Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta veebruari tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Veebruar 2005 (lähte-ja sihtriigi järgi) Tabel 1 (79.12 KB)  
EV väliskaubandus riikide lõikes. Veebruar 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (81.81 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond)Veebruar 2005 Tabel 3 (45.2 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond)Veebruar 2005 Tabel 4 (49 KB)

2005. aasta veebruari tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta veebruaris 1 693,3 miljonit krooni, millest 64,46% moodustas eksport (1 091,5 mln kr, millest 1,26% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (13,8 mln kr)), 0,05% välistöötlemine (0,9 mln kr), 11,97% taasväljavedu peale seestöötlemist (202,6 mln kr), 0,29% taasväljavedu peale ajutist importi (4,9 mln kr), 21,61% taasväljavedu peale tolliladustamist (365,9 mln kr) ning 1,62% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (27,5 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta veebruaris 3 132,6 miljonit krooni, sealhulgas 47,65% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 492,8 mln kr), 10,92% seestöötlemine (342 mln kr), 3,3% töötlemine tollikontrolli all (103,4 mln kr), 0,01% ajutine import (0,3 mln kr), 0,08% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (2,5 mln kr), 0,13% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (4,2 mln kr), 33,76% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (1 057,5 mln kr) ning 4,15% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (129,9 mln kr). Seega ületas 2005. aasta veebruaris kaupade sissevedu nende väljaveo 1 439,3 miljoni krooni võrra.

Kaupade vabaks ringluseks lubamine peale välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamist või vabatsooni paigutamist moodustas 2005. aasta veebruaris 252,9 mln kr.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta veebruaris maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 1 993,1 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1 (6.23 KB, GIF) .

Joonis 2 (9.06 KB, GIF) ja tabel 5 (3.86 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.75 KB, GIF) ja tabel 6 (4.33 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (79.12 KB) ning joonis 4 (5.21 KB, GIF) ja joonis 5 (6.26 KB, GIF) . Tabelis 2 (81.81 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta veebruaris moodustas 38,2% ehk 646,4 mln kr Venemaale, 19,6% ehk 332,2 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 12,3% ehk 207,8 mln kr Norrasse, 9% ehk 153,1 mln kr Ukrainasse, 3,4% ehk 57,9 mln kr Nigeeriasse, 1,7% ehk 28,2 mln kr Islandile, 1,5% ehk 25,6 mln kr Hiinasse, 1,5% ehk 24,8 mln kr Šveitsi, 1,5% ehk 24,8 mln kr Türki ning 1,4 % ehk 24,2 mln kr Valgevenesse (joonis 4 (5.21 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta veebruaris sisse kõige enam Venemaalt – 39% ehk 1 222,1 mln kr, Hongkongist – 7,8% ehk 242,9 mln kr, Jaapanist – 7,5% ehk 236,5 mln kr, Hiinast – 6,1% ehk 191,1 mln kr, Cote d`Ivoire`ist – 6% ehk 187,5 mln kr, Taiwanist – 4,6% ehk 143,6 mln kr, Valgevenest – 4% ehk 124,8 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 3,9% ehk 120,8 mln kr, Ukrainast – 2,9% ehk 91,2 mln kr ning Norrast – 2,8% ehk 88,8 mln kr (joonis 5 (6.26 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta veebruaris välispartnereid 86 erinevast riigist. 44 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne , st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta veebruaris suurenes võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam kaupade väljavedu Nigeeriasse – 56,9 mln kr võrra ja Ukrainasse – 51,7 mln kr võrra. 2005. aasta veebruaris vähenes võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam kaupade väljavedu Alžeeriasse – 366 mln kr võrra, Lõuna-Koreasse – 182,4 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidesse – 148,8 mln kr võrra, Gibraltarile – 98,1 mln kr võrra ning Venemaale – 61,9 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta veebruaris võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam Cote d`Ivoire`ist – 127,2 mln kr võrra, Hongkongist – 111,2 mln kr võrra, Taiwanist – 79,3 mln kr võrra, Jaapanist – 72,4 mln kr võrra ja Ghanast – 58,2 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta veebruaris võrreldes 2005. aasta jaanuariga kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest – 35,3 mln kr võrra ja Malaisiast – 27,1 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID

2005. aasta veebruari tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (45.2 KB) ja joonis 6 (6.19 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (49 KB) ja joonis 7 (6.69 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta veebruaris esikohal mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu, moodustades 18,9% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta veebruari kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 13,5%, järgnesid valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 12%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 7,7%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 7%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 6,6%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 6,3%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 6,2%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 5,1% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 4,4% kogu väljaveost.

2005. aasta veebruaris oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 25,8% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 20,1%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 12,6%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 11,1%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 7,6%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5,5%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,8%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 3,2%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,1% ning elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 2% kogu sisseveost.

2005. aasta veebruari kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 35 mln kr võrra ning tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 28,2 mln kr võrra. 2005. aasta veebruari kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam vähenenud transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 405,6 mln kr võrra, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 228,3 mln kr võrra ning mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 209,2 mln kr võrra.

2005. aasta veebruari kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu  – 294,5 mln kr võrra, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 219,4 mln kr võrra ja metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 61,7 mln kr võrra. 2005. aasta veebruari kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta jaanuariga kõige enam vähenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 66 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 8 (5.64 KB, GIF) ja joonis 9 (7.04 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta veebruaris välja 290,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 69,1%, Ukrainasse – 16,1%, Valgevenesse – 4%, Šveitsi – 3,5%, Kanadasse – 1,9% ning Jaapanisse – 1,1% (joonis 8 (5.64 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta veebruaris sisse 432,1 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 43,4%, Ghanast – 15,1%, Norrast – 8,7%, Venemaalt – 7,2%, Šveitsist – 6,8%, Ameerika Ühendriikidest – 2,5% ning Indoneesiast – 2,4% (joonis 9 (7.04 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 141,4 miljoni krooni võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 10 (7.14 KB, GIF)ja joonis 11 (7.59 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 12 (5.6 KB, GIF)ja joonis 13 (5.39 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta veebruaris välja 318,3 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Ameerika Ühendriikidesse – 64,2%, Nigeeriasse – 17,6%, Venemaale – 4,6%, Ukrainasse – 4,6% ning Gibraltarile – 2,4% (joonis 12 (5.6 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta veebruaris sisse 622,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 85,6%, Valgevenest – 12,6% ning Ukrainast – 1,8% (joonis 13 (5.39 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 304,2 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 14 (5.8 KB, GIF)ja joonis 15. (6.19 KB, GIF)

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 16 (6.29 KB, GIF)ja joonis 17 (6.6 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta veebruaris välja 105,8 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja mitteväärismetalle Venemaale – 42%, Islandile – 14,6%, Ukrainasse – 9,7%, Norrasse – 8,5%, Lõuna-Koreasse – 7,1%, Hiinasse – 5% ning Ameerika Ühendriikidesse – 4,1% (joonis 16 (6.29 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta veebruaris sisse 393,7 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 52,4%, Taiwanist – 14,2%, Ameerika Ühendriikidest – 10,5%, Kasahstanist – 5,6%, Valgevenest – 5,3%, Brasiiliast – 2,7% ning Ukrainast – 2% (joonis 17 (6.6 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 287,9 mln kr võrra.

 

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 18 (6.61 KB, GIF)ja joonis 19 (4.65 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta veebruaris välja 130 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja puitu ja puittooteid Norrasse – 37,3%, Ameerika Ühendriikidesse – 16,8%, Austraaliasse – 11,2%, Islandile – 8,5%, Venemaale – 5,8%, Lõuna-Koreasse – 5,2% ning Jaapanisse – 4,2% (joonis 18 (6.61 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta veebruaris sisse 238,1 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 93,5%, Valgevenest – 2,3% ning Ukrainast – 1,7% (joonis 19 (4.65 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 108,1 mln kr võrra.

 

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 20 (5.83 KB, GIF)ja joonis 21 (6.8 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta veebruaris välja 106,9 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 53,5%, Norrasse – 29,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 8,1%, Ukrainasse – 3,3%, Šveitsi – 1,2%, Valgevenesse – 1,1% ning Usbekistani – 1% (joonis 20 (5.83 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta veebruaris sisse 120,6 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Usbekistanist – 15%, Hiinast – 13,3%, Hongkongist – 12,3%, Norrast – 8,5%, Türgist – 7,3%, Ameerika Ühendriikidest – 6,1% ning Taiwanist – 5,1% (joonis 21 (6.8 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 13,7 mln kr võrra.

 

ELEKTRI- ,SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta veebruaris iseloomustavad joonis 22 (5.97 KB, GIF)ja joonis 23 (6.81 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta veebruaris välja 125 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta veebruaris välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 46,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 26,1%, Hiinasse – 9,9%, Norrasse – 3,9%, Kanadasse – 3,8%, Brasiiliasse – 2,8% ning Valgevenesse – 2,4% (joonis 22 (5.97 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta veebruaris sisse 663,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta veebruaris sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Hongkongist – 31%, Jaapanist – 26,8%, Hiinast – 3,1%, Taiwanist – 10,2%, Singapurist – 6,2%, Ameerika Ühendriikidest – 2,7% ning Šveitsist – 1,9% (joonis 23 (6.81 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta veebruaris nende väljaveo 538,4 mln kr võrra.

 

TOLLITULUD

2005. aasta veebruaris moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 785 mln kr, millest 49,55% moodustasid aktsiisid, 47,4% käibemaks, 3% tollimaks, 0,03% trahvid ning 0,01% intressid. 2005. aasta veebruaris on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta jaanuariga vähenenud 181 mln kr võrra.

25.05.2016