Tulumaksuvabad vara võõrandamise tehingud

Kuigi vara võõrandamisest saadud kasu üldreeglina maksustatakse, on siiski mõned erandid, mille puhul vara võõrandamise või omandamisega seotud tehingud on tulumaksuvabad.

Tulumaksuvabastus puudutab järgmisi tehinguid:

1. kuni võõrandamiseni elukohana kasutatud eluruumi võõrandamist;
2. ostueesõigusega erastatud kinnisasja võõrandamist, mille oluliseks osaks on eluruum;
3. õigustatud subjektile omandireformi käigus tagastatud vara võõrandamist;
4. suvila või aiamaja võõrandamist;
5. pärandvara vastuvõtmist;
6. vara tagasi saamist omandireformi käigus;
7. isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamist;
8. sundvõõrandamistasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel.

Kui maksumaksja võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes.


Tingimuse „kuni võõrandamiseni" tähendus

Riigikohtu 2014. aasta otsuses (RKHK 3-3-1-97-13) on ära toodud Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et tulumaksuseaduse § 15 lg 5 punktis 1 märgitud tingimust „kuni võõrandamiseni" ei saa tõlgendada viisil, nagu peaks isik kuni notariaalse võõrandamis- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni füüsiliselt eluruumis sees elama. Arvestades kinnisvara võimaliku müügiperioodi pikkust ning asjaolu, et kinnisvara müük reeglina järgneb, mitte ei eelne olulistele elukorralduslikele otsustele või sündmustele, mis võivad kaasa tuua isiku vajaduse elukoha muutmiseks (nt töökoha muutus, otsus kolida linnast maale vms), muudaks piirang, võõrandada eluruumi tulumaksuvabalt vaid selles kuni tehingu sõlmimiseni sees elades, isikud sunnimaisteks. Sedavõrd kivinenud normitõlgendust ei saa aga kindlasti pidada tänapäeva globaliseeruvas ning kiirelt arenevas ühiskonnas seadusandja eesmärgiks. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus normi tingimust „kuni võõrandamiseni" selliselt, et see tähendab faktilist eluruumi kasutamist vähemalt kuni eluruumi müügiprotsessi alustamiseni.

12.02.2020