Sa oled siin

Riigikohtu seisukohad deklarandi ja importija vastutuse osas

Riigikohtu halduskolleegium tegi 2006. aasta 10. mail kohtuasjades nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05 kaks tolliõiguse seisukohalt olulist lahendit, milledes kohus käsitles deklarandi ja importija vastutust kauba deklareerimisel. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast tulenevalt ei vabasta õigusaktide ja neis tehtud muudatuste mittetundmine ega ka nende kohaldamise praktika puudumine deklaranti õigete andmete esitamise kohustusest. Seda eriti juhul, kui kaupade importija eest täidab deklaratsiooni enda nimel, aga teise isiku eest tegutsev tolliagent, kes peab viima end kurssi Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevate kohustustega, omama kutsealaseid teadmisi ja kogemusi tolli valdkonnas.

Kauba importimisel deklarandiks olev tolliagentuur peab märkima tollideklaratsioonis ise tasumisele kuuluvad impordimaksude summad ja avastama maksude arvestuse aluseks võetavat tollimaksusoodustuse koodi silmas pidades valesti arvestatud impordimaksud.

Riigikohus rõhutas, et tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusena ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta, kuna Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõte ja ettevõtja õigus omandile ei saa takistada tolli õigust teha järelkontrolli. Ettevõtjal on kohustus võtta kõik vajalikud meetmed, et vähendada oma lepingulistes suhetes riske, mis on seotud võimaliku tollipoolse järelkontrolliga.

Riigikohus märkis, et arvestades Euroopa Kohtu praktikat, tuleb ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduse Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ) artikli 220 lõike 2 punkti b rakendamisel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: 1) toll tegi vea; 2) arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; 3) võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Euroopa Kohus on öelnud, et maksuarvestuse viga on selline, mida tähelepanelik ja hoolas ettevõtja saab avastada, kui ta loeb Euroopa Liidu Teatajat, kus vastavat maksu sätestav õigusakt on avaldatud.

Oluline on ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht tolliagentuuri teenuseid kasutava importija vastutuse küsimuses. Kuigi importija ei pruugi teada kõiki kehtivaid sätteid kaupade deklareerimise kohta, ei vabane ta kohustusest esitada deklaratsioonis täielikud andmed ning seda ka siis, kui ta volitab võlaõigusliku lepingu alusel kaudset esindajat enda eest tollideklaratsiooni täitma. Sõlmides lepingu tolliagentuuriga, võtab importija endale riski ja tollieeskirjades sätestatud solidaarvastutuse deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest.

Riigikohus analüüsis ülalnimetatud küsimusi põhjalikult pärast Eesti EL-iga liitumist Eesti suhtes kehtivate tollieeskirjade kontekstis, tuginedes Euroopa Kohtu praktikale.

Riigikohtu kohtulahendid on kättesaadavad siit:

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-66-05
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-65-05

 

24.01.2016