Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta oktoobri tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Oktoober 2005 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1  (82.28 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. Oktoober 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (95.31 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). Oktoober 2005 Tabel 3 (45.3 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). Oktoober 2005 Tabel 4 (48.5 KB)


2005. aasta oktoobri tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta oktoobris 2 800,4 mln kr, millest 56,6% moodustas eksport (1 584,9 mln kr, millest 0,69% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (10,9 mln kr)), 0,12% välistöötlemine (3,4 mln kr), 10,9% taasväljavedu peale seestöötlemist (305,2 mln kr), 0,01% taasväljavedu peale ajutist importi (0,4 mln kr), 30,48% taasväljavedu peale tolliladustamist (853,6 mln kr) ning 1,89% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (52,9 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta oktoobris 4 053,7 mln kr, sealhulgas 48,28% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 957,1 mln kr), 11,95% seestöötlemine (484,5 mln kr), 5,41% töötlemine tollikontrolli all (219,5 mln kr), 0,05% ajutine import (1,8 mln kr), 0,07% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (2,8 mln kr), 0,19% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (7,8 mln kr), 31,82% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (1 289,7 mln kr) ning 2,23% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (90,5 mln kr). Seega ületas 2005. aasta oktoobris kaupade sissevedu nende väljaveo 1 253,3 miljoni krooni võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta oktoobris maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 486,6 mln kr.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1 (5.28 KB, GIF).

Joonis 2 (8.19 KB, GIF) ja tabel 5 (19.16 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (7.96 KB, GIF)  ja tabel 6 (19.87 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.


TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID
Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annavad ülevaate tabel 1 (82.28 KB) ning joonis 4 (5.68 KB, GIF) ja joonis 5 (6.46 KB, GIF). Tabelis 2 (95.31 KB) on toodud kaupade väljavedu – sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta oktoobris moodustas 36% ehk 1 009,3 mln kr väljavedu Venemaale, 18,8% ehk 525,4 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 10,5% ehk 294,8 mln kr Norrasse, 6,4% ehk 180,3 mln kr Ukrainasse, 6,3% ehk 175,8 mln kr Kanadasse, 5,8% ehk 161,4 mln kr Šveitsi, 2% ehk 55,7 mln kr Valgevenesse, 1,8% ehk 50,1 mln kr Türki, 1,7% ehk 48,8 mln kr Hiinasse ning 1,3% ehk 37,4 mln kr Kasahstani (joonis 4 (5.68 KB, GIF) ).

Kaupu veeti 2005. aasta oktoobris sisse kõige enam Venemaalt – 36,3% ehk 1 472,6 mln kr, Jaapanist  9,8% ehk 396 mln kr, Hiinast  8,5% ehk 342,8 mln kr, Hongkongist  7,9% ehk 320,7 mln kr, Valgevenest  6,7% ehk 270,1 mln kr, Norrast  4% ehk 161,8 mln kr, Ameerika Ühendriikidest  3,6% ehk 147,6 mln kr, Ukrainast  3,6% ehk 144,8 mln kr, Lõuna-Koreast  3,1% ehk 127,2 mln kr ning Singapurist  3% ehk 123,1 mln kr (joonis 5 (6.46 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta oktoobris välispartnereid 97 erinevast riigist. 58 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta oktoobris suurenes (võrreldes 2005. aasta septembriga) kõige enam kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse  308,3 mln kr võrra, Kanadasse  134,5 mln kr võrra ja Šveitsi  92 mln kr võrra. 2005. aasta oktoobris vähenes võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam kaupade väljavedu Gibraltarile  221 mln kr võrra, Venemaale  73,8 mln kr võrra ning Ukrainasse  35,6 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta oktoobris võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam Venemaalt  157,6 mln kr võrra, Valgevenest  122,1 mln kr võrra, Hongkongist  104,6 mln kr võrra ja Ukrainast  66,8 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta oktoobris võrreldes 2005. aasta septembriga kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest 154,5 mln kr võrra ja Šveitsist  51,5 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID
2005. aasta oktoobri tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (45.3 KB) ja joonis 6 (5.85 KB, GIF)  ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.5 KB) ja joonis 7 (6.11 KB, GIF) .

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta oktoobris esikohal mineraalsete toodete (KN 2527) väljavedu , moodustades 20% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta oktoobri kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 8485) väljavedu  15,2%, järgnesid valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 1624) väljavedu  10,4%, keemiatööstuse toodangu (KN 2838) väljavedu  10,3%, metallide, metalltoodete (KN 7283) väljavedu  7,5%, muude tööstuskaupade (KN 9496) väljavedu  6,3%, puidu ja puittoodete (KN 4446) väljavedu  6%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 5063) väljavedu  5,1%, plastmass- ja kummitoodete (KN 3940) väljavedu  4,3% ning transpordivahendite (KN 8689) väljavedu  3,9% kogu väljaveost.

2005. aasta oktoobris oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 8485) sissevedu  32,8% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 2527) sissevedu  27,2%, metallide, metalltoodete (KN 7283) sissevedu  10%, keemiatööstuse toodangu (KN 2838) sissevedu  5,6%, puidu ja puittoodete (KN 4446) sissevedu  4,9%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 5063) sissevedu  3,4%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 1624) sissevedu  3%, plastmass- ja kummitoodete (KN 3940) sissevedu  2,9%, elusloomade, loomsete toodete (KN 15) sissevedu  2,3% ning transpordivahendite (KN 8689) sissevedu  2,1% kogu sisseveost.

2005. aasta oktoobri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 2527) väljavedu  208,4 mln kr võrra, keemiatööstuse toodangu (KN 2838) väljavedu  71,9 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 1624) väljavedu  53,4 mln kr võrra. 2005. aasta oktoobri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam vähenenud transpordivahendite (KN 8689) väljavedu  133,9 mln kr võrra ja mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 8485) väljavedu  25,8 mln kr võrra.

2005. aasta oktoobri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 2527) sissevedu  248,1 mln kr võrra, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 8485) sissevedu  89,1 mln kr võrra ja metallide, metalltoodete (KN 7283) sissevedu  44,5 mln kr võrra. 2005. aasta oktoobri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta septembriga kõige enam vähenenud tollisoodustusega imporditava kauba (KN 99) sissevedu  47,4 mln kr võrra, transpordivahendite (KN 8689) sissevedu  39,9 mln kr võrra ja optiliste seadmete (KN 9092) sissevedu  22,6 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 124) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 8 (6.77 KB, GIF) ja joonis 9 (7.5 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta oktoobris välja 396,1 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale  65,4%, Ukrainasse  13,6%, Kasahstani  5,7%, Valgevenesse  4,8%, Šveitsi  2,6%, Ameerika Ühendriikidesse  2,2% ning Kanadasse  2% (joonis 8 (6.77 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta oktoobris sisse 238 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Norrast  18,4%, Venemaalt  14,7%, Cote d`Ivoire`ist  11,7%, Brasiiliast  7,4%, Malaisiast  5,8%, Ameerika Ühendriikidest  5,4% ning Kuubast  5,1% (joonis 9 (7.5 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta oktoobris nende sisseveo 158,1 mln kr võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 124) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 10 (8.01 KB, GIF)ja joonis 11 (7.48 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED
Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 12 (7.44 KB, GIF) ja joonis 13 (6.62 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta oktoobris välja 557 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Ameerika Ühendriikidesse  60,1%, Kanadasse  27,8%, Ukrainasse  2,9%, Venemaale  1,9%, Gibraltarile  1,6% ning Norrasse  1,3% (joonis 12 (7.44 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta oktoobris sisse 1 098,8 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt  69,6%, Valgevenest  21,3%, Norrast  4%, Ukrainast  2,8% ning Kasahstanist  2% (joonis 13 (6.62 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta oktoobris nende väljaveo 541,8 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 14 (6.26 KB, GIF) ja joonis 15 (6.66 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID
Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 16 (6.73 KB, GIF) ja joonis 17 (6.87 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta oktoobris välja 210 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja mitteväärismetalle Venemaale – 25,7%, Ukrainasse – 19,8%, Norrasse – 18,3%, Valgevenesse – 9,4%, Hiinasse – 7,2%, Ameerika Ühendriikidesse – 4,2% ning Islandile – 4% (joonis 16 (6.73 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta oktoobris sisse 403,9 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 46,1%, Ukrainast – 17,5%, Taiwanist – 13,2%, Türgist – 5,9%, Ameerika Ühendriikidest – 5,3%, Hiinast – 4% ning Kasahstanist – 1,8% (joonis 17 (6.87 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta oktoobris nende väljaveo 193,9 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED
Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 18 (7.17 KB, GIF)ja joonis 19 (5.22 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta oktoobris välja 168 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja puitu ja puittooteid Norrasse – 34%, Ameerika Ühendriikidesse – 21,8%, Jaapanisse – 9,6%, Venemaale – 6,7%, Lõuna-Koreasse – 4,6%, Austraaliasse – 4,3% ning Kasahstani – 3,3% (joonis 18 (7.17 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta oktoobris sisse 199,7 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 88,2%, Valgevenest – 4,3%, Hiinast – 2,9%, Norrast – 2,1% ning Ukrainast – 1,2% (joonis 19 (5.22 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta oktoobris nende väljaveo 31,7 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED
Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 20 (5.42 KB, GIF) ja joonis 21 (6.46 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta oktoobris välja 143,5 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 61,6%, Norrasse – 19,3%, Ameerika Ühendriikidesse – 8,3%, Ukrainasse – 3,2%, Indiasse – 1,9% ning Šveitsi – 1,5% (joonis 20 (5.42 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta oktoobris sisse 136,3 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Lõuna-Koreast – 15%, Hiinast – 14,2%, Pakistanist – 11%, Taiwanist – 9,4%, Hongkongist – 7,3%, Norrast – 5,8% ning Türgist – 5,4% (joonis 21 (6.46 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu ületas 2005. aasta oktoobris nende sisseveo 7,2 mln kr võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED
Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta oktoobris iseloomustavad joonis 22 (6.37 KB, GIF)ja joonis 23 (6.59 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta oktoobris välja 207,4 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta oktoobris välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 62,3%, Hiinasse – 11,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 7,8%, Norrasse – 3,7%, Hongkongi – 2,5%, Ukrainasse – 2,1% ning Haitile – 1,9% (joonis 22 (6.37 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta oktoobris sisse 1 121,6 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta oktoobris sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 25,9%, Hongkongist – 25%, Hiinast – 18,2%, Singapurist – 10,6%, Lõuna-Koreast – 6,7%, Ameerika Ühendriikidest – 4,2% ning Taiwanist – 2,2% (joonis 23 (6.59 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta oktoobris nende väljaveo 914,2 mln kr võrra.

TOLLITULUD
2005. aasta oktoobris moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 977 mln kr, millest 49,34% moodustas käibemaks, 47,34% aktsiisid, 3,27% tollimaks ning 0,03% trahvid. 2005. aasta oktoobris on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta septembriga suurenenud 71 mln kr võrra.

25.05.2016