Tööjõu vahendamine ja lähetused

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-06-2092 valguses peab maksuhaldur vajalikuks selgitada tööjõu vahendusteenuses (edaspidi tööjõurent) osalevatele isikutele makstava päevaraha maksustamist.

Maksuhaldur on seisukohal, et maksuvaba päevaraha maksmise ning tööjõurendis osaleva isiku töölähetusse saatmise võimalus sõltub töö tegemise reaalsest asukohast ja töö tegemise ajast. Isikuga sõlmitavas töölepingus peaks töö tegemise asukoha fikseerima lähtudes reaalsest töö tegemise asukohast.

Viidatud kohtulahendis asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et: „Püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa. Püsiva asukohaga tööd saab teha töökoha läheduses elav isik ning kaugemal elaval töötajal on võimalik elukohta vastavalt muuta. Sellist võimalust aga ei ole, kui töö on liikuva iseloomuga.” Seega juhul, kui isik töötab väljaspool oma alalist elukohta püsivalt kindlas kohas, peaks sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus fikseerima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalse piirkonna ning sellist isikut ei saaks käsitleda vastavas töökohas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha.

Rentimine pikemaks ajaks ühele isikule

Näiteks Eestis tööjõurendiga tegelev juriidiline isik rendib oma töötaja pikaajaliselt ühele konkreetsele Soome isikule. Sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus peaks märkima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise reaalse asukoha (Soome isiku asukoha piirkonna) ning sellist töötajat ei saa käsitleda Eestist Soome lähetusse läinuna ega maksta talle sellise Soomes viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Rentimine pikemaks ajaks erinevatele isikutele ühte piirkonda

Juhul, kui töötajat renditakse pikemaks ajaks erinevatele isikutele ning töökoht ühe rendilevõtja juures ei ole püsiv, tuleb hinnata töötaja töötegemise asukoha fikseerimisel töötamise tegelikke asjaolusid. Kui töötajat renditakse küll erinevatele isikutele, kuid need asuvad ühes piirkonnas, tuleks sarnaselt eelkirjeldatud situatsioonile fikseerida töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalne piirkond ning sellist isikut ei saaks käsitleda vastavas piirkonnas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha. Kui isikut renditakse aga erinevatesse piirkondadesse, tuleb töö tegemise asukohana töötajaga sõlmitavas lepingus fikseerida see piirkond, millega selline töötamine on enim seotud.

Näiteks kui Eestis tööjõurendiga tegelev juriidiline isik rendib oma töötaja pikaajaliselt mitmetele Helsingis asuvatele isikutele, peaks sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus märkima töö tegemise asukohana vastava piirkonna (nt Helsingi) ning sellist töötajat ei saaks käsitleda Eestist Helsingisse lähetusse läinuna ega maksta talle sellise Helsingis viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Rentimine lühemaks ajaks erinevatele isikutele erinevates piirkondades

Kui Eestis tööjõurendiga tegelev isik rendib oma töötajaid lühemateks perioodideks erinevates piirkondades asuvatele isikutele, nt 2 kuud Eestis, 1 kuu Soomes ja 1 kuu Rootsis, võib sõltuvalt asjaoludest olla sellise isiku viibimine Soomes ja Rootsis käsitletav töölähetusena, mille eest võib isikule maksta maksuvaba päevaraha. Eestis on maksuvabade päevarahade maksmine võimalik juhul, kui renditud töötaja rendilepingu järgne töökoht on kaugemal kui 50 km tema tavapärasest töökohast. Kui renditöötaja tavapäraseks töökohaks on kokku lepitud Eesti, siis eestisiseselt ei ole tegu lähetusega ning maksuvaba päevaraha maksta ei saa.

Hindamaks seda, kas tööjõurendis osalevate isikute puhul on lähetuse vormistamine ning maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud, lähtub maksuhaldur töö tegemise reaalsest asukohast ning maksukorralduse seaduse §-s 84 sätestatust (kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule).

23.01.2008

 

 

16.02.2016