Sa oled siin

Sportlasele, vabatahtlikule spordikohtunikule ja treenerile tehtavate väljamaksete maksustamisest alates 1. märtsist 2020

Spordiseaduse (SpS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on avaldatud Riigi Teatajas 28.02.2020.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 täiendati uue lõikega 61, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata sportlasestipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 106 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt sportlasele makstud stipendium (TuMS § 19 lg 6).

TuMS § 19 lõike 3 punkti 101 sõnastust täiendati. Uue sõnastuse kohaselt tulumaksuga ei maksustata spordiseaduse § 92 alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist ja spordiseaduse § 105 alusel makstavat sportlasetoetust.

Muudatused jõustusid 1. märtsil 2020.

Sportlasele sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse määramisest, Eesti spordiregistrist www.spordiregister.ee, sportlase töölepingust või teenuse osutamiseks sõlmitavast muust võlaõiguslikust lepingust saate täpsemalt lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehelt „Spordiseadus".

Sportlasestipendium

Sportlasestipendium on sportlasele makstav tulevikku suunatud toetus, mida makstakse spordiga seotud teadmiste ja oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Sportlasestipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. (SpS § 101 lg 1)

Sportlasestipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, sportlasestipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel (SpS § 101 lg 2).

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt piirmäära ulatuses. Maksuvaba piirmäär on 2020. aastal 12 × 584 eurot = 7008 eurot kalendriaastas (ehk 12-kordne kuu töötasu alammäär). (SpS § 101 lg 3)

Sportlasestipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. 2020. aasta maksuvaba piirmäära kasutamata osa ei saa üle kanda järgnevale, st 2021. aastale.

Sportlasestipendiumi ei maksustata tulumaksuga ega sotsiaalmaksu ja -maksetega. Sportlasestipendium ei taga ravikindlustust, töötuskindlustust ega tulevikus pensionikindlustust.

Sportlasestipendiumi võib saada maksuvabalt piirmäära ulatuses kokku ühelt või mitmelt Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonilt ja spordikoolilt (SpS § 101 lg 4).

Sportlasestipendiumi maksja kannab andmed sportlasestipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud sportlasestipendiumi tagastamise kohta Eesti spordiregistrisse (SpS § 101 lg 5).

Sportlasestipendiumi saab maksta ka välismaalasest sportlasele (SpS § 101 lg 7).

Sportlasestipendiumi saab maksta juhul, kui sportlasega ei ole sõlmitud sportlase töölepingut ega muud võlaõigusliku lepingut (SpS § 106 lg 1).

Sportlasega sõlmitav leping

Spordiorganisatsiooni või spordikooli ja sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isiku vahel sportimiseks sõlmitav leping on sõltuvalt oma iseloomust

  • sportlase tööleping või
  • teenuse osutamiseks muu võlaõiguslik leping (SpS § 102 lg 1).

Kui:

  • spordiorganisatsioon või spordikool maksab sportlasele sõlmitud lepingu alusel tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2020. aastal igakuiselt 584 eurot,
  • sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents,
  • sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisse,

siis võib sportlasele lepingu kehtivuse ajal maksta lisaks maksuvaba sportlasetoetust.

Lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasestipendiumi maksta ei tohi (SpS § 106 lg 1).

Spordiorganisatsioon või spordikool on kohustatud sportlasega sõlmitud töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu kandma töötamise registrisse (TÖR), valima ametinimetuse klassifikaatorist taseme 3421 „sportlane“ või suurema detailsusega sportlase alaliigi. Sportlase töölepingu puhul tuleb märkida ka tööajamäär või kui sportlase töölepingus ei ole tööajamääras kokku lepitud, siis märkida „0“.

TÖRi ametinimetuse klassifikaatorist sportlase taseme või täpsema alaliigi valimiseks peavad sportlase andmed olema kantud Eesti spordiregistrisse.

Spordiorganisatsioon või spordikool on kohustatud sportlasele töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasult deklareerima ja tasuma kõik tööjõumaksud (vormi TSD alusel tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni makse). Igakuiselt kuu töötasu alammäära ulatuses makstud tasu tagab sportlasele ravikindlustuse, töötuskindlustuse ja tulevikus pensionikindlustuse.

Sportlasetoetus

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu kehtivuse ajal lisaks maksta maksuvabalt sportlasetoetust kuni 2-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus ehk 2020. aastal 2 × 584 eurot = 1168 eurot kalendrikuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  1. spordiorganisatsioon või spordikool maksab sportlasele sõlmitud lepingu alusel tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2020. aastal igakuiselt 584 eurot,
  2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents,
  3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti rahvuskoondisse (SpS § 105 lg 1).

Sportlasetoetuse suurus, maksmise periood ning poolte õigused ja kohustused sportlasetoetuse maksmisel lepitakse kokku sportlasega sõlmitavas lepingus (SpS § 105 lg 2).

Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib maksuvaba sportlasetoetust maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool (SpS § 105 lg 3).

Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib maksuvaba sportlasetoetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga (SpS § 105 lg 4).

Sportlasetoetuse maksja kannab andmed sportlasetoetuse saaja ning sportlasetoetuse suuruse, määramise ja väljamaksmise kohta Eesti spordiregistrisse (SpS § 105 lg 5).

Sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise erisused

Sportlase lepingu kehtivuse ajal ja sportlasetoetuse maksmisel ei ole sportlasestipendiumi lubatud täiendavalt maksta. Samas on tulenevalt spordi hooajalisusest ning sportlase arengust võimalik, et sportlane saab osa aastast sportlasestipendiumi ning osa aastast sportlasetoetust. Sellisel juhul ei tohi sportlasestipendium ja sportlasetoetus kokku kalendriaastas ületada maksuvaba piirmäära, mis on 24-kordne kuu töötasu alammäär ehk 2020. aastal 24 × 584 eurot = 14 016 eurot kalendriaastas. (SpS § 106 lg 2)

Kui sportlasele on sportlasestipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, teeb sportlasestipendiumi või sportlasetoetuse maksja vastavad maha arvamised, et maksuvabad väljamaksed kokku ei ületa 2020. aastal 14 016 eurot.

Näited on ära toodud Kultuuriministeeriumi kodulehel spordiseaduse selgituses.

Kui spordiorganisatsioon või spordikool soovib sportlast toetada suuremas summas kui kalendriaasta maksuvaba piirmäär võimaldab, siis tuleb sportlase lepingus tasu suurendada ja väljamakse maksustada kõigi tööjõumaksudega.

Sportlasele üle maksuvaba piirmäära makstud sportlasestipendium ja sportlasetoetus tuleb väljamakse tegijale tagastada. Maksuvaba piirmäära täitumist aitab jälgida Eesti spordiregister.

Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust alla kuu töötasu alammäära (2020. aastal alla 584 euro), siis on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või Eesti Olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse ajal sportlasetoetust kuni maksuvaba piirmäära täitumiseni (SpS § 106 lg 3).

Päevaraha, sõidu-, majutus- ja toidukulud

Spordiorganisatsioon võib lähetada oma liikmeid või oma liikmeks oleva spordiorganisatsiooni liikmeks olevaid sportlasi, treenereid, kohtunikke, spordiarste ning teisi spordi korraldamisega seotud isikuid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks väljapoole lähetatava alalise tegevuskoha asukohta, sealhulgas välisriiki, ning maksta nendele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha (SpS § 7).

Spordilähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitised ning välislähetuse päevaraha on maksuvabad (TuMS § 19 lg 3 p 10 ja § 13 lg 3 p 1).

Spordilähetuse puhul kehtivad samad tingimused ja piirmäärad ning lähetuse vormistamise kord, mis on kehtestatud töölähetustele. Erinevus seisneb selles, et spordilähetusse saab saata inimest, kes ei ole lähetajaga töösuhtes.

Lähetusega seotud kulud koosnevad:

  • sõidu- ja majutuskuludest, mida hüvitatakse kuludokumentide alusel, ja
  • välislähetuse päevarahast, mida makstakse kehtestatud piirmäärades.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Kui spordilähetusega seotud kulusid hüvitatakse ilma dokumendita või päevaraha makstakse üle kehtestatud piirmäära, siis maksustatakse need ainult tulumaksuga (TuMS § 19 lg 2).

Kui lähetatu on lähetajaga töösuhtes (nt sportlase töölepingu puhul), siis üle kehtestatud piirmäära makstud päevaraha maksustatakse töötasu väljamaksena.

Välislähetuse maksuvaba päevaraha katab eelkõige lähetatu toidukulud. Eesti-sisesel lähetusel ei saa maksuvaba päevaraha maksta ega kuludokumentide alusel maksuvabalt toidukulusid hüvitada.

Kui spordiorganisatsioon või spordikool tasub sportlase toitlustamise eest, siis:

  • sportlase puhul, kellega on sõlmitud tööleping või teenuse osutamiseks muu võlaõiguslik leping, on tegemist erisoodustusega (toitlustamise kulu maksustatakse erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga);
  • sportlase puhul, kellega ei ole töösuhet, kuid kes saab nt spordistipendiumi, on tegemist vastuvõtukuludega (sõltuvalt MTÜ/SA staatusest on toitlustamise kulu kas täies ulatuses või piirmäärades maksuvaba).

Vastuvõtukulud on külaliste või koostööpartnerite, sh mittetulundusühingute korraldatud üritustel tegutsevate vabatahtlike, toitlustamiseks, majutamiseks, transpordiks või meelelahutuseks tehtud kulud.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused võivad teha piiranguteta maksuvabalt vastuvõtukulusid. Ülejäänud juriidilistele isikutele kehtib maksuvaba piirmäär 32 eurot kuus, millele lisandub 2% vastaval kuul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused vastuvõtukuludelt tulumaksu ei maksa.

Sportlase sõidu- ja majutuskulud võivad olla nii lähetusega seotud kulud (nt lähetus välisriiki spordilaagrisse või võistlustele), kui ka mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise tegevusega seotud kulud. Kuna Eesti-sisese lähetuse puhul ei ole maksuvaba päevaraha ette nähtud, siis võib sõidu- ja majutuskulud vormistada lähetuskuluna või tavalise kulu hüvitisena (TuMS § 12 lg 3).

Spordilaagris või -võistlustel osalemisega seotud sõidu- ja majutuskulud võivad olla nii lähetuskulud kui ka mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise tegevusega seotud kulud. Näiteks kui enne Tallinna võistlust ööbivad kõik MTÜ meeskonnaliikmed Tallinnas hotellis (ka tallinlased), et tagada sportlastele parim režiim ja meeskonna vaim, siis on hotelli majutuskulu põhjendatud ja ei too endaga kaasa täiendavat maksukohustust.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühing või sihtasutus saab spordilaagris või -võistlustel tasuda sportlase toitlustamise eest maksuvabalt (nt sportlasestipendiaadi toitlustamise kulud). Kui aga sportlasel on mittetulundusühingu või sihtasutusega töösuhte (nt töölepinguga sportlane või teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev sportlane), siis oma töötajate toitlustamine on alati erisoodustus, mis kuulub maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulud

Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitis on maksuvaba (TuMS § 19 lg 3 p 101).

Eesti spordiregistrisse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal on õigus spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest (SpS § 92 lg 1).

Kohtunik:

  • peab olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning
  • ei tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest tasu (SpS § 92 lg 2).

Kohtunikule võib maksuvaba hüvitist maksta maksimaalselt 1040 eurot kalendriaastas.

Treeneri töötasu

Treenerile makstav tasu on maksustatav kõigi tööjõumaksudega (tulumaksuga, sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusemaksega ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni maksega).

Spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks on ette nähtud lisarahastus (SpS § 91).

Täpsem info treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisest on Eesti spordiportaalis.

Märts 2020
 

29.09.2020