Sa oled siin

MTA ja Koda: majanduslikult keerulisemad ajad suurendavat survet ümbrikupalga maksmiseks

7 juuli 2020

Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, leiavad Maksu- ja Tolliamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

„Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd „mustalt“, et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada,“ ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus viitab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord ning ettevõtjate hinnangud olukorrale võivad tuua tagasilöögi.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on senine ümbrikupalkade osakaalu langus toimunud tänu pikaajalisele teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem.

„Ettevõtjad peavad aina olulisemaks oma koostööpartnerite usaldusväärsust ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses,“ ütles Palts.

„Hoolimata tänastest headest tulemustest saab suureks katsumuseks olukord, kus tulenevalt koroonakriisist on majandusliku surve all paljud ettevõtted ja nende töötajad ning ahvatlus ümbrikupalka maksta on tavapärasest suurem,“ selgitas Palts ning avaldas lootust, et töösuhete osapooled ei lähe lihtsama vastupanu teed.  


Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Kui 2010. aastal sai täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16% töötajatest (Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul), siis mullu oli see näitaja ligi 8%. Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulise kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ca 3% kõigist ettevõtetest.

Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.

„Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, tehes nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsudes ettevõtete esindajaid vestlusele. Tänavu kuu kuuga oleme nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks meie vaatest on neil ümbrikupalga risk. Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,“ lisas ta.

Ettevõttel aitab maksuasju korras hoida ka MTA uus e-teenus „Maksukäitumise hinnangud“, kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte MTA jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada. Nõnda on võimalik MTA kontrolle ennetada ja väärtuslikku aega kokku hoida.

Reitmann rõhutas, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest on ka töötajal. „Oleme töötajale määranud kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult,“ lisas ta.

Tänavu on MTA senisest enam tähelepanu pööranud ümbrikupalga maksmisele riigihanke objektidel, näiteks sellel kevadel ja suvel on kontrollide käigus avastatud mitmetelt objektilt registreerimata töötajaid, kes said palka „mustalt“. Reitmanni sõnul on lubamatu, et riigihangete objektidel töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras.

„Me teeme koostööd hankijatega ning reageerime ka ise, kui näeme maksurikkumisi. Samuti on oluline, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid ning tellijana pööraks rohkem tähelepanu alltöövõtjate taustale,“ ütles ta.

MTA paneb inimestele südamele, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile keerulistel aegadel. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.

Ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ca 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu n-ö ümbrikus 8% töötajatest ja ca 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.

Lisamaterjalid:

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja küsitluse kokkuvõte (PDF)

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring salaturust Eestis (1.57 MB, PDF)

Pressikonverentsi slaidid (1.82 MB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

29.06.2020

Tänasest saavad ettevõtjad vaadata, millisena nad MTA jaoks paistavad

Maksu- ja tolliamet (MTA) pakub 29. juunist ettevõtjatele maailmas ainulaadset e-teenust „Maksukäitumise hinnangud“, mis on ettevõttele abivahendiks oma maksuasjade korrashoidmisel. Rakenduse kaudu näeb ettevõtja, millisena tema ettevõte MTA jaoks paistab ning kas MTA hinnangul on tema esitatud andmetes puudujääke. Teenuses antakse puuduste parandamiseks ka konkreetsed juhtnöörid.

19.06.2020

MTA: ettevõtted tasusid maikuu eest tööjõumakse õigeaegselt, aga töökohti jäi vähemaks

Ettevõtted on eriolukorra järgselt asunud tööjõumakse õigeaegselt tasuma, järeldub Maksu- ja Tolliametile (MTA) maikuu eest deklareeritud ning tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu summadest. Samas vähendati jätkuvalt töökohti.