Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta septembri tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. September 2005 (lähte-,sihtriigi järgi) Tabel 1 (88.22 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. September 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (93.5 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). September 2005 Tabel 3 (48.07 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). September 2005 Tabel 4 (50.82 KB)

2005. aasta septembri tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. (Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta septembris 2 613,5 miljonit krooni, millest 64,95% moodustas eksport (1 697,6 mln kr, millest 0,37% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (6,3 mln kr)), 0,09% välistöötlemine (2,5 mln kr), 12,36% taasväljavedu peale seestöötlemist (322,9 mln kr), 0,12% taasväljavedu peale ajutist importi (3 mln kr), 20,2% taasväljavedu peale tolliladustamist (527,9 mln kr) ning 2,28% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (59,6 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta septembris 3 711,8 mln kr, sealhulgas 51,94% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 927,8 mln kr), 5,88% seestöötlemine (218,3 mln kr), 4,31% töötlemine tollikontrolli all (159,9 mln kr), 0,01% ajutine import (0,5 mln kr), 0,2% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (7,5 mln kr), 0,08% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (2,9 mln kr), 35,16% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (1 305,2 mln kr) ning 2,42% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (89,7 mln kr). Seega ületas 2005. aasta septembris kaupade sissevedu nende väljaveo 1 098,3 mln kr võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta septembris maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 411,9 miljonit krooni.

Väljavedu – sissevedu iseloomustab joonis 1 (5.3 KB, GIF).

Joonis 2 (8.24 KB, GIF) ja tabel 5 (27.56 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (7.88 KB, GIF) ja tabel 6 (27.57 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID
Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (88.22 KB) ning joonis 4 (5.99 KB, GIF) ja joonis 5 (6.22 KB, GIF). Tabelis 2 (93.5 KB) on toodud kaupade väljavedu – sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta septembris moodustas 41,4% ehk 1 083,1 mln kr Venemaale, 9,9% ehk 259,2 mln kr Norrasse, 9% ehk 234,7 mln kr Gibraltarile, 8,3% ehk 217,1 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 8,3% ehk 215,9 mln kr Ukrainasse, 2,9% ehk 75,6 mln kr Hiinasse, 2,7% ehk 69,4 mln kr Šveitsi, 1,9% ehk 48,4 mln kr Valgevenesse, 1,6% ehk 41,2 mln kr Kanadasse ning 1,4% ehk 36,3 mln kr Türki (joonis 4 (5.99 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta septembris sisse kõige enam Venemaalt  35,4% ehk 1 315,1 mln kr, Hiinast – 9,9% ehk 366,4 mln kr, Jaapanist – 9,3% ehk 347 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 8,1% ehk 302,1 mln kr, Hongkongist – 5,8% ehk 216,1 mln kr, Valgevenest – 4% ehk 148,1 mln kr, Singapurist – 3,1% ehk 116,6 mln kr, Norrast – 3,1% ehk 116,2 mln kr, Lõuna-Koreast – 3,1% ehk 115,1 mln kr ning Šveitsist – 2,4% ehk 88,8 mln kr (joonis 5 (6.22 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta septembris välispartnereid 96 erinevast riigist. 50 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta septembris suurenes võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam kaupade väljavedu Venemaale – 278,3 mln kr võrra ja Gibraltarile – 188,8 mln kr võrra. 2005. aasta septembris vähenes võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam kaupade väljavedu Nigeeriasse – 90,7 mln kr võrra, Türki – 41,5 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidesse – 36,3 mln kr võrra ning Lõuna-Koreasse – 34,6 mln kr võrra.

 

2005. aasta septembris (võrreldes 2005. aasta augustiga) suurenes sissevedu kõige enam Venemaalt – 317,7 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidest – 150,2 mln kr võrra, Jaapanist – 84,4 mln kr võrra ja Hiinast – 69,5 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta septembris võrreldes 2005. aasta augustiga kaupade sissevedu Cote d`Ivoire`ist – 38,5 mln kr võrra ja Kasahstanist – 28,1 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID
2005. aasta septembri tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (48.07 KB) ja joonis 6 (5.98 KB, GIF)ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (50.82 KB) ja joonis 7 (6.03 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta septembris esikohal mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu, moodustades 17,3% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta septembri kaupade väljaveos oli mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 13,4%, järgnesid transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 9,3%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 9,1%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 8,3%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 8,3%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 6,5%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 5,7%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 5,6% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 5,2% kogu väljaveost.

2005. aasta septembris oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 33,4% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 23%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 9,7%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5,2%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 4,7%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,6%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 3,4%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,3%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 3,2% ning elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 2,2% kogu sisseveost.

2005. aasta septembri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 119,2 mln kr võrra, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 113,1 mln kr võrra, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 69,7 mln kr võrra ja keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 57,5 mln kr võrra. 2005. aasta septembri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam vähenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 63 mln kr võrra ja puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 23,3 mln kr võrra.

2005. aasta septembri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 254,1 mln kr võrra, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 241,5 mln kr võrra, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 60,9 mln kr võrra ja metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 46,9 mln kr võrra. 2005. aasta septembri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta augustiga kõige enam vähenenud taimsete toodete (KN 6–14) sissevedu – 6,7 mln kr võrra.

 

PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 8 (6.11 KB, GIF) ja joonis 9 (7.26 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta septembris välja 342,5 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 63,4%, Ukrainasse – 12,3%, Kasahstani – 6,1%, Valgevenesse – 5,5% ning Šveitsi – 3% (joonis 8 (6.11 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta septembris sisse 229,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Ghanast – 18%, Norrast – 17,6%, Venemaalt – 16,5%, Brasiiliast – 7%, Indoneesiast – 4,7%, Tšiilist – 4,2% ning Malaisiast – 3,5% (joonis 9 (7.26 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta septembris nende sisseveo 113 mln kr võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 10 (7.67 KB, GIF) ja joonis 11 (7.61 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED
Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 12 (6.58 KB, GIF)ja joonis 13 (6 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta septembris välja 344,7 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Gibraltarile – 64,9%, Kanadasse – 8,4%, Ukrainasse – 6,4%, Venemaale – 6,2%, Ameerika Ühendriikidesse – 5,7%, Norrasse – 1,7% ning Egiptusesse – 1,6% (joonis 12 (6.58 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta septembris sisse 849,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 84,7%, Valgevenest – 14,5%, Hiinast – 0,4%, Kasahstanist – 0,3% ning Lõuna-Koreast – 0,1% (joonis 13). (6 KB, GIF)

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta septembris nende väljaveo 504,7 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 14 (6.21 KB, GIF) ja joonis 15 (6.57 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID
Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 16 (6.93 KB, GIF) ja joonis 17 (7.14 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta septembris välja 216,4 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja mitteväärismetalle Venemaale – 28,1%, Ukrainasse – 23,1%, Ameerika Ühendriikidesse – 7,9%, Briti Neitsisaartele – 6,9%, Norrasse – 6,5%, Hiinasse – 5,6% ning Valgevenesse – 4,7% (joonis 16 (6.93 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta septembris sisse 359,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 44,5%, Ukrainast – 12%, Kanadast – 10,8%, Ameerika Ühendriikidest – 10,8%, Hiinast – 4,7%, Taiwanist – 3,3% ning Brasiiliast – 3,1% (joonis 17 (7.14 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta septembris nende väljaveo 143 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED
Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 18 (7.38 KB, GIF) ja joonis 19 (5.3 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta septembris välja 169,4 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja puitu ja puittooteid Norrasse – 34%, Ameerika Ühendriikidesse – 15,9%, Jaapanisse – 11,2%, Islandile – 9,2%, Venemaale – 7,2%, Austraaliasse – 7,1% ning Lõuna-Koreasse – 4,4% (joonis 18 (7.38 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta septembris sisse 172,2 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 85,5%, Norrast – 4,1%, Valgevenest – 4%, Ukrainast – 1,5% ning Ameerika Ühendriikidest – 1,5% (joonis 19 (5.3 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta septembris nende väljaveo 2,8 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED
Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 20 (4.98 KB, GIF) ja joonis 21 (6.56 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta septembris välja 146 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 60,3%, Norrasse – 20,1%, Ameerika Ühendriikidesse – 11,1% ning Ukrainasse – 3,7% (joonis 20 (4.98 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta septembris sisse 134,3 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Hiinast – 17,6%, Lõuna-Koreast – 14,9%, Türgist – 11%, Norrast – 8,1%, Taiwanist – 8%, Hongkongist – 6% ning Pakistanist – 5,7% (joonis 21 (6.56 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu ületas 2005. aasta septembris nende sisseveo 11,7 mln kr võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED
Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta septembris iseloomustavad joonis 22 (7.26 KB, GIF) ja joonis 23 (6.76 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta septembris välja 209 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta septembris välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 50,8%, Hiinasse – 16,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 7,6%, Brasiiliasse – 4,6%, Norrasse – 3%, Haitile – 2,8% ning Hongkongi – 2,3% (joonis 22 (7.26 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta septembris sisse 940,8 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta septembris sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Hiinast – 23,7%, Jaapanist – 23,1%, Hongkongist – 18,9%, Singapurist – 10,8%, Lõuna-Koreast – 7,7%, Ameerika Ühendriikidest – 4,3% ning Taiwanist – 2,6% (joonis 23 (6.76 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta septembris nende väljaveo 731,8 mln kr võrra.

TOLLITULUD

2005. aasta septembris moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 906 miljonit krooni, millest 52,02% moodustasid aktsiisid, 44,53% käibemaks, 3,39% tollimaks, 0,04% trahvid ning 0,01% väljanõudmata deposiidid. 2005. aasta septembris on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta augustiga suurenenud 25 miljoni krooni võrra.

25.05.2016