Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta novembri tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. November 2005 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1  (46.95 KB) 
EV väliskaubandus riikide lõikes. November 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (48.12 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). November 2005 Tabel 3 (46.62 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). November 2005 Tabel 4 (50.7 KB)


2005. aasta novembri tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu ). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta novembris 3 055,5 miljonit krooni, millest 61,48% moodustas eksport (1 878,4 mln kr, millest 0,5% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (9,3 mln kr)), 0,18% välistöötlemine (5,5 mln kr), 18,53% taasväljavedu peale seestöötlemist (566,2 mln kr), 0,05% taasväljavedu peale ajutist importi (1,5 mln kr), 17,81% taasväljavedu peale tolliladustamist (544,3 mln kr) ning 1,95% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (59,6 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta novembris 4 204,1 mln kr, sealhulgas 48,22% moodustas vabasse ringlusse lubamine (2 027,2 mln kr), 11,37% seestöötlemine (477,8 mln kr), 4,23% töötlemine tollikontrolli all (177,8 mln kr), 0,11% ajutine import (4,7 mln kr), 0,05% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (2,2 mln kr), 0,1% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (4 mln kr), 32,7% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (1 374,9 mln kr) ning 3,22% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (135,5 mln kr). Seega ületas 2005. aasta novembris kaupade sissevedu nende väljaveo 1 148,6 mln kr võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta novembris maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 520,7 mln kr.

Väljavedu – sissevedu iseloomustab joonis 1. (5.33 KB, GIF) Joonis 2 (8.36 KB, GIF)ja tabel 5 (20.91 KB)kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (8 KB, GIF)ja tabel 6 (21.78 KB)kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID
Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (46.95 KB) ning joonis 4 (6.17 KB, GIF) ja joonis 5. (6.48 KB, GIF) Tabelis 2 (48.12 KB) on toodud kaupade väljavedu – sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta novembris moodustas 33,6% ehk 1 026,3 mln kr väljavedu Venemaale, 13,9% ehk 425,8 mln kr Gibraltarile, 9,7% ehk 296,4 mln kr Norrasse, 7,3% ehk 222 mln kr Kanadasse, 6,9% ehk 210,7 mln kr Ukrainasse, 6,4% ehk 194,7 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 4,4% ehk 133,7 mln kr Türki, 2% ehk 60,7 mln kr Hiinasse, 1,6% ehk 48,6 mln kr Valgevenesse ning 1,4% ehk 43,9 mln kr Jaapanisse (joonis 4 (6.17 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta novembris sisse kõige enam Venemaalt  38,8% ehk 1 630,7 mln kr, Hiinast – 9,9% ehk 417,6 mln kr, Jaapanist – 7,8% ehk 329,3 mln kr, Hongkongist – 7,7% ehk 324,4 mln kr, Ukrainast – 4,9% ehk 206,8 mln kr, Norrast – 3,6% ehk 151,9 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 3,5% ehk 147,9 mln kr, Valgevenest – 3,4% ehk 142,5 mln kr, Singapurist – 2,9% ehk 122,1 mln kr ning Cote d`Ivoire`ist – 2,1% ehk 89,7 mln kr (joonis 5 (6.48 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta novembris välispartnereid 109 erinevast riigist. 59 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne , st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta novembris suurenes võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam kaupade väljavedu Gibraltarile – 412,2 mln kr võrra, Türki – 83,6 mln kr võrra, Kanadasse – 46,2 mln kr võrra ja Iraani – 35,3 mln kr võrra. 2005. aasta novembris vähenes võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse – 330,7 mln kr võrra, Šveitsi – 128,7 mln kr võrra ning Indoneesiasse – 22,6 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta novembris võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam Venemaalt  158,1 mln kr võrra, Hiinast – 74,8 mln kr võrra, Ukrainast – 61,9 mln kr võrra ja Cote d`Ivoire`ist – 61,7 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta novembris võrreldes 2005. aasta oktoobriga kaupade sissevedu Valgevenest  127,6 mln kr võrra, Jaapanist – 66,7 mln kr võrra ja Lõuna-Koreast – 39,8 mln kr võrra. 

SUUREMAD KAUBAGRUPID
2005. aasta novembri tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (46.62 KB) ja joonis 6 (5.66 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (50.7 KB) ja joonis 7 (6.43 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta novembris esikohal mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu, moodustades 24,2% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta novembri kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 14,1%, järgnesid valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 9,7%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 9,3%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 6,8%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 6,8%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 5,4%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 4,2%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 4,1% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 3,8% kogu väljaveost.

2005. aasta novembris oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 32% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 26,5%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 9,5%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 5,6%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5,3%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 4%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,9%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 2,7%, elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 2,6% ning transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 1,9% kogu sisseveost.

2005. aasta novembri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 180,2 mln kr võrra ja metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 75,5 mln kr võrra. 2005. aasta novembri kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam vähenenud keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 121,8 mln kr võrra.

2005. aasta novembri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam suurenenud valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 46,1 mln kr võrra ning puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 35,5 mln kr võrra. 2005. aasta novembri kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta oktoobriga kõige enam vähenenud transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 7,9 mln kr võrra. 

PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 8 (6.64 KB, GIF) ja joonis 9 (7.23 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta novembris välja 442,1 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 66%, Ukrainasse – 13,2%, Valgevenesse – 4,5%, Kasahstani – 3,9%, Hiinasse – 2,5%, Šveitsi – 1,9% ning Ameerika Ühendriikidesse – 1,6% (joonis 8 (6.64 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta novembris sisse 305,6 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 29,4%, Norrast – 18%, Venemaalt – 14,6%, Brasiiliast – 6,1%, Ukrainast – 4,4%, Indoneesiast – 4,2%, Malaisiast – 3,3% ning Ameerika Ühendriikidest – 3,3% (joonis 9 (7.23 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta novembris nende sisseveo 136,5 mln kr võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 10 (7.86 KB, GIF) ja joonis 11 (7.63 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED
Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 12 (6.19 KB, GIF)ja joonis 13 (6.27 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta novembris välja 734,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Gibraltarile – 57,1%, Kanadasse – 28,6%, Iraani – 3,7%, Ukrainasse – 3,5% ning Venemaale – 2,6% (joonis 12 (6.19 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta novembris sisse 1 103,9 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 77,6%, Valgevenest – 9,5%, Ukrainast – 8,9% ning Kasahstanist – 3,5% (joonis 13 (6.27 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta novembris nende väljaveo 369,2 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis14 (6.29 KB, GIF)ja joonis 15 (6.7 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID 
Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 16 (6.81 KB, GIF) ja joonis 17 (6.5 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta novembris välja 285,5 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja mitteväärismetalle Türki – 26,8%, Venemaale – 22,6%, Ukrainasse – 14,2%, Norrasse – 10%, Ameerika Ühendriikidesse – 5,7%, Hiinasse – 4,8% ning Singapuri – 2,5% (joonis 16 (6.81 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta novembris sisse 397,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 57,7%, Ukrainast – 11,7%, Türgist – 9,6%, Ameerika Ühendriikidest – 4,4%, Hiinast – 4%, Brasiiliast – 2,3% ning Hongkongist – 2% (joonis 17 (6.5 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta novembris nende väljaveo 111,9 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED 
Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 18 (7.04 KB, GIF)ja joonis 19 (5.24 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta novembris välja 206,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja puitu ja puittooteid Norrasse – 29,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 20,5%, Jaapanisse – 11,9%, Islandile – 7,1%, Venemaale – 6,9%, Ukrainasse – 3,3% ning Austraaliasse – 2,9% (joonis 18 (7.04 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta novembris sisse 234,2 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 86,3%, Valgevenest – 4,5%, Norrast – 2,9%, Ukrainast – 2,5% ning Hiinast – 2,3% (joonis 19 (5.24 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta novembris nende väljaveo 27,5 mln kr võrra.

 

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED
Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 20 (5.39 KB, GIF)ja joonis 21 (6.46 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta novembris välja 125 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 57,8%, Norrasse – 18,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 9,7%, Ukrainasse – 4,7%, Indiasse – 2,9% ning Šveitsi – 2,7% (joonis 20 (5.39 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta novembris sisse 165,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Lõuna-Koreast – 13,9%, Pakistanist – 13,6%, Hiinast – 11,2%, Taiwanist – 10,9%, Türgist – 8,8%, Hongkongist – 7,2% ning Norrast – 6,7% (joonis 21 (6.46 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta novembris nende väljaveo 40,4 mln kr võrra.

 

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED 
Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta novembris iseloomustavad joonis 22 (7.09 KB, GIF)ja joonis 23 (6.59 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta novembris välja 209,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta novembris välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 51,5%, Hiinasse – 13,4%, Ameerika Ühendriikidesse – 9,3%, Hongkongi – 5,3%, Norrasse – 4,2%, Brasiiliasse – 4,2% ning Ukrainasse – 4,2% (joonis 22 (7.09 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta novembris sisse 1 085,1 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta novembris sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 24,3%, Hongkongist – 23,8%, Hiinast – 23,1%, Singapurist – 11,1%, Lõuna-Koreast – 3,3%, Taiwanist – 3,2% ning Ameerika Ühendriikidest – 2,9% (joonis 23 (6.59 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta novembris nende väljaveo 875,4 mln kr võrra.

TOLLITULUD
2005. aasta novembris moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 997 mln kr, millest 48,66% moodustas käibemaks, 47,73% aktsiisid, 3,54% tollimaks, 0,04% trahvid, 0,02% intressid ning 0,01% muud tulud. 2005. aasta novembris on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta oktoobriga suurenenud 20 mln kr võrra.

25.05.2016