Ukrainlaste tööandjale

30.03.2022 | 16:24

Millega peab arvestama Eesti tööandja, kes värbab tööle Ukrainast sõjaolukorra tõttu Eestisse jõudnud põgenikke?
    • Jaga

Töötamise registreerimine

Eesti tööandjal (äriühingul) on kohustus registreerida kõik töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasu eest tööd tegevad inimesed enne tööle asumist töötamise registris.

Eestis kehtivate seaduste kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõikele 1 ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017–2020" §-le 20. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole, töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg.

See tähendab, et töötuna arvel olev isik, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet, võib proovipäeval olla ainult ühe päeva ning seda töötamise registris registreerima ei pea. Küll aga peab isik ka sellel päeval olema enne tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt juhendatud.
Kõik ülejäänud tööle lubatud, kuid lepinguta isikud on töölepingu seaduse § 4 lg 2 alusel vaadeldavad töölepingu alusel töötavate töötajatena ning nende töötamine tuleb ka vastavalt registreerida.

Töötaja registreerimisel kasutatakse inimesele Eestis väljastatud isikukoodi. Kui inimesel isikukood puudub ja tal ei ole võimalik seda enne tööle asumist taotleda, siis on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida inimese sünniajaga. Kui inimene saab isikukoodi, siis tööandja muudab töötamise registris kannet ja sisestab samale kandele inimese Eesti isikukoodi.

Töötamise registri kanne ja sotsiaalmaksu (vähemalt kuumääralt) tasumise kohustus tagab inimesele ravikindlustuse Eestis.

 Lisainfo Haigekassa kodulehel

Töötasu maksustamine

Eesti tööandja deklareerib ja tasub maksud alates inimese (ka Ukrainast saabunud sõjapõgeniku) Eestis tööle asumise esimesest päevast.

Töötaja töötasu maksustamine erineb, kui inimene on:

  • Eesti resident või
  • Ukraina resident.

Ukrainast saabunud sõjapõgenikele väljastatakse Eesti isikukood ning inimese andmed kantakse Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrisse.

Algselt on inimese andmed maksukohustuslaste registris staatusega „mitteresident“, kuid inimesel on võimalik Maksu- ja Tolliametile esitada füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus (vorm R saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil emta@emta.ee või esitada sobivaimas teenindusbüroos).

Maksu- ja Tolliamet lähtub füüsilise isiku residentsuse määramisel inimese elukohast või Eestis viibimise ajast. Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud.

Kuna sõjapõgenikel puudub võimalus oma endisesse elukohta Ukrainas naasta ja ei ole teada, kas ja millal inimesel see võimalus uuesti avaneb, siis Maksu- ja Tolliamet saab residentsuse määramisel lugeda Ukrainast saabunud sõjapõgenike elukohaks Eesti, kus inimene hetkel elab ja töötab, ning arvestada tema kavatsusega jääda Eestisse. Esitatud vormi R alusel muudab Maksu- ja Tolliamet inimese Eesti residendiks ja märgib maksukohustuslaste registris staatuseks „resident“.

Inimese residentsusest oleneb tema töötasu maksustamine ja deklareerimine igakuiselt maksudeklaratsiooni vorm TSD lisas 1 (resident) või lisas 2 (mitteresident).

Eesti tööandja deklareerib (TSD lisas 1) ja tasub Eesti residendist töötaja töötasult:

  • tulumaksu 20% (on õigus üldisele maksuvabale tulule kuni 500 eurot kuus)
  • sotsiaalmaksu 33%
  • töötuskindlustusmakse (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%)
  • kogumispensioni makse 2% (kohustatud isiku puhul)

Eesti tööandja deklareerib (TSD lisas 2) ja tasub Ukraina residendist töötaja töötasult:

  • tulumaksu 20% (ei ole õigus üldisele maksuvabale tulule)
  • sotsiaalmaksu 33%
  • töötuskindlustusmakse (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%)

Tööandja peab arvestama erisusega, et Eesti residendist töötajale kohaldub üldine maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus, kui töötasu ei ületa 1200 eurot kuus, kuid Ukraina residendile ei kohaldu.

Samuti peab tööandja arvestama, et inimestel, kes on sündinud 1983. aastal ja hiljem, tekib Eesti residendina koheselt ka kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine.

Kogumispensioni makse 2% tasumine

Kui inimene, kes saab Eesti residendiks, on sündinud 1983. aastal või hiljem, siis tekib tal koheselt ka kogumispensioniga ehk II sambaga liitumine. Seetõttu tuleb inimesel otsustada, kas ta soovib II sambaga liituda ja tasuda kogumispensioni makseid või ei soovi.

Kui inimene ei soovi kogumispensioniga ehk II sambaga liituda, siis on väga oluline, et ta esitab avalduse (eraldi vorm – maksete mittetegemise avaldus) Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonnas „Minu pensionikonto“, internetipangas või pangakontoris kohapeal.

Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga:

  • perioodil 01.04.2021–31.07.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2022, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2021;
  • perioodil 01.08.2021–30.11.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2022, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2022;
  • perioodil 01.12.2021–31.03.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2022, see info lisatakse 01.08.2022.

Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.

Lisainfo Pensionikeskuse kodulehel

Ukrainast saabunud töötajate majutamine

Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad tingimused (alus: tulumaksuseaduse § 48 lg 56):

  1. töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
  2. kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Majutuskulude maksuvabastus kehtib nii residendist kui ka mitteresidendist töötajatele.

Seega on tööandjal õigus piirmäärade ulatuses maksuvabalt tasuda või hüvitada majutuskulusid ka:

  • Ukrainast saabunud sõjapõgenike puhul, kes asuvad tööle või juba töötavad töölepingu alusel ja
  • Ukrainast pärit töötajate puhul, kes töötasid juba varasemalt ja töötavad töölepingu alusel, kuid kelle juurde on elama tulnud ka Ukrainast pereliikmed.

Seda seetõttu, et Ukrainast Eestisse tööle tulnud inimeste ja sõjapõgenike kodu (elukoht) jääb ikka Ukrainasse ja olukorra muutudes on inimestel võimalik Ukrainasse naasta.

Kõik muud kulud, mis tööandja teeb seoses oma töötajate või nende pereliikmetega, nt transpordikulud Eestisse, toitlustuskulud ning igapäevaelus hädatarvilikud kaubad (toit, ravimid, rõivad ja muu esmatarbekaup), on maksustatavad erisoodustusena.