Mida kaotad, kui saad palka ümbrikus
Kas sinu eest on maksud makstud? Kontrolli andmeid juba täna lä
bi e-maksuameti/e-tolli.
Töötajal on õigus saada mitmeid hüvitisi või tasusid, mille arvestamise aluseks on tema ametlikud sissetulekud. Järgnevalt loetleme peamisi hüvitisi ja tasusid.
Ajutise töövõimetuse hüvitised
Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida maksab tööandja või haigekassa töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustuse täitmisest ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Tööandja poolt makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk ja haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist.
Töövõimetuse hüvitised jagunevad järgmiselt: haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja töövõimetuse põhjusest.
Täpsemat informatsiooni saab Eesti Haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.
Puhkusetasu
Puhkusetasu keskmise kalendripäevatasu arvutamisel võetakse aluseks töötaja poolt eelneva kuue kalendrikuu jooksul teenitud palk.
Täpsemat informatsiooni saab Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee avaldatud määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.
Töökoha kaotamisega seotud hüvitised
Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis tagab inimesele hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustusel on järgmised liigid.
Töötuskindlustushüvitis
Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamisel sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla. Hüvitise saamiseks on kolm põhitingimust:
- töötuna arvelevõtmine
- nõutav töötuskindlustusstaaž
- sunnitud töötus
Eesti Töötukassa saab andmed hüvitise suuruse arvutamiseks Maksu- ja Tolliametilt.
Koondamishüvitis
Tööandja on kohustatud maksma koondamishüvitist ühe kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses inimesele, kellel on õigus saada hüvitist.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitab töötukassa töötajale:
- enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu. Saamata jäänud palk hüvitatakse töötajale kuni töötaja kolme brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Saamata jäänud puhkusetasu hüvitatakse töötajale ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
- enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud töölepingu seaduses ettenähtud hüvitised. Töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitised hüvitatakse töötajale kuni tema kahe keskmise brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Täpsemat informatsiooni töötuskindlustuse hüvitiste kohta saab Eesti Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.
Vanemahüvitis
Vanemahüvitise eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Täpsemat informatsiooni vanemahüvitise kohta saab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee.
Pension
Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:
I sammas – riiklik pension
Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.
Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension.
II sammas – kohustuslik kogumispension
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33%-lise sotsiaalmaksu arvelt 4%.
III sammas – täiendav kogumispension
Täiendava kogumispensioni sissemaksete suuruse määrab inimene ise ja see ei sõltu töötasust.
Täpsemat informatsiooni pensionide kohta saab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.ensib.ee.
Laenu- ja krediidivõimalused
Ametlik sissetulek tagab usaldusväärsuse krediidiasutustega suhtlemisel. Laenu või liisingu andjad võtavad üldjuhul kliendi maksevõime hindamise aluseks dokumentaalselt tõestatavad sissetulekud (pangaväljavõte, tööandja tõend jne).
Info on kehtiv alates aprillist 2011.