Füüsiline isik on Eesti resident, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
- isiku elukoht on Eestis
- isik viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval
- isik on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.
Muudel juhtudel on füüsiline isik mitteresident.
Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast.
Kui isik on samaaegselt resident nii Eestis kui teises Eestiga topeltmaksustamise vältimise ning maksude tasumisest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) sõlminud riigis, siis on isiku topeltresidentsus maksulepingu alusel välditav.
Kui maksulepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, siis kohaldatakse maksulepingu sätteid.
Füüsiline isik peab Maksu- ja Tolliametit residentsuse tekkimisest või muutumisest teavitama vormil R. Esitatud andmete alusel määrab Maksu- ja Tolliamet, kas isik on Eestis resident või mitteresident. Vorm aitab lahendada ka võimalikke topeltresidentsuse juhtumeid maksulepingu kohaldamisel.
Näide
Läti elanik käib iga päev Eestis, et töötada Eesti äriühingus. Töö tõttu viibib ta Eestis kauem kui 183 päeval ning oleks Eesti tulumaksuseaduse kohaselt resident, kuid elukoha tõttu Lätis loetakse teda ka Läti residendiks. Eesti ja Läti vahel sõlmitud maksulepingu artiklist 4 tulenevalt saab residentsuse määramisel otsustavaks elukoht Lätis ning isik loetakse Eestis mitteresidendiks.
Viimati uuendatud 17.09.2021