Sa oled siin

Eesti inimeste soov makse maksta kasvas teist aastat järjest

9 detsember 2020

Eesti inimeste maksutahe paranes teist aastat järjest, selgus Maksu ja Tolliameti (MTA) tellimusel valminud avaliku arvamuse uuringust. Suur osa Eesti elanikest leiab, et maksude maksmine on tema kui kodaniku tähtis kohus – selle väitega nõustus täielikult või osaliselt 93% vastanutest. Kolmveerand eestimaalastest tunneks end halvasti, kui jätaks maksud tasumata. „Musta töö“ tegemisse suhtub täiesti taunivalt 39% vastanutest, ent viiendik ei näe selles probleemi.

Uuringu läbi viinud Eesti Uuringukeskuse uuringute juhi Riin Pärnametsa sõnul näitavad tulemused, et üldiselt on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine maksunduse vallas veidi paranenud.

„Suure hüppe nii maksude alases teadlikkuses kui ka suhtumistes on teinud 15-24 aastaste sihtrühm, kellele MTA viimase aasta jooksul ka palju tähelepanu pööras,“ ütles Pärnamets. „Head meelt teeb, et paraneb ka mitte-eestlaste maksutahe, ehkki see on Eesti keskmisest jätkuvalt madalam.“

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul annab maksutahte uuring objektiivse vaate Eesti inimeste maksukäitumise tagamaadesse, mis võimaldab ametil oma tegevusi paremini suunata.

„Meie eesmärk on eestimaalaste kõrge maksutahe – see tähendab, et inimesed maksavad ise oma maksud, mitte et nende kokku kogumiseks kulutatakse ebamõistlikult palju maksumaksja raha,“ ütles Reitmann. „MTA vaates on uuringu tulemustest eriti oluline see, et peaaegu kõik inimesed peavad maksude maksmist enda kui Eesti elaniku oluliseks kohustuseks. Aga et see hoiak ka käitumises peegelduks, tuleb veel tööd teha – takistusteks on nii inimeste puudulikud teadmised kui ka vähene taju sellest, et ka teised inimesed peavad maksude maksmist elementaarseks, samuti madal riskitaju.“

Maksutahte stabiilne kasv näitab Reitmanni sõnul, et MTA on oma fookused õigesti seadnud. „Maksukuulekate inimeste jaoks on MTA usaldusväärne ja nõu andev partner ning maksude tasumine on meie teenuste kaudu lihtne ja mugav. Mitte nii maksukuulekate seas kasvab arusaam, et kui ikka maksud tasumata jätta, on MTA varsti piltlikult öeldes ukse taga koputamas,“ lisas Reitmann.

Järgmisel aastal on MTA tähelepanu all jätkuvalt eraisikud, kes oma tulusid varjavad – võtavad vastu ümbrikupalka, jätavad deklareerimata tulud ettevõtlusest või näiteks kinnisvaratehingutest, üürilt, investeerimiselt vms. Reitmanni sõnul tuleb inimestel selline lisatulu kindlasti deklareerida veebruaris tulumaksu esitades või kasutada ettevõtluskontot, et vältida pahandusi.

Uuringus osales 1200 juhuvalimi teel leitud vastajat vanuses 15–74 eluaastat, keda küsitleti tänavu augustis ja septembris. Uuringut viidi läbi kolmandat aastat järjest.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN (PDF)

Pressikonverentsil esitletud slaidid ja uuringu tulemusi kokku võtva visuaalse materjali leiab SIIT

 

Veel uudiseid samal teemal

27.09.2021

Läheneb eraisikute tulumaksu juurdemaksmise ja maamaksu tasumise tähtaeg

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 1. oktoobril on maamaksu teise osa ning tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise tähtaeg.

11.05.2021

MTA selgitab: kuidas tasuda krüptorahalt maksud?

Krüptorahaga kauplemine kogub üha enam populaarsust ning ostjatel võib tekkida küsimus, kas ja millal tuleb krüptorahalt tasuda maksud. Kokkuvõtlikult öeldes tekib maksukohustus kolmel juhul: konverteerides krüptoraha tavavaluuta vastu, vahetades krüptoraha mõne muu krüptovaluuta vastu või kasutades krüptoraha kaupade või teenuste eest tasumiseks.