Sa oled siin

Töölähetuse küsimused ja vastused (alates 01.01.2016)

1. Kui tööandja otsustab riigisisese lähetuse korral päevaraha maksta, siis kas see väljamakse kuulub maksustamisele?

Riigisisese töölähetuse korral ei ole võimalik töötajale maksta maksuvaba töölähetuse päevaraha. Kui tööandja otsustab riigisisesel töölähetusel ikkagi päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Kui riigisisest päevaraha maksab kolmas isik, kuulub see tulumaksuga maksustamisele nagu muu tulu ja väljamaksjal tuleb tulumaks kinni pidada.

2. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, siis kuidas maksta päevaraha?

Lähetatule saab maksuvabalt maksta ainult välislähetuse päevaraha ettenähtud piirmääras. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.

3. Millist välislähetuse päevaraha summat võib vähendada kuni 70% vastavalt määruse nr 110 § 4 lõikele 4?

Välislähetuse päevaraha summat võib vähendada kuni 70% juhul, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Kuid tööandja poolt määratud välislähetuse päevaraha ei või olla väiksem kui 22,37 eurot. Näiteks, kui tööandja kehtestas välislähetuse päevaraha summaks miinimumnõudele vastava 22,37 ja töötajale tagatakse välislähetuses tasuta toitlustamine, siis võib tööandja päevaraha vähendada kuni 70%, see tähendab maksta töötajale päevarahana 6,71 eurot.

4. Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja töötaja saadetakse lähetusse, siis kas päevaraha makstakse töökoha riigi või Eesti määrade alusel?

TuMS § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib TuMS § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.

5. Inimese tööandja asub Eestis ja töö tegemise koht on välisriigis. Ta on välisriigi resident ja maksab seal kõik oma maksud (nt Eesti äriühingu juhatuse liige). Eesti tööandja lähetab selle töötaja Eestisse. TuMS § 13 lg 3 p 1¹ kohaselt hüvitatakse lähetusega seotud väljamaksed töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Kas Eesti tööandja jaoks on kohustus või võimalus hüvitada lähetuskulud töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades või võib Eesti tööandja rakendada sellisel juhul TuMS § 13 lg 3 p 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärasid?

TuMS § 13 lg 3 loetleb väljamakseid, mida ei maksustata tulumaksuga. Sama lõike punktis 1¹ sätestatakse, et kui töö tegemise koht on välismaal, siis ei maksustata selles riigis kehtivates piirmäärades tehtud väljamakseid. Seega ei anna TuMS § 13 tööandjale võimalust valida, milliseid piirmäärasid ta kasutada soovib. Töö tegemise riigis kehtestatud lähetuse piirmäärasid rakendatakse selleks, et välisriigis töötaja saaks lähetuse kulud ja väljamaksed hüvitatud samadel alustel kui teised selle riigi töötajad.

6. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?

Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule tema poolt töötajale hüvitatava välislähetuse päevarahade suuruse. Selle alusel otsustab kolmas isik, kas tema poolt makstavalt välislähetuse päevarahalt kuulub tulumaks kinnipidamisele või saab ta selle hüvitada maksuvabalt.

7. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab see kuuluma päevaraha sisse?

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Päevaraha antakse välislähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahale toitlustamise kulud, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.

8. Kas riigisisesel lähetusel tööandja poolt kuludokumentide alusel hüvitamisele kuuluvad toitlustuskulud on Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määruse nr 110 § 2 lg 1 tähenduses töölähetusega kaasnevad ja tööülesande täitmisega seotud mõistlikud kulud?

Alates 1. juulist 2009 ei ole riigisisesel lähetusel maksuvaba päevaraha ette nähtud. Samuti ei saa tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja toitlustamiseks tehtud kulutusi. Juhul, kui tööandja hüvitab nimetatud kulud, on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 tähenduses ja need kuuluvad maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga. Seega ei ole töötaja lähetusel toitlustamiseks tehtud kulud määruse tähenduses lähetusülesande täitmisega seotud mõistlikud kulud.

9. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?

Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise kulusid, kuid samas ei ole võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, see tähendab, et majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.

Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis või laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas toitlustamist sooviti või mitte.

Juhul, kui toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha – see tähendab, kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis ei teki maksukohustust. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. Töölepingu seaduse § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetusel viibides päevaraha.

10. Kas äripartneri toitlustamine lähetuses olles on vastuvõtukulu või muu lähetusega seotud kulu?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit, ja maksustatakse vastavalt TuMS §-le 49.

Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt määruse nr 110 § 2 lg-le 2.

11. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena ja kuidas määratakse kindlaks maksustamisele kuuluv summa?

Töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks loetakse kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi, näiteks reisikindlustust, viisa vormistamist, valuutakursside vahest tulenevaid kulusid, pagasivedu või muid sarnaseid kulusid. Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel.

12. Tööandja teeb töötajale reisikindlustuse välisriiki lähetamise ajaks. Kindlustatakse töötaja, kuid hüvitise saab tööandja. Nüüd maksab tööandja töötajale saadud kindlustushüvitise välja. Kas tööandjal tekib maksukohustus ja kui tekib, siis kas tegemist on erisoodustuse või isiku tuluga?

Töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks on muuhulgas ka reisikindlustusele tehtud kulu.

Reisikindlustuse võib sõlmida tööandja või töötaja ise. Kui selle sõlmib tööandja, siis märgib tööandja kindlustusjuhtumi hüvitamise avalduses, kellele ta hüvitise väljamaksmist soovib.

Kui tööandja märgib avaldusse hüvitise saajaks töötaja, maksabki kindlustusselts hüvitise otse töötajale ja tööandjale ei kaasne sellega täiendavaid maksukohustusi.

Kui tööandja märgib avaldusse hüvitise saajaks enda, makstaksegi hüvitis tööandjale. Kuna aga kindlustusjuhtum juhtus töötajaga – see tähendab, et tegelik kahju tekkis töötajal ja hüvitis makstakse töötaja kahjude korvamiseks – loetakse seda siiski töötajale makstud hüvitiseks. Antud juhul on tööandja ainult makse vahendaja ning sellega ei kaasne tööandjale ega töötajale maksukohustust.

13. Töötaja kasutab lähetuses kohapeal sõitmiseks rendiautot. Kuidas ja kas maksustatakse rendiauto kasutamist?

Kõik lähetusülesande täitmisega seotud muud kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel täies ulatuses, olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või välislähetusega.

Oluline on töö- ja ametilähetuste seotust tööandja ettevõtlusega/põhitegevusega. See tähendab, et muude kulude hüvitamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest lähetusse saadetud ülesannete täitmiseks iga konkreetse lähetuse puhul eraldi. Kui lähetusülesande täitmiseks oli vaja kasutada rendiautot, siis kuuluvad hüvitamisele kõik selle autoga kaasnevad kulutused.

14. Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja ta kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas tegemist on sõidukuluga lähetuse lähtekohast sihtkohani või linnasisese sõiduga?

Välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas tegemist on sõidukuluga lähetuskohast sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks vajaliku kulutusega.

15. Töötaja saadetakse lähetusse. Tallinna lennujaama sõitmiseks kasutab ta tööandja sõiduautot, mis on lennujaama parklas kogu lähetuse aja. Kas parkimistasu on seotud lähetusega?

Jah, selliste kulude puhul on tegemist töölähetuse sõidukuludega, millel piirmäär puudub. Kui kulude hüvitamisel rakendatakse lähetuste määrust ja kõik kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel, ei ole vahet, kas lähetuses kasutatakse tööandja sõiduautot või ka isiklikku sõiduautot.

Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel tuleb tähele panna, et ühte ja sama tööeesmärkidel tehtud sõitu ei saa hüvitada topelt, see tähendab nii lähetuse kuluna kui ka Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. aasta määruse nr 164 „Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel. Kulude hüvitamisel tuleb selgelt eristada, millise määruse alusel seda tehakse.

16. Töötaja teeb välislähetuses olles makseid oma krediitkaardiga (nt maksab hotelli eest). Kas selline kommertspanga ja Euroopa Keskpanga kursivahe on lähetusega seotud kulu, mis hüvitatakse?

Töötajale kompenseeritakse Euroopa Keskpanga päevakursi ja kommertspanga kursi vahe panga väljavõtte alusel, kus on näha kommertspanga kurss. Nimetatud hüvitist käsitletakse muu lähetusülesande täitmisega seotud kuluna ja hüvitatakse koos lähetuses tehtud ja lähetusega seotud muude kuludega.

17. Töötajale on vormistatud lähetus, kuid ta sõidab igal päeval lähetuse sihtpunktist koju tagasi. Kas võib hüvitada töötaja poolt esitatud sõidupiletid iga päeva kohta lähetuse sihtpunkti ja tagasi?

Lähetuse määruses ei ole sellist sõidukulude hüvitamist ette nähtud ja seega saab antud juhul maksuvabalt töötajale hüvitada ühe sõidupileti lähetuse sihtkohta ja sealt tagasi.

18. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse algus- ja lõpukuupäevadega?

Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muuhulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse algus- ja lõpukuupäevadele.

Kui poolte kokkuleppel läheb töötaja oma puhkuse arvelt lähetuse sihtkohta enne lähetuse algust või naaseb lähetuskohast peale lähetuse lõppu, siis jäävad puhkusepäevad päevaraha ja majutuskulude arvestusest välja, kuid sõidukulu hüvitamine on tööandja kulu, sest ka ilma puhkuseta oleks tööandja pidanud töötaja oma kulul lähetusse saatma ja lähetusest tagasi tooma. Kui töötaja puhkuse ajal lähetuskohta minek/tulek tööandjale sõidukulu ei suurenda, siis erisoodustust ei teki.

Kui sõidukulu suureneb, siis on tööandjal õigus sõidukulu maksuvabalt hüvitada lähetuse järgse kuupäeva sõidukulu ulatuses.

Kallinenud sõidukulu osa (lähetuse järgse kuupäeva ja töötaja isiklikes huvides valitud kuupäeva sõidukulude vahe) tasub töötaja ise või kui tööandja sõidukulu hüvitab, siis kuulub see maksustamisele erisoodustusena.

Kui lähetusena vormistatakse puhkusereis, millel puudub töine eesmärk, siis maksustatakse kõik töötajale hüvitatud kulud erisoodustusena.

19. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse algus- või lõpukuupäevale. Kas ja kuidas on õigus sõidupilet hüvitada?

Kui poolte kokkuleppel läheb töötaja oma puhkuse arvelt lähetuse sihtkohta enne lähetuse algust või naaseb lähetuskohast peale lähetuse lõppu, siis jäävad puhkusepäevad päevaraha ja majutuskulude arvestusest välja, kuid sõidukulu hüvitamine on tööandja kulu, sest ka ilma puhkuseta oleks tööandja pidanud töötaja oma kulul lähetusse saatma ja lähetusest tagasi tooma. Kui töötaja puhkuse ajal lähetuskohta minek/tulek tööandjale sõidukulu ei suurenda, siis erisoodustust ei teki.

20. Töötaja ei teavita oma tööandjat, et lähetusse minekul või sealt saabumisel ostab ta ise sõidupileti, st ühildab lähetuse puhkusega, mille sõidukulu kannab ise. Tööandja poolt ostetud pilet jääb kasutamata. Kas tööandjal tekib maksukohustus kasutamata piletilt?

Juhul, kui töötaja ühildab lähetuse oma puhkusega, siis peab ta tööandjat sellest informeerima ja teatama, millist piletit ta ei soovi.

Kui töötaja jättis tööandja informeerimata ja ei kasutanud lähetusse sõiduks või sealt saabumiseks tööandja poolt ostetud piletit, siis on töötaja oma tegevusega tekitanud tööandjale rahaliselt hinnatavat kahju, mis tuleb töötajalt sisse nõuda. Kui tööandja loobub temale tekitatud kahju sissenõudmisest, toimub maksustamine punktis 22 kirjeldatud põhimõttel.

21. Eesti ettevõtte palgal oleva isiku töö tegemise koht on Soomes ja Soomest läheb ta ka lähetusse. Sellisel juhul kehtivad Soome lähetuse reeglid ja määrad. Üheks lähetusega seotud kulude kompenseerimise liigiks on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis (0,4 eurot kilomeetri kohta). Kas siinkohal rakendatakse Eesti või Soome isikliku sõiduauto kasutamise maksuvabasid piirmäärasid?

Kui Soomes on kehtestatud lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis selliselt, siis tuleb maksustamisel lähtuda Soome reeglitest ja määradest.

22. Töötaja jätab välislähetusse minemata, kuid tööandja on lähetuse kulud (sõidupiletid, majutus) juba teinud. Kas kasutamata sõidupiletid ja majutus kuuluvad sel juhul maksustamisele?

Töötaja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut ja välislähetusse saatmise vormistab tööandja kirjalikult. Seega saadetakse töötaja lähetusse tema nõusolekul ning lähetatu on teadlik tööandja poolt enne lähetuse algust tehtavatest kulutustest (nt broneeringud, sõidupiletid, majutus vms). Juhul, kui töötaja ei saa lähetusse minna, peaks ta tööandjat sellest esimesel võimalusel informeerima. Tööandjal on üldjuhul võimalik osa ettemaksena tehtud summadest tagasi saada.

Olukorras, kus töötaja jätab lähetusse minemata, tuleb tööandjal hinnata põhjust, miks töötaja nii käitus. Põhjuse sisust lähtudes otsustab tööandja, kas töötaja on talle tekitanud rahalist kahju või mitte ja kui on, siis millises ulatuses. Tööandjal on õigus temale tekitatud rahaline kahju (tehtud kulutuste summa) töötajalt sisse nõuda. Juhul, kui tööandja otsustab temale tekitatud rahalist kahju mitte sisse nõuda, on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 lõige 4 punkti 9 tähenduses.

TuMS § 48 lõige 4 punkti 9 rakendamisel juhime tähelepanu, et eespool toodud sätte juures ei ole erisoodustusega tegemist juhul, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Kuna prognoositavate kulude määramine on suures osas hinnanguline, soovitame kulude sissenõudmisest loobumisel tehtud otsuses arvestada kõiki kulude sissenõudmisega kaasnevaid kulutusi, see tähendab, et nõudest loobumise otsus peaks olema piisavalt põhjendatud ja kirjalik.

23. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?

Mis on töölähetus ja keda võib lähetusse saata on reguleeritud töölepingu seadusega. Nimetatud seaduse § 20 sätestab töö tegemise koha, kus eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Sama seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

Seega võib tööandja vormistada lähetuse, kui ta saadab töötaja väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Sellega kaasneb ka tööandja kohustus lähetusega seotud kulude hüvitamisele vastavalt töölepingu seaduse §-le 40.

Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” on reguleeritud tööandja poolt lähetuse vormistamise reeglid, kulude hüvitamise kord ja maksuvabad piirmäärad. Sama määruse §1 lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata hüvitistele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.

24. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib sellele töötajale vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna?

Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel vastavalt TuMS § 12 lõikele 3. Töölepingu seaduse § 20 kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

Päevaraha saab maksta juhul, kui välislähetuskoht asub töökohast /piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel.

25. Töötaja töö tegemise kohaks töölepingus on Eesti Vabariik. Lähtuvalt töötamise sisust toimubki töö tegemine üle Eesti. Kui tööandja või töötaja teeb tööülesannete täitmiseks täiendavaid kulutusi, näiteks tasub sõidukulud või majutamise (olenevalt töö iseloomust), kas tehtud kulud kuuluvad maksustamisele kui erisoodustus?

Kui töötaja teeb kulutusi töö iseloomust lähtudes – need on otseselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, siis vastavalt TuMS § 12 lõikele 3 ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Nimetatud kulude hüvitisi ei käsitleta ka erisoodustusena. Kui kulud teeb aga tööandja, siis on need tema ettevõtlusega seotud kulud.

Kulutusi tuleb hinnata eelkõige tööandja ettevõtlusest tulenevatest vajadustest ning kulude seotus ettevõtlusega peab olema tõendatav.

26. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?

Mittetulundusühingute liikmeid ei ole võimalik saata töölähetusse ja maksta maksuvaba päevaraha. Juhul, kui mittetulundusühingu liikmetele makstakse sellest olenemata niinimetatud päeva- või toiduraha, siis kuulub sellelt väljamakselt TuMS § 41 punkt 6 alusel teiste väljamaksetega sarnaselt kinnipidamisele tulumaks.

TuMS § 12 lg 3 kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (nt mittetulundusühingu) kasuks.

27. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?

Töölepingu seaduse § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Määruse nr 110 § 1 kohaselt saab tööandja lähetada töötajat, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liiget, prokuristi, asutajat, likvideerijat, audiitorit, revidenti, revisjoni komisjoni liiget, välismaa äriühingu filiaali juhatajat jt). Seega saab töötaja saata lähetusse ainult tema tööandja. Kui üks äriühing soovib lähetada teise äriühingu töötajat, siis ei ole tegemist enam lähetusega.

Erandina on määruses sätestatud sportlaste ja loovisikute lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning välislähetuse päevaraha.

28. Kas teisest riigist Eesti ettevõttesse/organisatsiooni saabunud isik loetakse tulenevalt lähetuse määrusest kolmandaks isikuks?

Ei. Töö- ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste alusel loetakse kolmandaks isikuks isikut, kes tööandja asemel kannab tema töötaja lähetusega seotud kulud. Tulenevalt lähetuskulude hüvitamise korrast ja vastastikusest kokkuleppest hüvitab lähetusega seotud kulud kas osaliselt või täielikult kolmas isik.

29. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) § 4 lg 1 sätestab, et teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Millisest vahemaast kahe asustatud punkti vahel tuleb lähtuda? Kas tuleb lähtuda lühimast vahemaast kahe asustatud punkti vahel või tuleb arvestada tegelikult läbitud teekonda?

Määruse § 4 lg 1 sätestatud lähetuskoha minimaalne kaugus asula piirist, kus asub töökoht, on kehtestatud eelkõige põhjusel, et määratleda teatud minimaalne vahemaa töökoha ja lähetuse sihtkoha vahel, mille olemasolul on töötajal õigus nõuda ning tööandjal kohustus maksta päevaraha. Selle sätte puudumisel tekiks võimalus nõuda päevaraha näiteks ka siis, kui töötaja sõidab töökohast vaid mõne kilomeetri kaugusele. Tulenevalt nimetatud sätte eesmärgist lähtub maksuhaldur viidatud sätte rakendamisel vahemaast tavapärase ja mõistliku ning enimkasutatava tee kaudu.

30. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 4 lg 2 sätestab, et välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välisriigist saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Milliste tõenditega tõendatakse sõiduki väljumise või saabumise aeg, kui tegemist on töötaja isikliku või renditud sõiduautoga või kui ühissõiduki tegeliku väljumise või saabumise aeg erineb sõiduplaanis märgitust?

Kui tööandja maksab töötajale maksuvabalt päevaraha välislähetuse väljasõidu päeva eest, mil välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 või välislähetusest saabumise päeva eest kui sõiduk saabub pärast kella 3.00, siis saavad maksukontrollis sellisteks tõenditeks olla erinevad maksumenetluses aktsepteeritavad tõendid.

31. Kuidas määratakse laeva või lennuki väljumise ja saabumise aeg? Kas lennuki puhul lähtuda: ajast, mil reisijad lubatakse lennukisse siseneda (väljuda), millal lennuk hakkab liikuma väravast või parkimiskohalt (saabub sinna) või lennuki õhkutõusmise (maandumise) hetkest?

Määruse nr 110 § 4 lg 2 sätestab, et päevaraha maksmine sõltub sõiduki väljumise või saabumise ajast, mis tähendab, et lähtuda tuleb sõiduki tegelikust väljumise või saabumise ajast. Üldjuhul kattub laeva või lennuki saabumise või väljumise aeg sõidupiletil (mis on käsitletav ühe võimaliku tõendina) märgitud ajaga. Kui sõidupiletil märgitud väljumise või saabumise aeg erineb tegelikust väljumise või saabumise ajast, on maksumaksjal võimalik maksukontrollis nimetatut tõendada erinevate maksumenetluses aktsepteeritavate tõenditega.

32. Kas viidatud kellaaja piirangud (välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ja välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00) kehtivad ka siis, kui lähetusse saadetud töötaja ületab riigipiiri mitte sõidukis olles, vaid jalgsi – näiteks sõidab bussiga Tartust Valka, ületab piiri ja sõidab Valkast bussiga Riiga?

Piiri ületamine jalgsi või näiteks sõiduki vahetamine enne piiri kell 21.05 on käsitletavad väikese kõrvalekaldena määruses toodud nõuetest, mistõttu ei tohiks sellised asjaolud tuua kaasa päevaraha mitte maksmist. Maksuhaldur hindab iga olukorda eraldi, lähtudes sätte eesmärgist ning mõttest.

33. Kas juhul, kui töötaja viibib ühepäevases välislähetuses ning viibib välismaal kokku vähem kui 3 tundi, aga pärast kella 3.00 ja enne kella 21.00, on maksuvaba päevaraha maksmine lubatud?

Lähetuse päevaraha makstakse eelkõige tööülesannete täitmise eest lähetuses viibimise perioodil. Tööõiguslike põhimõtete kaitseks on määruses kehtestatud kokkuleppelised kellaajad, millest lähtuvalt makstakse töötajale välislähetuse päevaraha ka siis, kui ta faktiliselt ei täida lähetuses tööülesannet, vaid sõidab alles lähetuskohta või sealt tagasi.  Määruse nr 110 § 4 lg 2 eelduseks on mitmepäevane lähetus. Määruses kasutatavad mõisted „väljasõidu päev” ja „saabumise päev” saavad olla võimalikud ainult mitmepäevase lähetuse puhul. Ühepäevase lähetuse korral satuvad „väljasõidu päev” ja „saabumise päev” kokku niinimetatud „lähetuse päevaga” ning sel juhul lähetuse kellaajad tähtsust ei oma.

34. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) § 4 lg 4 sätestab, et tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kas tööandja kantud toitlustuskulud on sel juhul maksuvabad? Kas päevaraha on maksuvaba ka siis, kui tööandja kannab toitlustamise kulud ja otsustab päevaraha mitte vähendada?

Määruse § 7 lg 1 p 3 sätestab välislähetuse maksimaalse maksuvaba päevaraha piirmäärana 50 eurot ööpäevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Määruse § 4 lg-s 4 sätestatud päevaraha määra vähendamise võimalus ei ole seotud päevaraha maksustamisega ning on oma olemuselt tööõiguslik säte, mis võimaldab tööandjal vähendada päevaraha määra juhul, kui töötajale tagatakse toitlustamine kas tööandja poolt või muu isiku poolt. Välislähetuses viibiva töötaja toidukulu kandmine tööandja poolt on maksustatav erisoodustusena ja töötaja toidukulu kandmine muu isiku (nt töötajat vastu võttev isik) poolt on maksustatav välisriigis kehtivate maksuseaduste alusel.

35. Kes on Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 5 tähenduses „kolmas isik", kes võib maksta maksuvaba päevaraha töösuhtes mitteolevale isikule?

Kolmas isik on isik, kes ei ole tööandja.

36. Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja, siis kuidas tuvastatakse see, milline tööandja on teinud lähetusse saatmise otsuse esimesena, kui kõik otsused on tehtud samal päeval ning puuduvad andmed otsuse tegemise kellaaja kohta? Kas tuleb lähtuda otsuse vormistamise, allakirjutamise või töötajale teatavaks tegemise ajast? Kuidas käituda, kui töötajale tegi lähetusse mineku otsuse esimesena suuliselt teatavaks tööandja nr 1, aga kirjaliku otsuse on varem vormistanud tööandja nr 2? Kuidas käituda juhul, kui lähetusse saadetud isik on kõikide teda lähetavate juriidiliste isikute juhatuse liige ja teeb otsuse oma lähetusse saatmise kohta korraga kõikide isikute nimel?

Määruse nr 110  §-s 6 toodud lause konstruktsioon ei kvalifitseeri tööandjaid esmaseks ning teiseseks. Tegemist on tööõigusliku sättega, mis seab töötajale kohustuse teavitada tööandjat tema lähetusse saatmisest samal ajal mõne teise tööandja poolt.

Kui tööandja on teadlik, et ka teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.

Kui teavitatud tööandja otsustab siiski maksta töötajale päevaraha, tuleb arvestada asjaoluga, et mitme tööandja poolt makstud välislähetuse päevaraha maksimaalne maksuvaba määr on kokku 50 eurot ööpäevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Kuna määruse § 6 kohaselt peab töötaja teavitama tööandjat ka teise tööandja poolt määratud päevaraha suurusest, on teavitatud tööandjal võimalik enne päevaraha maksmist välja arvutada päevaraha maksimaalset maksuvaba määra ületav osa. Selline ületav osa kuulub teavitatud tööandja poolt maksustamisele palgatuluna.

Kui lähetusse saadetud isik on kõikide teda lähetavate juriidiliste isikute juhatuse liige ja teeb lähetusse saatmise kohta otsuse korraga kõikide isikute nimel, siis on sellel juhatuse liikmel otsustuspädevus selle üle, milline äriühing vormistab lähetuse esimesena ja saab maksta ka maksuvaba piirmäära ulatuses päevaraha. Juhatuse liikmele makstav päevaraha maksuvaba määr mitme äriühingu peale kokku on 50 eurot ööpäevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta

37. Kas juhul, kui lähetatud töötaja ööbib Ameerika Ühendriikides, tuleb ööpäeva arvutamisel lähtuda kogu lähetuse aja jooksul Eesti vööndiajast või tuleb arvestada ööpäeva algust ja lõppu vastavalt sellele kohale, kus lähetatu konkreetsel hetkel viibis? Kuidas toimub tundide ümardamine täisööpäevadeks? Kui töötaja viibib lähetuskohas kokku 25 tundi, kas seda võib lugeda üheks ööpäevaks, kaheks ööpäevaks või tuleb majutuskulu piirmäära jagada vastavalt tundide arvule?

Kuna ööpäev koosneb 24 tunnist ning maksimaalne maksuvaba majutuskulu piirmäär kehtib ööpäeva kohta, ei ole ümardamine tarvilik. 24 tundi on käsitletav ühe ööpäevana ning 48 tundi 2 ööpäevana.
 

22.03.2019