraks tulumaksuseaduse 17¹ lõike 2 tähenduses, seetõttu on füüsilise isiku maksukohustuse edasilükkamine investeerimiskonto kaudu välistatud.

2. Mis kuupäeval muutus krüptoraha maksustamine tehingupõhiseks?
Maksu- ja Tolliametil on olnud üks seisukoht krüptoraha tehingupõhise maksustamise küsimuses. Kodulehel toodud suuniseid krüptorahaga tehtud tehingute maksustamisest oleme muutnud aja jooksul detailsemaks.

3. Kuidas maksustatakse tehingut, kus vahetatakse krüptoraha otse teise krüptoraha vastu ja nende krüptorahade väärtus ei ole eurodes määratud?
Igal varal on olemas väärtus. Kui väärtus on mõnes muus krüptorahas, siis saab seeläbi tuvastada hinna eurodes. Vahetustehingus arvutatakse kasu järgmise valemi abil:
kasu = võõrandatava krüptoraha müügihind – võõrandatava krüptoraha soetusmaksumus.

4. Kui ma saan palka krüptorahas, kas pean selle tavavaluutaks vahetamisel tulumaksu maksma? Kui jätan palgana saadud krüptoraha seisma ja vahetan eurodesse 2 aasta pärast, kui krüptoraha väärtus on tõusnud, kas pean tulumaksu maksma?
Isikul ei teki deklareerimiskohustust, kui ta võõrandab (vahetamine tavavaluuta vastu või kaupade ja teenuste ostmine) töötasuna saadud krüptoraha, mis on tööjõumaksudega maksustatud.
Kui isik investeerib tööjõumaksudega maksustatud krüptoraha ning saab investeerimisest kasu, siis tuleb kasumlikud tehingud deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.
Tulumaksuseadus ei sätesta piiri, millal krüptoraha hoiustamine muutub investeeringuks. Seega lähtutakse maksustamisel tehingute sisust. Kui isik saab palgatuluna 1 Bitcoini, võtab tarbimisse 0,5 Bitcoini ning jätab ülejäänud Bitconi n-ö seisma, siis Maksu- ja Tolliamet ei käsitle seda kui investeerimist. Kui aga isik investeerib need 0,5 Bitcoini, siis iga järgmine kasumlik tehing maksustatakse tulumaksuga.
Kui isik saab töötasu muud liiki virtuaalses varas, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel vara võõrandamise reegleid. See tähendab, et töötasu saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud töötasu väärtuse ning selle vara müügi- või vahetustulust maha arvata. Vara müügist/vahetusest tekkinud kasum kuulub maksustamisele.

5. Kuidas maksustatakse NFTsid (non-fungible token)?
NFTde maksustamisel tuleb lähtuda tehingu sisust looja ja ostja vaates.
Kui NFTde looja saab nende edasimüügilt tasu, on tegemist autoritasuga, mis tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis litsentsitasuna.
Kui füüsiline isik ostab ja müüb NFTsid tulu teenimise eesmärgil, siis kuulub saadud tulu maksustamisele.

6. Kui olen füüsiline isikuna ostnud krüptoraha, mille väärtus on ostuhinnaga võrreldes tõusnud ning kingin selle ettevõttele, kas see toob kaasa füüsilise isiku maksukohustuse?
Kui füüsiline isik otsustab kinkida ettevõttele krüptoraha, siis tuleb kinkelepingus märkida ettevõttele kingitud vara. Kingitud krüptoraha peab liikuma füüsilise isiku kontolt ettevõtte kontole ning ettevõte peab kajastama üleantud vara raamatupidamises üleandmise hetke väärtuses. Kingituse tegemine eeldab, et kingituse saaja (ettevõte) saab kingitud vara tasuta ehk kingituse eest kingituse tegija (füüsiline isik) ei saa vastu hüve.
Seega, kui tegemist on kingitusega, mille tulemusel toimub füüsilise isiku krüptoraha tasuta üleandmine ettevõttele, siis ei ole tegemist maksustatava tehinguga.

7. Mis saab kui füüsiline isik tegi kasumlikke tehinguid, kuid veidi hiljem on krüptoraha väärtus langenud 90% ja aasta lõikes ollakse kahjumis ning ei suudeta tulumaksu maksta?
Krüptoraha väärtuse tõusu ja langust ei maksustata. Krüptorahadega kauplemisega kaasneb risk, millega tuleb arvestada.
Igal füüsilisel isikul on e-MTA keskkonnas ettemaksukonto, kuhu on võimalik kanda raha tuleviku maksukohustuste täitmiseks. Märgime, et lõplik tulumaksukohustus kujuneb tuludeklaratsiooni esitamisel. Kui on tekkinud raskusi maksukohustuse täitmisega, siis on võimalik maksukohustus ajatada. Lugege rohkem: Maksuvõla ajatamine.

1. Kas krüporaha mitterahalise sissemakse tegemisel ettevõttesse on vaja luua eraldi uus plokiahela aadress/rahakott või võib lihtsalt anda võtmed paberil ettevõtte kontrolli alla?
Oleme seisukohal, et mitterahalise sissemakse tegemisel tuleb krüptoraha anda äriühingu kasutusse, sh kandes need äriühingu rahakotti. 

2. Kas äriühingul on õigus arvestada nii kasumlikke kui kahjumlikke tehinguid?
Äriühing saab arvesse võtta kõik kulud, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega. Äriühingu investeerimistehinguid eraldi ei deklareerita ega maksustata. Äriühingul tekib maksukohustus, kui ta teeb maksustatavaid väljamakseid, nt palk, erisoodustused, dividendid või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed jne.

3. Kuidas tuleb ettevõtte raamatupidamises kajastada krüptoraha?
Raamatupidamise osas selgituste jagamine ei kuulu Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. 10.09.2018 avaldati Raamatupidamise Toimkonna tõlgendus RTT 1. plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamise kohta, mis on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

4. Ettevõtte tegeleb kaevandamisega (mining), ostab seadmeid firmalt ja annab võimsusi füüsiline isikutele ning ettevõtetele. Kas selleks peab olema litsents? 
Tegevuslubade väljastamine ei kuulu Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Täpsemat teavet litsentside kohta leiate Rahapesu Andmebüroo kodulehelt.

Viimati uuendatud 01.06.2022

Kas sellest lehest oli abi?